Tere, hea vikerraadio kuulaja. Täna on meil stuudios ja see korter Tartu stuudios, peaminister Andrus Ansip, tere päevast. Tere päevast. Ja peaministrit küsitlevad siin Tartus Lauri Hussar ja meie Tallinna stuudios on kolleeg Andres Kuusk. Enne kui hakkame peaministriga rääkima Eesti riigi käekäigust, kuulame ära politoloog Mari-Liis Jakobsoni kommentaari. Viinakuu rehikuu porikuu, kooljakuu orjakuu, nii on rahvasuus oktoobrit ikka kutsutud ning ehkiga pori on oktoobris Eesti poliitikas hoogsalt lennanud valitsuse sisulised tegevused olnud seotud ennekõike ühe suure ja erakordse sündmusega meedikute streigiga. Niisiis hoopis streigikuu poliitiline streik on proovikivi igale valitsusele, sest see seab selgelt küsimärgi alla valitsuse senise tegevuse konkreetse valdkonna kureerimisel ning asub muutusi väga selgelt ja kiirmenetluse korras välja pigistama. Verbaalset käteväänamist ning ühiskondliku pingete külvamist oli korralikult. Ent ometi saab peaminister täna stuudiosse tulla ja öelda, et korda ajasime. Siiski kulus selle peale terve kuu. Enamik teistest kuu jooksul enam tähelepanu pälvinud poliitilistest aruteluteemadest ei puudutanud nii palju valitsuse aetavat poliitikat vaid olid kõrvalteemad ehk isegi omamoodi diversiooniaktid, mille eesmärk oli sisulistest teemadest tähelepanu kõrvale juhtida. Silmas pean ma siin poleemikat tekitanud Kristen Michali ja Kalev Lillo avaldust Reformierakonna rahastamisskandaali tuules kui ka teise koalitsioonipartei IRL-i tõstatatud lapsevanemate topelt hääleküsimused. Ehkki need on haaravad teemad, pole neil erilist praktilist kandepinda ning oktoobrikuu kontekstis toimisid nad pigem arstide streigilt ning peaministriparteirahastamiselt tähelepanu kõrvale juhtimise vahenditena. Jällegi sai avalikus õlgu võdistada reformikate värvika, ent ülbe kõnepruugi üle ning viimased vältida küsimust, mida ämma kapi rahastajad oma tegevuse eest vastutasuks on saanud. Paraku on sarnane lugu ka elektrituru avanemise ka, sest nagu reformierakondlasest riigikogu liige Arto Aas tabavalt ütles siis pole see enam valitsuse asi. Ei ole jah, vähemalt selles plaanis, et nüüd rakenduv ellu aastatetagune otsus, mille, tõsi küll, on langetanud enam-vähem samad inimesed. Küll aga oleks võimalik arutleda selle üle, kuidas pehmendada elektri hinna järsu tõusu lööki kodanikele. Sarnane lugu on ka elektrijaama ehituse tellimisega, kus majandusminister Juhan Partsi praegusele tegevusele sobib heita üksnes riigihankereeglite eiramist. Ent ometi kõigub valitsuse pink avalikkuse silmis üsna märgatavalt ning tuntav on nii avalik rahulolematus kui opositsiooni ägenev sõjakus. Ja millegagi on see juh põhjustatud. Teine võtmetähtsusega valdkonna poliitiline teema oli riigieelarve, mis riigikogus lugemisele tuli. Rahandusminister Jürgen Ligi pidas eelarve lugemisel ka pika kõne isegi nii pika, et riigikogu eelarvet enam arutada ei jõudnudki. Aga ta pidas selle Euroopa tehnokraadile või finantsanalüütikuna mitte Eesti rahvale või rahvaesindajatele. Kellel ma vähemalt loodan, on riigieelarve kohta ka sisulisi kulu prioriteete puudutavaid küsimusi. Muide, Euroopa liit, see rahupreemia laureaat käis üldse sageli valitsuspoliitikute retoorikast läbi. Paiguti tundus, et meie ministrid ei anna ennekõike aru mitte Eesti rahva ees vaid Euroopa Liidu institutsioonide ees. Valitsuse edukuse hindamise üks mõõdupuu on suutlikkus ühendada tervikstrateegiaks võib-olla konfiktsetena näivaid, ent pikas perspektiivis siiski olulisi tegevusi. Oktoobris, nagu tegelikult juba pikemat aega on valitsus aga kippunud seda konfliktsus pigem ise õhutama. Ei taha, ei saa, ei või reeglina rahandusministri suu läbi, kes ütleb, et nendele tegevustele pole rahalist katet, kuid sageli ka peaministri enda suu läbi. Edukas valitsus on aga hoopis selline, mis otsib võimalusi neid vastuolusid ületada ning see kehtib nii erinevate elualade esindajate rahulolematuse kasvu haldamise kohta. Kõige näiteks Euroopa ja Eesti eesseisva vastutuse kohta. Oktoober näitas, et põhimõtteliselt on ka Eestis võimalik neid vastuolusid ületada. Küsimus jääb, kas selleks on alati vaja kõigepealt kuu aega streikida. Nii võttis valitsuse viimase kuu kokku politoloog Mari-Liis Jakobson. Härra peaminister, hakkame kommentaari lõpus pihta, kas arstidel tasus siis nii pikalt? Streik? Ma arvan, et ei tasunud et oleks võinud kohe alguses kokku leppida, sest võrreldes nende nõudmistega, mis esitati kuu aega tagasi, see praegune kokkulepe on täpselt selline, nagu haigekassa haiglate liit arstidele pakkus. Kas see, et haiglad nõustusid osa riski enda kanda võtta, näitab siiski, et haiglatel oli ja on kogu aeg olnud see varu olemas. See küsimus tuleks esitada muidugi haiglajuhtidele. Ma usun, et haiglad on Eestis üksjagu hästi majandatud, kuid reserve on ka igas heas majapidamises. Kui haiglate juhid praegu leidsid, et nad saavad oma prioriteete ümber hinnata eraldada rohkem vahendeid palgakuludeks ja, ja vähem vahendeid investeeringuteks. Et siis see on nende võetud risk ja, ja, ja nendega ka nende kommenteerida. Hea küll, aga valitsusjuhina, kas te võite kinnitada, et seda raha ei võeta nii-öelda patsiendi arvelt, et järjekorrad ei pikene ja inimesed saavad sama palju arstiabi? Ei, seda ma küll kinnitada ei saa, raha tuleb ikkagi maksumaksja taskust ja, ja mingisugust muud rahaallikad, et Eesti riigil ei ole mingit muud hallikat, ei ole haigekassal mingit muud allikat, ei ole ka haiglatel. Kogu raha tuleb ikkagi maksumaksja taskust ja, ja sisuliselt eks see maksumaksjale ka patsient. Härra peaminister viimaste nädalate jooksul on väga palju räägitud, sellest täiesti tervishoiul oleks vaja lisavahendeid, tuleb leida mingit lisaraha. Rääkinud on sellest riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees, rääkinud on sellest ka sotsiaalminister. Kas teie täna saate siin kinnitada seda, et, et valitsus on hakanud otsima võimalusi, kuidas leida Eesti tervishoiule lisavahendeid? Mõneti kummastav on, et ka sellest riigikäigus ei ole tähelepanu pööratud sellele kui olulisel määral on viimaste aastate jooksul Eesti tervishoidu lisavahendeid juba toodud. Võib-olla tuleneb ka sellest, et ei arstide liitega ega teised tervishoiutöötajate kutsealaliidud pole ju 2009. aastal nõudnud seda, et suurendataks näiteks patsientide omavastutust. Mäletame, et 2009. aastal selline otsus langetati, et töövõimetushüvitisi ei maksta enam patsiendile kolme päeva jooksul. Varem oli see hüvitistega katmata omaosalus patsiendile vaid üks päev ja 2009. aastal otsustati ka seda, et. Töövõimetushüvitiste maksmise kohustus pannakse viie päeva ulatuses ka tööandjatele. Kokku oli see ikkagi väga märkimisväärne väärne summa raha, mis niiviisi säilitati või anti tervishoiuteenuse osutaja tamiseks. Kui meil maksimaalne töövõimetushüvitiste maksmise summa oli 2,4 miljardit krooni siis tänu sellele patsiendi omaosalus suurendati ja tööandjale pandi kohustus töövõimetushüvitisi maksta vähenes 2,4 miljardit krooni maksimaalselt 1,15 miljardi krooni ulatuses. Kindlasti on oluline ka see, et haiglate võrgu arendamisse on väga olulisel määral investeeritud riigieelarve raha, mis riigieelarvesse on tulnud suuresti Euroopa Liidu struktuurifondidest. Ja need summad, et on kokku olnud 2004.-st aastast alates kuni 2006. oli 25 miljonit eurot. Kogusummas on see Olnud 2,5 miljardit krooni kogu selle perioodi jooksul, mis on tulnud väljastpoolt haigekassasüsteemi haiglavõrgu arendamiseks ja ka see on väga märkimisväärne summa. Härra peaminister, aga kõik meditsiinivaldkonna eksperdid on öelnud, et raha on siiski veel juurde. No küllap see nii on, et, et ei ole ühtegi valdkonda, kuhu raha juurde ja oleks vaja ja meditsiinivaldkond on kindlasti üks selline valdkond, kus raha lisandub süsteemi pidevalt ja raha lisandumise. Tempo sõltub ka sellest, kuivõrd kiiresti riik saab rikkamaks. Valitsev trend maailmas on selline, et mida rikkam ühiskond, seda suurem protsent sisemajanduse kogutoodangust kulutatakse tervishoiule ja see on ka väga loogiliselt seletatav miks näiteks Ameerika Ühendriikides või Šveitsis kulutatakse tervishoiule protsendina sisemajanduse kogutoodangust märksa rohkem kui vaesemates riikides. Igatahes kui teatud tasemel on vajadused rahuldatud söögi eluasemeosas, et siis jääbki vahendeid. Tervishoiuteenuse nõudlemise. Kas te olete öelnud, et Eesti meditsiinisüsteem on kõige efektiivsem Euroopas kui nüüd veel sellele efektiivsusele vinti peale keeratakse ja Me kuulsime, et see raha tuleb haiglavõrgust ja seniste vahendite ümbertõstmise arvelt, ehk läheb asi veel efektiivsemaks. Kas te ei karda, et ühel hetkel see asi käriseb? Et tervishoiutöötajad ütlevad, et meil on juba praegu haiglates puudub 2000 tõde? Ja, ja samal ajal kui, kui me suuname veel vahendeid palgatõusuks, siis meil puudub igasugune võimalus kedagi juurde palgata? Kui palgatõusus suunatakse rohkem vahendeid, siis olemasolevate inimeste palga juurde palgata inimesi. Aga kui palgafond suureneb? Jah on küll nii, et, et Eestis on vahendite kasutamine tervishoiusektoris üks efektiivsemaid kogu Euroopa liidus, kuid see ei pea tähendama seda, et efektiivsuse suurendamiseks mingeid võimalusi ei ole. Küllap on meil võimalik ka meditsiinisüsteemi märksa paremaks muuta. Palju on räägitud too arstist, kes võtab Tartu Ülikooli kliinikumis vastu Tartu patsiendi ja ütleb talle, et kahjuks ei saada teda Tartus enam opereerida, sellepärast et lepingu maht on juba juba ammendanud ja aga kuna ta nädalavahetusel töötab Valgas, siis tõsis tulgu patsient Valka ja, ja nii ongi, et ühel arstil on võimalik töötada tüüpiliselt ta töötab ühes haiglas ühe koma nulli koormusega ja teises haiglas samuti ühe koma nulli koormusega. Ja siis vaene patsient peab lihtsalt sõitma Tartu ja Valga või Tartu või mõnda teise linna vahet. Ma ei arva, et et see oleks kõige parem ressursside kasutamine, et küllap on neid valdkondi, kus ressursse annab paremini kasutada. Vedja veel. Milline siiski on streigiõppetund, arstid lahkuvad noh, suure tõenäosusega ka pärast seda palgatõusu ja tegelikult veel suuremad ja põhimõttelisemad ehk siis Eesti meditsiinisüsteemi jätkusuutlikkuse küsimused on ju tegelikult jätkuvalt lahendamata. Ma ei tahaks mingeid hinnanguid anda sellest riigikogu kuid ma luban endale siiski märkuse esialgsete nõudmiste osas, et need olid täiesti ebarealistlikud ja, ja selline streigi alustamine no ei olnud konstruktiivne tee probleemide lahendamiseks. Ma pisut vahetan teemat, aga Marko on esitanud teile küsimuse ja kirjutab nõnda, et arstid nõudsid omale palgatõusukava järgnevateks aastateks. Kas poleks mõttekas välja töötada kava ka miinimumpalga tõstmiseks, lihtsalt näiteks, et viis protsenti igal aastal kuni aastani 2015 tooks raha riigikassasse, tõstaks inimeste elatustaset, ei annaks aegsasti ka tööandjatele võimaluse oma korraldust pikalt ette valmistada. Noh, küllap neid inimesi oleks palju, kes oskaksid koostada kõiki rahuldava palgatõusu graafika, aga ma usun, et kui see palgatõusugraafik oleks aplausi saatel seal heaks kiidetud, siis ei leiduks seda inimest, kes koostaks graafiku, kust raha selleks palgatõusuks saada. Ehk siis riigis tehakse eelarve strateegiat neljaks aastaks ja ja see on üksjagu pikk periood. Et osata selle eelarvestrateegia alusel ka kõigis eluvaldkondades tulevikuks ka kavandada, kuid. Hakata veel detailsemalt mingites valdkondades rahavoogusid, prognoosi maetud Se viimset pole väga mõistlik, teame ju, et ka see nelja aastane eelarvekava oli, oli suuresti tühi töö, mille muutis suhteliselt mõtet üks ülemaailmne finantskriis, et elu teeb oma korrekt korrektiive. Vahetame siinkohal teemat ja läheme meie järgmise teema juurde, millest oleme lubanud rääkida. Eelmine nädal tõi uudise nõndanimetatud Silver käiti juhtumis kus lõpetati uurimine Reformierakonna rahastamise küsimuses ja, ja seda siis tõendite puudumise tõttu. Õhku jäid siiski mitmed küsimused ja üks küsimus, mida peaasjalikult on reformierakondlastele esitatud puudutavad ikkagi sellele rahale päritolu, et et avalikkuses kõlanud hinnangute järgi on ikka täiesti arusaamatu, et miks suur osa Reformierakonna liikmetest hoiab kodus nii suurt hulka sularaha, mis ühel hetkel kantakse nende pangakontole. Kust see edasi siis kantakse üle Reformierakonna kontole. Kuidas te seda põhjendate, härra peaminister? Võtsin vastu ehk see ei ole väga viisakas, et mis te arvate kui suur on pangakaardiga makstud ostude osatähtsus, võrrelduna samal ajal automaatidest välja võetud sularahaga. Vihjena ütlen, et SEB Pank sel nädalal avaldas ühe ülevaate. Ma ei ole seda jälginud, aga aga nii palju kui mina tean ja vaatan neid inimesi, kes on just selliseid annetusi teinud, siis nad peaksid olema innovatiivsed, neil peaksid olema pangakontod, kaardid ja, ja pigem ma eeldan, et oma mugavusest ja kiirusest lähtuvalt nad võiksid arveldada pigem elektrooniliselt pangakaardiga maksta. Ostude summa on kaks korda väiksem välja võetud sularahamahust. Näiteks Lätis on pangakaardiga makstud ostude summa koguni kolm korda väiksem, samal ajal välja võetud sularahamahust ja liidus isegi neli korda väiksem. Et see on täielik illusioon, et, et arveldused põhiliselt toimuvad pangakaardiga. Tõene tuginedes sellele SEB analüüsile, on väide, et valdav osa ostudest tehakse sularahas. Ma arvan, et pärast seda, kui väga paljude inimeste pangasaladusse tungiti ja paljudel juhtudel ka see avalikustati nüüdse uurimise käigus nende inimeste osatähtsus, kes tehinguteks hakkavad kasutama pangakaarti tormiliselt ei suurene ära. Tere, kas kogu austuse juures, aga need väited, mida teie oma erakonnakaaslased on öelnud, lihtsalt ei kõla usutavalt, võtsin kapist, laenasin ämmalt ja nii edasi, kas need teis ei tekita siis küsimusi? Võib tekitada küsimusi, aga võib ka mitte, et kui nad on anonüümsed, sellised päid näited. Põhjendused, kust raha saadi, et siis küsimusi tekitab kindlasti see märksa rohkem, kui kui küsimusi tekib siis, kui, kui tegemist oleks konkreetsete isikutega. Kui oleks teada, kes sai võtta raha sahtlist ja, ja maksta selle arveldusarvele. Et tuleb silmas pidada seda, et paljud nendest isikutest on, on väga jõukal järjel isikud, kes raha annetasid. Aga kui me vaatame, et väga paljud neist on ka riigikogu liikmed, riigikogu liikmete puhul riigikogu kannab nende sissetuleku ehk palga üle nende pangakontole ja kui nüüd nendest oma riigi käest saadud sissetulekutest ühel hetkel võetakse sularahana märkimisväärse summa välja, siis miks peaks inimene uuesti oma kontole raha tagasi kandma, et siis kanda üle see erakonnale siin midagi justkui nagu ei klapi. Näiteks ühe riigikogu liikme puhul kes minu arvates, ega ma pean ka ju oletama, kes on, kes ütles, et tal on neli pangakontot. Tema puhul ma tean, et ma arvan teadvat, et tal on likviidseid vahendeid noh, vähemalt suurusjärgus 10 miljonit krooni tal oli neid juba 10 aastat tagasi selles suurusjärgus, kuidas tema varade areng edasi on kulgenud, seda ma väga täpselt ei oska kommenteerida, kuid tema aus vastus ülekuulamisel oli tunnistajana ütlus on seal nii palju, kui mina tean, oli, et ta hin mäleta miks ta mingi sularaha sissemakse tegi, ta teeb seda suhteliselt tihti, võis olla, et et tal põhiliselt arveldused on ühes pangas, aga krediitkaardi tehingud ka väga ratsionaalsetel kaalutlustel väärkasutamise vältimiseks on teises pangas, kus kontol väga palju arveid ei ole ja see oli kuupäev, kus vaprus krediitkaardiarvete maksmise tähtaeg ta tegi sularaha sissemakse. Ja minu puhul ei tekita konkreetses isikus küll absoluutselt mitte mingisuguseid küsimusi, aga selliseid kahtlusi on väga kerge külvata. Ma arvan, et kui neid kahtlusi arendavad edasi ajakirjanikud, siis pole selles mitte midagi halba, aga kui õiguskaitseasutused lihtsalt külvavad kahtlusi, siis minu meelest see õigusriigis aktsepteeritav ei ole. No ei arenda ainult ajakirjanikud. Teie koalitsioonipartneri IRL-i esimehe Urmas Reinsalu sõnul ei ole reformi rahaskandaali raames antud ütlused raha päritolu kohta tõsiseltvõetavad ja tsiteerin. Tegemist on Kivirähki ja lutsu-stiilis nalja jutuga tsitaadile. Ma võtaksin vastu viidata Rait Marustele, ma arvan, et poliitik riigikogu või valitsuse liikme tasemel võiks näha asja märksa Süvenenumalt kui, kui seda näeb tavakodanik tänavalt Kade kuule, Einar kirjutab meile eilses TV3 saates Kolmeraudne, ütles Silver Meikari intervjuu lõpetuseks üheselt ja selgelt, et peaminister valetab. Mida te Silver meikarile vastata? Ma siis tahaks küsida, et millest jutt oli, see ei ole nüüd mingisugune hoiakute küsimus, aga, aga ma pean tunnistama, et ma ei ole mitte ühtegi Kolmeraudset näinud, et lihtsalt ma ei ole väga hea televaataja ja seetõttu ei saa ma kommenteerida konkreetset väidet, kui te oskate täpsustada. Küllap ma oskan kommenteerida. No tühja sellest läheme edasi natuke teise külje pealt, paljud reformierakondlased räägivad nüüd, et meikar on selline ja meikar antollene. Ega see, muide just heast inimese tundmisest märku ei anna. Tegemist on ikkagi parlamendiliikme endise parlamendiliikmega, keda toetasid väga mõjukad reformierakondlased, muide, palju siis veel selliseid potentsiaalseid meikarite ridades võib olla? Loodan, et mitte ühtegi. Jaa. Nii aga õiguskaitseorganite tee, te ütlete, et te ei olnud ebaproportsionaalne, et, et mis mõttes ei olnud ebaproportsionaalne, et kui kui ajakirjanduse vahendusel ilmus Proportsionaalne oli, oli ebaproportsionaalne, mitte ei olnud eba. See on, ühesõnaga õiguskaitseorganite teie hinnangul käitusid ebaproportsionaalselt ja mis mõttes, et see ma mind huvitab siiski see väga konkreetselt, et, et kui me vaatame, kui palju inimesi tegeles selle selle asjaga ja millised olid süüdistused, et kas siis prokuratuur ja politsei oleks pidanud jätma selle asja uurima? Oi ei, seda ma nüüd küll ei võta väita, aga kui ma eelmises reporteritunni saates ütlesin, et rakendati arvestatavaid jõude suuri jõude sellel asjal uurimiseks, mida oleks võinud kasutada näiteks Viljandis või Türil, siis sellele tuli vastus, et tegelikult polegi õieti jõuda rakendatud, et üks inimene tegeles, mis pärast ei vasta küll tõele, sest et Reformierakonna kontorit otsis juba ainuüksi 20 inimest läbi. Ulatuslikult tungiti isikute pangasaladusse. Need isikud ei olnud mitte kahtlustatavad, vaid nad olid tunnistajad ja ma ei pea seda proportsionaalseks meetmeks. Kui ulatuslikult tunnistajate pangakontosid hakatakse analüüsima. Praegu me näeme seda, et on väga palju materjale ajakirjanduses avaldatud, kannab, ma pean tunnistama, et mul endal oli ka neid huvitav lugeda. Aga jälle kord tuleb küsida, on see ikkagi proportsionaalne meede, kas me ka tulevikus saame lugeda hulgaliselt materjale asjades, kus kahtlustused ei ole leidnud tõendamist? Ajakirjandusest? Nii et Reformierakonnale tehakse liiga, see retoorika kuulus varem ühe teise erakonna nii-öelda kahurit. Hulka, ja ma ei tahaks, tahaks kuidagi selle sildistamisega kaasa minna, alati on lihtne siis lüüa silt peale kellelegi ja öelda, et, et noh, nüüd on, näed kannatajad ka veel ja ja minu meelest oleks hulga produktiivsem mõelda, kas alati on meil neid proportsionaalsuse nõudeid järgitud, kas 500 euro ettekäändel kahekümnekesi suurima opositsioonierakonna kontori läbiotsimine on ikka proportsionaalne meede või mitte? Savisaarele tehakse liiga. Kuid minu isiklik seisukoht siin midagi loeb, siis mina ütlen küll jah, et kahekümnekesi opositsioonierakonna kontori läbiotsimine ei olnud proportsionaalne meede ja ma siinjuures võin tugineda ka õigusspetsialistide arvamusele, sealhulgas ka inimestele, kes Euroopa kohtutavasid, tunnevad nad väidavad, et jah, sellised meetmed sellises ulatuses on ebaproportsionaalsed ja, ja need ei ole kohased. Kuulge, aga see teeb natuke murelikuks, kui suurt ja võimast Reformierakonda ja Keskerakond on võimalik kiusata, et kuidas seda juttu kuuldes ennast peaks nüüd tavaline kodanik tundma. Ma nüüd ei ole jälle nõus teie väitega, et kedagi kangesti kiusatust. Aga ma siiski siiski juhin tähelepanu sellele, et, et meie õiguskaitses ei ole kõik mitte lõpuni valmis ehitatud ja, ja meil ei ole vajadustele üldse oma õiguskorda muuta. Ma võidan, et need proportsionaalsuse küsimused ei ole mitte aktuaalsed ainult Eestis mitte tulenevalt siis ühe või teise erakonna üle peetud juurdluses läbipaistvaid Need küsimused on proportsionaalsed. Iga proportsionaalsusest on aktuaalsed igal pool Kesk ja Ida-Euroopa riikides, sest vanades demokraatlikes õigusriikides on aegade jooksul asjad paika loksunud, aga ka uutes riikides ei ole proportsionaalsuse küsimustele väga palju tähendanud vanu pööratud. Näiteks et viie asja veelgi kaugemale. Ja põhimõtteliselt ma ei tohiks kommenteerida pooleliolevat, et kriminaalasja, kus jõustunud kohtuotsust pole, aga ma küsiksin, et kas tavakodanik tunneks ennast riigi eest kaitstuna, kui tema vastu esitatakse süüdistus 40000-l leheküljel. Kuulge, teine tsitaat, kas Villu Reiljani tehakse ka liiga? Te olete kangesti üldistamise peal väljas, mina üritan seda minu jaoks proportsionaalne esitada süüdistus 40000-l leheküljel. Kas on proportsionaalne hoida kahtlustusi kõrge riigiametniku suhtes, kõnelen ühe ministeeriumi kantslerist praegu ühe aasta ja 11 kuu jooksul üleval ja siis ilma igasuguste vabandust lõpetada asi lihtsalt ja et ma leian, et nii nagu ka Rait Maruste on leidnud, et menetlustähtaegade taastamise küsimus on on praegusel ajal rajal aktualiseerinud küsimus ja, ja küsimus ei ole selles, kas ühele või teisele konkreetsele isikule või erakonnale tehakse liiga, et erinevate menetlustoiminguid, seetõttu on praegu teatud teema taktoriseerunud ja, ja patt oleks nende teemadega mitte tegeleda, tähendab pelgalt seetõttu, et tunneme ühte või teist isikut või et ühiskond on oma hinnangu ühe või teise isiku suhtes juba andnud õiguskorda tuleb täiustada pidevalt, sõltumata siis sellest, kas isik, keda see, kust see täiustamise vajadus on anud, lahti peegeldunud, on meile meie jaoks sümpaatne vantipaatne. Viimased seitse ja pool aastat on justiitsministri portfell kuulunud Reformierakonnale kas, kas need ministrid, lang ja Michal on siis midagi tegemata jätnud, kui te, kui te väidate siin, et meil on tõsiseid puudujääke kas või selles, et kuidas õiguskaitseorganid käituvad näiteks erakondadega? Kui. Tekivad tekib vajadus õigusega korra muutmiseks, siis ei ei ole õige öelda, et, et see vajadus oli täpselt samasugusena olemas juba seitse või kaheksa aastat tagasi. Et vaevalt see nii nüüd oli ja pelgalt seetõttu, et üks või teine inimene on 708 aastat ametit pidanud, ei teaks me siis ütlema või küsima, vaata kus sa varem olid. Varem selliseid probleeme ei olnud. Nüüd, kui probleemid on nähtavad, tuleb probleemidega tegeleda, et asuda probleemi eitama selle tõttu, et on juba kaua ametis oldud, küll. Kui ma juba selline lahmiv üldistava ajakirjanik täna olen, siis ma küsin ka, kas Norman aasa tool kõigub? No ja ega tee oma sildistamisest lahti ei saa, et kõigepealt sildistajate teisi ja lõpuks ka iseennast. Ei, väga aus vastus on, et mina selle tooli küll kõigutama, seal ma jagan, vähemalt kõigile võrdselt. Nii aga, aga räägime siis sellest Silver käiti õppetunnist, et ühelt poolt Reformierakond on selgelt seisukohalt Silver Meikar valetab viskasite Silver Meikariga välja, teiselt poolt on avalikkus seda olukorda pisut teistmoodi mõistmas. Vähemalt suur osa avalikkusest on pisut teistsugusel seisukohal, et mis teie hinnangul see Silvergeeti õppetund on ja kas see, kas see muudab midagi eesti poliitik? Kui taolised skeemid, millele viitas Silver Meikar, olid kunagi olemas, aga meil on põhjust arvata, et taolisi skeeme on kasutatud Nad tuginev M kas või Olari Taali ütlustele, mida ta on avalikult andnud ja olgu siinkohal meenutatud meenutatud, et Olari Taal ei ole Reformierakonna liige. Et siis on praegu küll täiesti kindel, et taolisi skeeme tulevikus enam keegi kasuta. Tähelepanu juhtimine probleemidele on õige, aga see tähelepanu juhtimine tuginema tõestel argumentidel, mitte valedel ja, ja selles mõttes see õppetund ei ole kindlasti hea õppetund oli väga palju. Valetas ja kindlasti kindlasti, et aga küsimus, milles ta valetas näiteks? Ta talle ei meenu kas ta on saanud sularahaga Kristen Michalil nendes kriminaalasja lõpetamise määruses ta ütleb, et et ta võis saada Kristen Michalil ka jutt on ikkagi paarikümnest 1000-st kroonist. Aga ta täpselt jätta seda, kas ta sai Michalit või, või sai Lillolt. Kas te kujutate ette inimest, kes ei mäleta, kellelt on ta saanud paarkümmend 1000 krooni kas tavalises elus tuleb ette olukorda, kus igalt poolt muud kantakse ainult paarikümne 1000 krooni kaupa raha ja lõpuks läheb sassi, kellelt said? Täiesti ebausutav või siis kui Silver Meikar alles pärast seda, kui ajakirjanduse vahendusel on saanud teatavaks, et, et ta on saanud annetusi ka mitmelt ettevõtjalt ja ühelt advokaadilt Suudab meenutada seda, et jah, see on tõepoolest nii olnud, et see, see ei ole ju väga aus puhtsüdamlik ülestunnistus samas see, kuidas ta Päevalehes ja Delfis avaldatud tunnistuste võtmise protokollide järgi reageeris sellele hilinenud ülestunnistusele, see on minu jaoks küll täiesti hämmastav, et ta ei suutnud meenutada, kuhu ta seda raha kulutada kas perekonna eelarvesse või siis erakonnale. Esiteks igasugune taoliste sularahat annetuste võtmine on, on keelatud, ta ei oleks tohtinud taolist annetust võtta loomulikult valimistel kandideerinud inimesena ta pidi annetusi küsima. Seda tehakse igal pool. Ma olen lugenud näiteks, et Soomes kogemuse valimiskampaaniat ei pidanud ise rahastama ainult nende esinumber, praegune peaminister, kõik ülejäänud kandidaadid pidid leidma omale toetajaid ja see on loomulik. Ameerika ühendriikides kaks võistlevad presidendikandidaati võistlevad ka selles, kumb suudab rohkem toetussummasid koguda. Et see on täiesti loomulik, võid võtta vastu sularaha annetus ja öelda täiesti süüdimatult, et võib-olla ma jätsin selle pitsat pere eelarvekatteks. Minu meelest ei kõnele küll mitte mingisugusest aususest, ei oleks tohtinud võtta sellist raha võtta vastu. Kui keegi pakkus toetustki, kest küsitleda, tõsta oleks tundnud see annetaja enda poolt kanda üle Reformierakonna arveldusarvele. Sama lühike mälu nagu Silver meikaril tundub siiski olevat ka nii mitmelgi Riigikogu liikmel, sest veelkord tsiteerides neid protokolle, siis võib-olla mõni sõber tagastas laenu, et kuidas siis ei mäleta, mitmele sõbrale laenanud. Me ei saa ju teadmata, kellest on jutt, me ei saa ju välistada seda, et mõnel inimesel võib sõpru palju olla ja, ja laena tagastatud ka päris mitmeid, et alati on kerge naeratada, aga no ma ei taha nüüd konkreetselt rääkida kullakaupmeestest, aga, aga teadupärast noh, on üks tuntud poliitik ka kullakaupmees ja kas keegi imestaks siis selle üle, kui tema väidaks, et Ta on hoidnud oma sääste kullas, kui ta teistele kogu aeg soovitab kulda soetada, miks siis pidavat imelikuks seda, kui ta oma sääste investeerib kulda, et ma arvan, et neid kahtlusi oleks hulga vähem, kui kui nende väidete kõrval oleks ka konkreetsed isikud kes väitsid, et siis oleks asi märksa selgem? Et oleks pidanud selle looga ikka kohtusse minema, seal oleks kõik selgeks saanud. Ei ole prokuröri sõnumite mingisugust võimalust selle looga minna kohtusse, sest et kahtlased ei ole tõendatud ja kahtlusi pole tõendatud, no siis ei ole asja, millega minna kohtusse kriminaalasja lõpetamise määruses. Selle asjaolu toob prokurör ikka väga selgelt ja ühemõtteliselt välja. Et seetõttu ei olnud ka mingit küsimust, et kas õiguskantsler annab oma nõusoleku või mitte. Noh, arvata võib, et, et kui prokurör oleks leidnud et on alust minna kohtusse, siis õiguskantsleril oleks hulga rohkem selles kaasuses küsimusi olnud, kui, kui ühes varasemas kaasuses Nii aga vahetame teemat, hakkame rääkima energeetikast ja viimase kuu jooksul on elektrist väga palju räägitud. Ühelt poolt loomulikult elektrituru avamine on olnud selleks, aga mida aeg edasi, seda rohkem on räägitud ka elektritootmise tulevikust. Ja, ja sellega seoses on kerkinud üks üks väga terav küsimus ja peaasjalikult küsitakse ühte, millega on põhjendatud Ida-Virumaale auverre rajatav elektrijaam kui mitmete hinnangud? Ta järgi saab sellest heal juhul vaid varuelektrijaam. Ma ütleksin oma veendumuse järgi, et et mitmed hinnangud, mille väitel rajatavast uuest keegigi katlast võiks saada vaid varukatel varuelektrijaam, et, et need on ebakompetentsed väited. Me oleme tuginenud parimate spetsialistide arvutustele otsuseid langetades ja ma olen täiesti veendunud selles, et uue elektrijaama uue põlevkivi baasil energiat tootva Elektrijaama ehitamise otsus oli Eesti energiajulgeoleku kaalutlustest lähtudes õige otsus. Samas Eesti Energia juhatus sõdis sellele üsna tugevalt vastu, kas Eesti Energia juhtkond ei ole piisavalt kompetentne? Kui elektriturg avaneb, siis Eesti energia on vaid üks tootja turul ja sellel ühel tootjal ei ole ja ei saa olla vabal turul kohustust kindlustada Eesti elektrienergia energiaga kõigil juhtudel. Külmal hakkas sel päeval soojal suveööl. See kohustus on Eesti riigil ja kui Eesti energiat valitsus käsitleb, käsitleks kui kasumit tootvate äriühingud, kelle ülimaks eesmärgiks ongi kasumi maksimeerimine siis me oleksime ja selle Eesti Energia võinud juba ammu erastada. Eesti Energia valitsuse seisukohalt on riigile kuuluv äriühing seetõttu, et me taotleme sellelt äriühingult ka teatud avalikke eesmärkide saavutamist. No tõenäoliselt riigikontrolli seisukohta energia tootmise küsimuses ka lugenud riigikontroll ütleb, et et Eestile on tulevikus mõistlik luua sellised tootmisvõimsused, mille rajamine ja ülalpidamine on majanduslikult võimalikult tasuv, ei Kuura koorma ülemäära tarbija rahakotti ega reosta keskkonda ning mis tagavad samal ajal ka konkurentsivõime avatud turul. Ja nad leiavad, et põlevkivielektrile panustamine võib pigem nendele eesmärkidele vastu töötada ja, ja kui ma vaatasin muuseas, täna näiteks kui me praegu vaatame Narva jaamade väljamüügi hinda, milleks on siis 31 eurot megavatt-tunni eest, kui siia lisada nüüd veel järgmisest aastast võimalik lisanduv CO2 komponent 15 eurot juurde, saame hinnaks 46 eurot. Täna vaatame Eesti börsihinda, tänasel päeval siis täna on elektri börsihind 42 eurot megavatt-tunni eest ehk siis neli eurot odavam, kui see võimalik. Narva jaamade väljamüügi hind võiks olla selle koos selle CO2 komponendiga. Kõikide analüüside järgi põlevkivi põlevkivi põletada, seal toodetud elektrienergia on Eestis kõige odavam elektrienergia. Meil ei ole hüdroenergiaressursse hüdroenergia, mida me kevadperioodil ilmselt saame tulevikus hulgal suuremal määral Eestis kasutada. Norra hüdroressursside arvelt. See ongi kahtlemata odavam. Hüdroenergia on odavam, aga me ju kõik teame seda, et meie naabrid Soome, Läti, Leedu elavad energiadefitsiidis. Et ülejääk on, on lühiajaline ja me ei saa oma energiajulgeolekut siduda siis teatud väga lühikesel perioodil naabrite juurest tuleva odavama hüdroenergiaga. Ainult sellele ei saa panustada, meil peavad olema omad tootmisvõimsused ja nendest taotlustest lähtudes saigi otsustatud uue elektrijaama ehitamine. Kas energiajulgeolek on nii tugev kaart, lubage tsiteerida Eesti päevalehest Sven Mikserit. Neile, kes miljardi eurost raha paigustust mõistlikuks ei pea, omistatakse soov omamaisest elektritoomisest loobuda vana hea propagandatrikk ja nii edasi. Jah, ega Leedus räägiti umbes samasugust juttu, mõned ajad tagasi ja, ja Leedu on praegu sellises olukorras, kus 60 protsenti energiatarbest tuleb osta sisse Venemaalt. Ma Eestile küll sellist saatust ei sooviks. Seda, et Eesti valitsus peab seisma Ma selle eest, et ka tulevikus oleks meil omad energia tootmise võimsused olemas. Täpsustaks ühe asja veel ära, kas reformierakonnal on mingisuguseid erimeelsused IRL-iga seoses teise ploki ehitamisega, et parts on öelnud, et sellega on kiire reformi poolt on kosta olnud nagu, et, et on aega veel. Ei, meil ei ole mitte mingisuguseid erimeelsusi, mis jooksevad erakondade vahelt. See otsus tuleb langetada järgmise aasta esimesest pooles. See otsus sõltub kahtlemata ka sellest, missugune saab olema visa kiinase tuumaelektrijaam. Edasine areng, aga otsuse langetamine, see on dikteeritud hankelepinguga. Sõltub see otsuse langetamine eelkõige siis sellest, millal on viimane tähtaeg hankelepingu järgi aastumiga otseselt langetada. No kui kuulata riigikogu opositsiooni seisukohta, siis nende hinnangul võiks 10 aastaga põlevkivielektri kinni panna ehk siis mitte enam juurde investeerida ja minna üle teistele energiaallikatele. Mida selline võimalik stsenaarium teie hinnangul võiks tähendada Ida-Virumaa tööhõivele? Sellist lähenemist mõistlikuks lähenemiseks küll ei pea, et sel ajal, kui kõige odavam elekter on põlevkivist toodetud elekter teha ettepanekuid põlevkivienergeetikast, loobuda minu meelest, noh, see ei ole väga, väga arukas. Jah, võib ju alati väita, nii nagu ka Eestis on väidetud, et õlitootmine põlevkivist on kaks korda, publik on kui elektrienergia tootmine põlevkivist, kuid kõik me teame neid kõnekäände, mille järgi kõik üht ühte korvi ei tohi tohi kõike mune panna või siis kõiki riideid ühe naela otsa riputada. Ei ole selge, missugune saab olema selle põlevkivi, õli tulevik. Euroopa kliimapoliitika kontekstis sest et teatavasti Kanada õliliivadest toodetud mootorikütus praeguste arusaamade järgi Euroopas turustada või oleks täpselt sama saatus, võib tabada ka põlevkivist toodetud mootorikütust ja, ja sel juhul see suur hüpoteetiline kasumlikkus muutub olematuks. Seega varianti, et me üleüldse põlevkivitööstusest põlevkivienergeetikast loobuksime, ei pea mõistlikuks. Eestis on põlevkivist elektrienergiat ja ka õli toodetud peaaegu 100 aasta jooksul. Me oleme põlevkiviuuringuid teaduslikult teostanud pea 100 aastat. Jätta praegu mingisugune vahe sisse põlevkiviressursside kasutamises oleks minu meelest ülimalt ebaratsionaalne ja kindlasti mitte Eesti riigi huvides. Ja energiaploki viimane küsimus raadiokuulajad kaarelilt, kes ütleb, et ta on aru saanud, et põlevkivijaamade ehitamise peamine ja vist ka ainus avalikult alles jäänud argument on energiajulgeolek, palun selgitatakse, millist julgeolekut annavad uued jaamad olukorras, kus tri elektrivõrk on lahutamatu osa idanaabri omast ning piisab vaid ühest sealsest kangi liigutusest, et Eesti elektrita jääks koos kõigi omajaamadega. No ise nüüd nii lihtne küll ei ole, et üks kangi liitas ja, ja Eesti jääb elektrist ilma, et jah, see on nii, et, et sagedust hoitakse terves loodesüsteemis, kuhu kuuluvad ka Balti riigid, aga ühe kangiliigutusega ei ole võimalik balti riike, Leedut, Lätit, Eestit sellest süsteemist välja ühendada ja isegi kui neid kange oleks päris mitmeid ja, ja keegi üritaks seda teha, siis tähendaks lähedase hoidmise. Kas võimatust, aga väga suur raskusega siis Venemaa poole jäävas süsteemis, millel on mitte mingisugust alust praegu kahtlustada kedagi võimalikus diversiooni ma nende kahtlustega kaasa ei läheks. Kuid ka Eesti eesmärk, nii nagu ka Läti ja Leedu eesmärk on. Võimalikult pea, aga see sünni sel aastakümnel ühineda Euroopa süsteemiga. Rääkisime kuu aega tagasi Estonian Airist ja siis ta imestasid Tero Taskila kõrge palga üle. Kas teie hinnangul täna on Estonian Airiga seoses midagi muutunud, kas on valitsusel mingeid positiivsemaid signaale selle kohta, mis mis lennufirmas toimub ja mis tema tulevikuga võiks seonduda? Minu teada Eesti õhk Estonian Air avaldab oma oma kolmanda kvartali majandustulemused järgmise nädala teisipäeval ja, ja eks me siis kõik saame teada, missugused need tulemused on ka ajakirjanduses avaldatu põhjal. Minul väga suuri positiivseid ootusi ei ole. Ma olen valmis selleks, et need majandustulemused on oodatust kesisemad, aga ma ei peaks taolistel teemadel spekuleerima. Ma tean seda, et Estonian Airi nõukogu on palganud rahvusvahelised eksperdid. Estonian Airi majandusseisu ja ja perspektiivide hindamiseks ja, ja ma usun, et, et need hinnangud on nüüd hinnangute andmised on nüüd juba juba Ralf sellises faasis, et et me võiksime õige pea oodata siis ettepanekuid nii Estonian Airi nõukogult kui ka ministrilt edasisteks tegevusteks. Nii et enne majandustulemusi on keeruline öelda, kas valitsus peaks kuidagi eraldi menetlema seda teemat. Valitsuses menetluse aluseks saavad ikkagi olla mingid konkreetsed ettepanekud ja need konkreetsed ettepanekud saavad tugineda konkreetsetel majandusnäitajatele. Ma usun, et, et see analüüs, mille on tellinud rahvusvahelistelt ekspertidelt Estonian Airi nõukogu see analüüs sisaldab ka valikuid, kuid tulevasteks tegevusteks tulevasteks otsustes. Raadiokuulaja Lauri küsib, et milline on teie hinnang EAS-i oskusele Euroopa liidu rahasid kasutada ja kuna jutt käib väga suurtest summadest ja Eesti rahvusvahelisest mainest siis kas te peate mõistlikuks kellelegi personaalselt vastutusele võtmist? Jah, see, mis on EAS-is juhtunud 58 pluss kolme projekti rahastamisega, et see on kahtlemata kahetsusväärne, aga neid projekte ja on märksa rohkem, mida EAS on, on rahastanud ja, ja see protsent ei ole mitte mitte suur. Mille osas siis praegu on kahtlus, et on rikutud. Ergutava mõju printsiipi Euroopa Liidu reeglite järgi võib rahastada neid projekte mille, millel on, kus rahastamisel ergutav mõju, see tähendab, kui investeeringud tehtaks ettevõttes ka ilma Euroopa Liidu toetusteta. Et siis neid projekte ei tohi rahastada. Samuti ei tohi rahastada selliseid projekte, kus on tegevusi alanud enne rahastamistaotluse esitamist ja praegu ongi kahtlus, et 61 ettevõtte puhul on tegevustega alustatud enne rahastamistaotluse esitamist ja see tähendab Nendel puhkudel on antud ettevõtetele lubamatut riigiabi. Tüüpiliselt on tegemist tööstusettevõtetega, kes on taotlenud investeeringutoetusi teatud seadmete soetamiseks ja nendel ettevõtetel on olnud juba seadmete soetamiseks sõlmitud lepingud ja lepingu olemasolul loetakse tegevuse alustamiseks ja seega peaks siis nendel 61 juhtumil Need ettevõtted toetuse tagasi maksma. Ma. Arvan, et EAS pingutab praegu väga, et et ettevõtetele ei tekitatakse suurt kahju Eesti riik. Neid toetusi kuidagi ise kinni maksta ei tohi, see on Euroopa Liidu reeglitega keelatud. Kui ettevõte on saanud toetust reeglite vastaselt, siis peab see konkreetne ettevõte selle toetuse tagasi maksma. Tegemist on siiski palju suurema juhtumiga kui lihtsalt nii-öelda piinlik või protseduuriline eksimus selles valguses, kui põhjendatud teie arvates on ettevõtte juhile preemia maksmine pärast selliste probleemide ilmsikstulekut ja ma ei saa jätta mainimata, et teie erakonnakaaslane Kalev Lillo on nii EAS-i sihtasutuses nõukogus kui auditi komitees. Küllap ei olnud see inimene siis ainus, kes selle preemia maksmise otsustas ja seda, mis kaalutlustel otsustati preemia maksta. Seda oskavad kommenteerida ettevõtluse arendamise sihtasutuse nõukogudeliikmena nõukogu liikmed märksa paremini, kui oskan seda. Mina räägin peaminister ja ministrid. Preemiat ei saa. Räägime. Mulle meeldiks, kui teised oleksid solidaarsed. Nii räägime piirileppest ka, meil on väga vähe aega jäänud. Kuu lõpus kohtuvad Eestiga Vene välisministeeriumi delegatsiooniga, et arutada siis piirileppega seonduvalt, et kui nüüd pisut tüli norida, siis härra peaminister, meil ei ole ju millegi üle läbi rääkida, et meie oleme ju enda poolt kõik teinud selleks, et piirileppe sa oleks oleks sõlmitud ja kehtiv. Jah, nii see on. Lähtume kõigepealt sellest, et et mõlemal poolel nii Vene Föderatsiooni kui ka Eesti vabariigil kehtivaid piirilepinguid läheb vaja, olen seda varem korranud ja, ja kordan ka praegu parem reguleeritud piirisuhted kui reguleerimata piiri suhted. Meie oleme piirilepingut allkirjastanud, ka Vene Föderatsioon on piirilepingut allkirjastanud. Me oleme piirilepingut ratifitseerinud riigikogus ja Vene Föderatsioon on võtnud siis allkirja piirilepingutelt tagasi. Seega kehtivaid piirlepinguid. Meil vene föderatsiooniga 2005. aastal siis praegu sõlmituna ei ole. Neil on mõistlik otsida venelased ratsiooniga. Puutepunkte leida võimalusi. Need piirilepingud jõustada see on nii Vene Föderatsiooni kui ka Eesti huvides. Loomulikult õiguslik järjepidevus Eesti vabariigi jaoks on, on ülimalt oluline. Vene Föderatsiooni jaoks on oluline ka see, et nad võiksid olla kindlad, et Eestil ei ole näidata reaalselt nõudmisi. Mõistlikum konsultatsioonidega alustada ja, ja loodame, et, et ühisosa on võimalik leida. Meil on küll väga vähe aega, aga kas me võime inimestele anda kindlus, et Tartu rahutekstist välja ei lähe ja sinna ei tule mingisugust ühise jagatud saatuse jura. Minu meelest on need küsimused täiesti üleliigsed. Iseenesest on ju ratifitseerimisseaduse preambul, kuule, sa kirjutad Eesti riigi otsus, mis on mõeldud selleks, et meie inimestele seda, mida sõlmitavad lepingud meie rahvale tähendavad ja see on Eesti Parlamendi õigus selliseid seletusi seadustele lisada. Seda tehakse igal pool maailmas, selles ei ole mitte midagi ise Reelika. Kuid me peame arvestama ka sellega, et, et Vene Föderatsiooni esindajatel on andnud kahtlusi, kas mitte sellest preamblist ei tulene territoriaalseid nõudmisi Vene Föderatsiooni suhtes. Kahtlused hajutama. Me oleme korduvalt kinnitanud, et meil ei ole territoriaalseid pretensioone. Siinkohal peame tänasele saatele punkti panema, aitäh, härra peaminister, kuulmiseni jälle kuu aja pärast, tänased saatejuhid olid Andres Kuusk ja Lauri Hussar.
