Elamuselamus. Enamus. Tervist minul on Urmas Vadi. Kas elamus on midagi reaalset käegakatsutavalt või midagi hoomamatult ja hajusalt nagu udu. Või on elamus midagi, mis liigub paralleelselt meie kõrval siruta ainult käsi välja ja ongi oma elamustest, räägib Erki Kasemets. Saade elamus valmib koostöös Eesti Kultuurikojaga. Head kuulajad. Tere, Erki kosemed, tere. Me Jon kausiga, kui me seda saadet vaheldumisi teeme, siis me otsime inimesi, kes räägiks meile oma elamustest ja mitte ainult kunstilistest, vaid noh, ma mõtlen, et ei räägiks ainult oma lemmikfilmist või lemmikraamatust vaid see elamus võib-olla midagi midagi muud, see võib-olla kusagilt mujalt kui ainult kunstist või, või kirjandusest, see võib olla ka mingi selline sisekaemus, ükskõik, aga see Meie küsimuse rõhuasetus on see, et et see on seotud alati sellega, et kuidas see inimene noh näiteks praegu sina, Erki Kasemets kunstnik, teatrikunstnik, ise teatritegija sellise, eks ole, et oled saanud laiemale üldse selles kindlasti tuntud selle mehena, kellel on pintsak, kus on hästi palju nööpe külge õmmeldud ja et sa maalid iga päev ühe piimapaki. Aga sa teed ka muid asju etc Apolugen teatrit. Seda on muidugi natuke raskem seletada, noh, see ei ole päris selline reateater, kus inimesed saavad iga õhtul minna etendusi vaatama, et see on pigem performance'i või sellise häppeningi moodi etendused. Aga üks huvitav asi, mida ma tean, mida sa teed, on see, et sa oled kirjutanud, et ülesande unenägusid. Ja siis ma mõtlesin ka, et huvitav, kas kas need unenäod saavadki olla elamused, et ühesõnaga hästi palju erinevaid võimalusi millest ma kujutan ette, et sa võid, võid rääkida, aga, aga mis mis elamus sinu jaoks, Erki Kasemets üldse on? Elamus nähtavasti ongi selline asi, mis ületab mingil määral sesselist argifooni. Aga seda foonia on samuti väga raske nagu defineerida. Et me justkui viibiks nagu pidevalt mingis sellises stabiilses argises seisundis, mida on nagu tegelikult üsna raske mõista, kui sellesse natuke süüvida. Ja võib-olla see elamuse mõiste minu jaoks avaneb läbi sellise päeviku pidamise, mis ma kunagi alustasin. Et ma üritasin igast päevast leida siis midagi sellist, mis vääriks kirjapanekut. Ühesõnaga, midagi, mis ei ole puhtalt argine foon Ja, ja tegelikult iga päev seda ei leiagi, tegelikult on väga raske midagi erilist välja tuua. Ja kui lugeda, nagu hiljem neid selliseid tavapäevi, siis ongi see täiesti selline nagu maha visatud või kadunud aeg. Et sealt ei ole ka pärast mitte mingit seost, ei teki. Loed kasvõi neid mõningaid nägusid, sa ei mäleta, et sa oled neid näinud, sa loed neid tegevusi, mis sa oled teinud päeva jooksul, kellega kohtunud siis mis mured sul on olnud sellised argimured, mis on väga-väga tegelikult tüüpiline ajaraiskaja, millega me kokku puutume. Päevast päeva ja oma aega veedame tegelikult nende selliste probleemide lahendamistega, mis on ka nädala aja pärast ütleme näiteks täiesti ununenud. Rääkimata siis veel mingist pikemast ajast. See on muidugi üsna negativistlik nagu mõte või, või noh, esmapilgul kõlab selliselt, et et, et kõik ongi nagu maha visatud ja see aeg on kuidagi päevadest polegi nagu midagi peale sellise argisuse või midagi, millega kuidagi meenutada seda aega vä. Aga siis sealt tekivadki need just need elamused, et tegelikult ikkagi osades päevades on see. On see nagu sa ankrupunkt olemas ja siis nende vahel tekibki selline suurem tagasivaateline maastik. Kui ütleme selline unustuste tasapind on selline mere nullpunkt, siis sellest kõrguvad siis üksik moodustised, maastikud, mis on ka omakorda ajas muutuvad. Aga mis on siiski sellest sellest unustuste merest, ookeanist tõusevad kõrgemale ja mis siis, võib-olla omakorda peegeldavad seda peegeldab siis selles meres ja see meri ise on ka kindlasti siukses lainetuses, et nad aeg-ajalt paljastuvad, nad mäestikud rohkem ja ja siis jällegi vajuvad täiesti, võib olla vee alla. Aga ole hea, too mõned näited sellest merest, nendest nendest mäetippudest. Tegelikult nende mäetippude vahel on just kas see kõige huvitavam, mida mina loen, tõeliseks elamuseks on, et elamus üksikuna üksiksündmusena ei olegi tõeline elamus. Elamus on see, kus, kui sa leiad nagu talle vaste et elamus on mingi suhe, kahe kahe sündmuse vaheline suhe ja sa leiad need, mingit mingi asi on kordunud kuidagi üllatuslikult seotud mingi mingi asja, noh kasvõi unenägu on hiljem mingi mingi päevases toimunud sündmusega otseselt siduv või needsamad tegelased ilmuvad sulle tänaval, kes silmusid unenäos. Et see on tõeline elamus, et kus, kus sa nagu näed sellist suuremat pilti või, või näed mingit struktuuri selle asja taga. Hakkad nagu nägema sellist tervikut. Ja mul ühe huvitava näitena võib-olla et et selliseid inimesi, kes otsivad need seosed oma elus, on, on palju, ma arvan. Kui ma eelmine kord siin ühes saates viis aastat tagasi rääkisin natuke sellest samast teemast siis mulle helistas moekunstnik Helve Reet, kes on tegelikult pidanud päevikut 35 aastat vähemalt väga põhjalikult, praegu muljetavaldav ja praegu pensionär, aga ta on töötanud eluaeg moekunstnikuna, ta läks alla 20 aastaselt, sattus lihtsalt moesalongi ja siis töö kõrvalt õppis tohutult hästi Ni rõivastuse tehnilist külge, kui ka väga hästi joonistama siis jooksvalt, et seal oli selline süsteem, siis tuleb sisse uksest nii-öelda oma kangaga, seda Dallasest hakkame joonistama riided selga, pakkuma välja parimaid lahendusi. Et see on omaette nähtus ja tal oli väga tore näitus sellele suvele Vabaduse galeriis. Aga et tema siis teine külg on jah, see nii-öelda elu elu kaardistamine ja temal on oma kindel süsteem et tema otsib ka neid siis tähtsündmusi ja arvutab nendevahelist aega. Et kust ta leiab mingite kahel sündmusel olevat justkui mingit seost. Siis ta arvutab, mitu päeva on jäänud nende vahele ja, ja siis ta järjest tagastab selliseid huvitavaid ümmargusi numbreid, näiteks, et on kaks nagu sündmust, mis on toimunud näiteks täpselt 300 300 päeva hiljem või, või 1300 päeva hiljem. Et, et need arvud on sageli väga sellised, kummaliselt hästi klapivad ja, ja eks ta sellist oma teooriat sealt aretab. Alati ju öeldakse, et ka selline nii-öelda algeline teooria on parem kui üldse teooria puudumine. Ja ta on ka paljude selliste teadlaste poole pöördunud, kes on muidugi aeg-ajalt väga skeptiliselt suhtunud, aga alkonumbrimaagiasse ja noh, tegelikult nagu ikka tähendab selline esmane nii-öelda, et ei ole teaduslikult põhjendatud. Aga noh, mina küll arvan, et seal on mingi selline täiesti alge olemas, mida, mida saaks aretada ja alguses alguseks on seda ka väga huvitav. Et just see baseerub tegelikult sellisele väga ulatuslikul andmebaasile teha, et see peab nagu olemas olema. Ja kui ma tegelikult hakkasin mõtlema nagu selliseid oma elamusi veel siis on selge see, et lapsepõlvest räägitakse, et laps sünnib, siis tal on see kõvaketas tühi ja need asjad, mis sinna esimesena salvestuvad, et nad võtavad teatava segmendi sellest mälust ära ja mida on raske siis pärast üle üle kirjutada ja põhimõtteliselt see esimene asi jääbki kõige tugevamalt sinna püsima. Et siis. Mulle meenub, et kogu minu lapsepõlves oli selline üldine õhkkond, mida võis nagu selline propaganda õhustik, oli teatav progressiusu nagu demonstreerimine igal võimalikul kombel. Kõik sellised tehnika areng ja raamatu pealkiri tähendab, et sellised nagu et aurumasinast elektrimootorini ja kivikirvest, kosmose raketine. Ja siis mulle meenub sellega seoses üks, üks multifilm, mis ei olnud kindlasti mingi selline eriline šedööver minu jaoks, aga mis ma arvan, disk on tegelikult väga palju mõjutanud mind hilisemalt just selline teatav progressiusk siis, mis minus on võib-olla olemas või selline ikkagi teatav selline evolutsiooni ja arengulootus ootus oli multifilm, aja peegel, seal oli selline 70.-te aastate multikast natuke selline psühhodeelse pildikeelega. Kas oli Eesti multifilm edeli vene multikas, aga ta oli dubleeritud eesti keelde. Selle nagu filmi idee oli lõppkokkuvõttes selline. Et kõik jääb alles, et inimesed saadavad kosmosesse endast kõik, kõik, mis maa peal toimub, sellest läheb signaal kosmosesse, valguskiirusel otseteed igast punktist alati. Teoreetiliselt on kõik olemas infona ja seda on võimalik tagasi pöörata niimoodi, et noh, seal filmis pakuti välja, et ehitada hiigelsuur peegel, mis peegeldab kogu minevikku tagasi, et kõik on võimalik, nagu kõik on säilinud tegelikult kusagil selline nagu lootus lootusrikas ja tegelikult selline. Ma arvan, et see on ka paljudel filosoofid, kes, kes on käinud sellise natuke sellise katama teooria välja. Et, et siiski kõik nagu kuskil säilib on, on väga populaarseks saanud tänu sellele, et inimestel on nagu meeldib selle mõttega nagu ümber käia, et kõik ei ole nagu mõttetu ja kõik kuskil jääb alles, kõik on millekski vajalik. Näiteks prantsuse filosoof Bergsoon oli eluajal väga populaarne ja seegi oli kuskil raamatus kirjas, et tema loeng oli selline sündmus, mis New Yorgis põhjustas. Liiklusummikute olid natuke popstaar, omaaegne sest tema, temal on ju tegelikult see, see mõte, et sihuke inimlik inimese sees on ka kogu aeg nagu siiski mingil kujul olemas. Kõigel on oma sisemine Erki Kasemets seda, seda enda sisemist kestvust ja seda, seda järjepidevust või seda, et iga päev sa väga metoodiliselt kaardistada enda tegevust. Et ma saangi aru su jutust, et see ongi nagu sinu mingisugune elamuste rada aga et, et kas see on iseenda dokumenteerimine või see on siis ikkagi mingi välise dokumenteerimine või mida sa sealt elamusliku leiad, sellest? Füüsilise eksistentsi dokumenteerimine ja seda teha on see väga-väga keeruline tegelikult, et kuna, kuna see tegevusi tuleb kogu aeg juurde ja nähtavasti see ainuke lahendus olekski nagu Marcel Bruston kirjutas, oma raamatud ikkagi eraldus täielikult sellisest maailmast kui ta hakkas oma aega otsima kaotatud aega. Et ma olen seda ka märganud, et nende päevikupidamistega jäädvustamist ega ei lähe noh, läheb see asi väljub kontrolli alt, tegelikult, et kuna seda uut infot tuleb juurde, see laeva keres on säukus seda vett. Et et seda jõua sealt välja kühveldada ja tegelikult, et mul ei lähe need, need nii-öelda teadvustamis mängud sageli üldse nagu väga valutult ja on väga-väga stressirohked ja eks ma olen aeg-ajalt siis üritanud leida mingeid lihtsamaid lahendusi ja natukene püüdnud sellest olukorrast kuidagi välja tulla puhtalt teistmoodi. Teine nagu tegelikult, mis mind ka mõjutanud on, selline lapsepõlve tagasi pöördudes. Mulle meeldis lugu mängida konstruktaritega, mis mingites elementides ehitada siis kokku mingeid suuremaid struktuure. Ja tegelikult oli jällegi omaaegne Vana-Kreeka materialistlik maailmavaade näiteks Atomism, Democritas ja teised, kes siis väitsid, et kogu maailm koosnebki ainult aatomitest ja nende vahele jääb tühjus, et mitte midagi rohkem ei olegi, on eri kujuga aatomid, mingid kümneid tüüpe, neid, millest siis saab kokku, kokku laduda, kokku meisterdada siis kõik, mis meil on olemas, kaasa arvatud me ise ja meie siis nähtav ja sisemine maailm ja kõik, et tegelikult ei ole mitte midagi peale aatomite üldse olemas. Et see on ka nähtud selline selline idee või mis on mind ka kuidagi mõjuda tänud ja kandnud, et et on selline algosake, millest kõik koosneb jälle, justkui nagu see asjade tähendus peitubki siis lõpuks elementaarses lahenduses, et see on samamoodi, et natuke seotud sellise kõikehõlmava infoga, et seesamamoodi on see info kuskil olemas ja kõik sellised suured ideed, mis, millest ma olen nagu mõjutatud olnud ja, ja on mingi lahendus, mis on ka tegelikult väga-väga inimlik, et ikkagi kuhugi, et kuskil on nagu selline mõistatus, millele on väga lihtne lahendus. Aga Erki Kasemets, kui sa mõtled nende asjade ja mõtete ja nende numbrite seoste peale, siis äkki sa tood mõned näited siiski, et, et mis on need need seosed või, või need elamused olnud sinu jaoks? Ma räägin lihtsalt see nädal juhtunud loopealse eelmine no mis seal, mis on minu jaoks nagu elamus või kuidas see võiks välja näha ühe päeva raames. Ma vaatasin arvutist selliste lühiklipp. D keegi oli saatnud, mis rääkis ühest turundusnetist, kus ühe filmi esilinastuse pileteid nagu loositi välja niimoodi, et ühes Suurlinna metroojaamas, kui inimene läks piletit ostma tuli talle piletiautomaadi kuvarile selline kiri, et sa pead jõudma 90 minutiga perroonile mingile number, ma ei tea, üks või kaks. Ja kui see inimene oli nagu kohalik ja noh, ennegi seal käinud, siis talle tundus see ülesanne suhteliselt lihtsana. Mõtlesin, et ta kindlasti jõuab sinna väikse väiksel nagu kiirema kõnnakuga võivad söögiga on see täiesti täiesti teostatav ja see auhind on tema väga hea, sihuke sülle laskunud võimalus. Ja siis ta nagu asus teele koheselt, aga siis oli lavastatud niimoodi, et, et seal teeb teekonnal tuli tal läbida selliseid ootamatuid takistusi küll olid teeteel ees. Toril sõitis suur grupp näiteks toa koeri, kelle nöör nööride otsas talle jalgu jäid, siis olid mingid töömehed, transportisid parajasti suuri klaastahvleid sealt eest läbi. Apelsinimüüjal kukkus. Kukkusid ümber apelsinikastid, ta pidi nendest ületama, ühesõnaga see see. Ja lõpuks ta muidugi jõudis minutilise täpsusega. Aga, aga see oligi see just see mõte, et see, mis alguses tundus väga elementaarne, lihtne, kindlasti teostatav seal tuli sisse siis väga palju ootamatuid takistusi mis on iseenesest nagu loogilised takistused. Ja selle samal hetkel ma vaatasin selle filmi ära ja läksin uksest välja. Ma pidin jõudma bussi peale sõitma oma näituse asju korrastama, maale, sinna, sinna saab üks buss päevas ja seda me ammu ette valmistanud. Läksin natuke varem välja ja siis mõtlesin, et ma jõuaksin rahulikult, et pidin trammiga minema. Trump, võib-olla üks 10 minutit ja ma läksin pool tundi varem välja. Et ilusti kindlasti kindlasti jõuda sellest bussist maha jääda. Trammipeatuses vaatasin, et et kuidagi kahtlaselt nagu palju inimesi ootab trammi. Ja tundes natuke kummaline selle kellaaja kohta siis ma ootasin seal, ma ei tea, üks, viis minutit veel ühtegi trammi tulnud, tulid trammide teiselt poolt mitte trumme järjest, see oli nagu selline väga kahtlane signaal. Siis mulle meenus, et ma olin kuskil eelmine nädal oli tulnud postkasti kiri, et on korteris voolukatkestus mingil momendil järgmise nädalapäeval pool tundi vist või tund aega. Õnneks mul tuli see meelde ja siis mõtlesin, et asjad kokku ja siis hakkaski minusse tormamine, täpselt samamoodi. Ma hakkasin trammipeatusi läbima jalgsi joostes ja see viimane lõik tuli läbida nagu pidin, et lõigata läbi balti jaama turu. Seal apelsinikaste päris ümber ei kukkunud jalge ette, aga tegelikult noh, selline trügi, trügimine seal olid, toimus ikkagi ja ma jõudsin niimoodi ka nagu ülinapilt selle bussi peale. Et see buss, pastakas ära sõitma, mõtlesin veel lehvitada ja siis oligi täpselt sama lugu, kus ma olin just nagu valmistanud. Ma lähen varem rahulikult. Ja läks täpselt samasuguseks sekundite mänguks ja see kõik see asi, see filmi vaatamine ja see konkreetne minu takistusriba läbimine toimusid This tunni aja jooksul enam-vähem tunni aja sees ja kusjuures veel ka tänavad olid nagu jäässe vahepeal läinud ja selle kõik sellised asjad ka, et väga libe liikuda veel. See see lugu on kuidagi väga fatalistlik. Et oled sa fatalist, Erki Kasemets. Ma arvan, et ma niimoodi nagu eelduslikult ei ole, aga aga mõnikord lihtsalt tõesti et kui me usaldame seda kirjutatud materjali ja tegelikult ma nagu oma oma mälu ja teiste inimeste mäluga üldse ei usalda, et, et kui nad hakkavad rääkima mingist ammu-ammu toimunud sündmusest oma versiooni siis, siis ma, kui mul on olemas mingid märkmed selle kohta, siis ma alati vaatan üle ja tegelikult seal on lugeda hoopis kolmandat ja võib-olla see on ka üks põhjus, miks kunagi kunagi alustasin seda kirjapanekut, et nagu sellisest teatavast uudishimulikud, et mis siis oli tegelikult. Aga, aga küll ma need kirja kirjutatud märkmeid loen aeg-ajalt ja ma näen seal tõesti selliseid saatuslik kokkulangevusi sest siis ma siis ma noh, paratamatult nagu olen hakanud mõtlema selle peale, et noh, seal on mingid tõesti kummalised seosed, teinekord mida ei oska nagu isegi seletada ja kui ma seda nagu tagantjärgi oletaks või nagu mugandaks oma seda mälu mälumassiivi elamuste välja siis ma saaks sellest aru, et see tõesti on minu, minu nagu selline järeltöötlus. Aga ma näen ikka kirjapanduna nii-öelda sinine valgel pastakaga. Et vahel sellist sellist asja teinud. Ja, ja siis on seal tõesti mingi väga kummaline ahel, järgnevus natuke aega hiljem siis ma ei tea, sest noh, ma vaatan need kirja pandud ja ei oska midagi arvata. Selliseid avastas, et või selliste asjade kokkujooksmised, nagu sa just kirjeldasid selle filmi vaatamise ja enda busside jõudmise juures, et noh, sellised näited, mis see sinus tekitab, segadus või hirm või on see pigem mingisugune äratundmine või on mingisugune struktuur maailmas, mis, mis juhib sind või, või mis on See on pigem tõesti, seda ma siis võib-olla nimetataksegi elamuseks, et see on selline, ta on ikkagi sihuke pigem pigem selline helge tunne jah, et, et oled nagu mingi mingisugune kergendus või nagu sihuke just selline taju mingist, mingist struktuurist või mingist sellisest armooniastes ütleme. Et, et maailm ei ole nii juhuslik ja kaootiline. Otsin oma seosed, mida me veel võib-olla ei oska kõiki nagu praegu nagu tähele panna ja kirjeldada, tõestada aga, et, et ma arvan, et see on tõesti sihuke elamus, tunne, sihuke teatav sihukeses võib-olla isegi müstiline kogemus millest siis tegelikult kõik ju religioonid on põhinevad. Et mis vist teadvuse seisund, teatav kosmiline teadvus on ka selline termin psühholoogias, kus on nagu piire, siis keha ja ümbritseva vahele muutub, muutub siukseks, ebaselgeks see kõik oleks nagu üks hetkeks siis tunned, et sa oled selles maailmas osake ja liigud ja oled niukses seal selles struktuuris sees ja teed oma vajaliku asja, kõik täpselt nii läheb nagu peab. Mis puudutab seda müstilist kogemust, et need on need, need elamused siis, mis ei unune ja siis mis, mis siis kantakse? Põhimõtteliselt, kui ta on väga võimas kanda siis elu eluaeg edasi ja. Ja veel seda pärimustele kuidagi jätkatakse ka teiste poolt, siis. Te kuulsite viiendat saadet sarjast elamus rääkis Erki Kasemets. Saate panid kokku Evelin Voodla ja Urmas Vadi. Kõike head ja kohtumiseni.
