Seekordses luulekavas kuulete inglase John Dannyl loomingut. Meie saate autor ja luuletuste tõlkija Paul-Eerik Rummo ja räägib kõigepealt veidi Jon tonnist. Olen viimasel ajal juhtunud tegelema inglise luuletaja John Dannyga tõlkima tema luuletusi ning selle esialgseid tulemusi. Ma nüüd hea meelega tutvustaksin asjahuvilistele. Shan Dani enda nimi ei tohiks olla Eesti tähelepanelikult lugejale päris võõras. Kui mitte mujal, siis kindlasti on eesti lugeja kohanud seda nime Hemingway populaarse romaani, kellele lüüakse hingekella matu allkirjana. Nii laia tuntuse saavutanud mõttekäik, kellele lüüakse hingekella, seda ei tarvitse küsida, kuna alati lüüakse seda ka sinule. See pärineb ühest Londoni jutlusest. Sondan oli üle poole oma elust vaimulik, kuid peale selle ning selle kõrvalt oli taga alati luuletaja. Ning temast kui luuletaja Ast leiame samuti eesti keeles paar sõna näiteks tissi Elijoteetseedeegolimikus, mis Jaak Rähesoo tõlkes eesti keeles ilmus. Eliot avastas meie sajandi jaoks uuesti sele 16. seitsmeteistkümnenda sajandi piiril elanud autori ning tegite kuulsaks, muutis ta üheks kaasaegse luulelipuks kaugeks eelkäijaks ning eeskujuks ning seetõttu võime kohata nanni nimega mõne tänapäeva luuletõlkevalimikku eessõnas, milline isik nii-öelda eraelus võis olla. Sellele leiame väikese vihje elulugude sarjas ilmunud Anixti raamatus Shakespeare. Shakespeare ja ta on olid kaasaegsed, ehkki mitte üheealised. Ning alistil oli põhjust oletada, et nad võisid omavahel ka tõesti kokku puutuda. On, oli küllalt huvitav, aga elusaatusega inimene peale selle, et ta oli huvitav luuletaja, ta sai hiilgava hariduse ning juba õige noorena avanes tema ees särava karjääriperspektiiv kuskil 20 kuue-seitsmeaastaselt olite nord pitsatihoidja erasekretäriks mis oleks olnud esimene samm tema karjääris veel. Kuid nagu juba varem oli romantiliste seikluste poolest. Ta on väga tuntud. Nii katkes kui tema karjäär romantilise asjaoludel. Ta nimelt abiellus salaja oma leivaisa naise vennatütrega ning seeläbi kaotas kõik oma privileegid ning tuleviku säravat kangastused ning pidi pidi aastaid oma perekonnaga elama kaunikesti lihtsates oludes ning majanduslikus sõltuvuses austajatesting toetajatest hiljem. Vastused on suurel määral oma teate mõjutusel vaimulikuseisusse ning pärast oma naise õige varajast surma pühendus täielikult kirikule ning religioossele tegevusele. Ka siin see erakordselt andekas inimene jõudis kaugele. Ta oli oma aja menukas ning mõjukaim jutlustaja, kui ta pärast pikki raskeid haigusi siiski üsna kõrges vanuses suri. Orida. Ametkohal luulelooming on nii vormidelt kui žanritelt väga mitmekesine. Ning nagu siin alguses nimetasin, tema noorpõlv oli rikas romantiliste seikluste poolest ning nii ka tema noorusluule on suuremalt jaolt armastusluule. Hiljem on ta kirjutanud filosoofilisi poeeme ning ning religioosset luulet. Selle kõrval on väga kuulsattuma jutlused. Tonni loomingus kajastub. Kas läbipõimunud ilu, tunnetuste kompleks siin on keskaegseid järelkajasid on pärast keskaegse mõtteviisi harmoonia, lagunemist, uue harmoonia otsinguid ning ning kaliselt šansliku elurõõmu ja ja elu vaeva, elu valu. Juba hakkab sisse ulatuma ka uuem barokne maailmatunnetus, hirmu ning paanika kajadega. Nii kautiliseks ning väärtuslikult Revatiivseks osutunud maailma ees. Aga täna loeksime mõned väiksed tõlkeproovid Danny noorema põlve loomingust, tema armastus luuletustest. Õis paljukest mõtled, sa õieke, vaene, keda ma teadsin pungana juba kellele tunnid pakkusid laenu kasvamiseks ja kell on nüüd luba hõisata puu ladvas päikesest. Paljukest mõtled sa külmast, mis tulekul? Ja homsest, mil oledki kadunud, mul? Paljukest sina, mu süda, vaene, kes sa näed vaeva, et sõprust leida lootes siin vahtides võita vaenu võluda keelduvad puud, kes ei heida sinule üht oma viljadest. Paljukest mõtled sa homsele hommikule? Vil tuled koos minuga rännakule? Sina aga, kes alati tahad piinata ennast, sa ütled vist võid ju minna, mina jään maha. Sest et just siin on mul tegemist sindaga sõprade juurde, viib tee maad, ei tee südamest numbrit, kui iga su meelt toidavad silmi ja kõrvu ja keelt. Tee mis tahad ja jää, aga, ja et sa jääd ja teed ennast lolliks. Ausat lahtist südant ei pea naised muuks kui naljakaks kolliks. Kust teab üks naine, mis asi on süda? Endal tal seda pole ning pole ta tutvustki teinud sellega, kui ka muid asju on näinud. 20 päeva vingu ja siis kohtume sinuga jälle siin linnas. Küllap on minul siis rõõmsam, viis, et ma jäänud sinuga rinnas siia nagu armetu hull. Loodan, et sul ka läheb nii vinget, leiame mõne, kellele meeldib mu keha ning ka mu südamekõne. Tere hommikust. Mis me küll sinuga enne armastust tegime. Kas me siis olime võõrutamata hoopis lapsemängust, kui norskasime, nägime unenägusid seitsmemagajakoopas jah, sest just nagu uned on olnud kõik senised rõõmud. Kui ma olen mõnd kaunidust näinud ja maitsta saanud siis on see ikka ainult unistus sinust olnud. Nüüd aga meie hinged, tere hommikust ärkavad, märkavad edasi-tagasi, saata pilke, täis arga huvi siin keset armastust, armastust, mis on toakene keset laata. Las kutsub meresõitjaid, maailma järelmaailm. Kas nende kaarte imetleb kõikide teiste silm? Meil on teine teisegi maailmast maa ja ilm. Meieni lood, need täidavad üle ääre teineteise silmi. Mis on meiega? Kaart on veel kuskil niisuguseid helisfääre Vilbolex põhja ja vinged vesikaart. Laguneb kõik, mis pole tasavägine segu. Kuid sinu ja minu armastus, need on nii ühte nägu. Et kui nad selliseks jäävad, ei tule meil surmaga tegu. Armastajate lõpmatus, kui ma ei ole ikka veel endale saanud kõike su armastust siis jääbki nii. Kõik minu ohete hoidlad on tühjaks jäänud ja pisaraid pole ka enam mitte üht piiskagi. Kogu mu parandus, pisarad, tõotused, värsid ja ohked, mis ma su südame ostmiseks turule tõin on nüüd üle antud ja vastu mul rohkem loota pole kui see, mis ma lepingut sõlmides sain. Nii et kui jagasid ennast määrates ikkagi minule ainult osa, et saaksid teisedki. Kui aga siiski sa andsid kõik mulle siis see kõik oli see kõik, mis oli siis, ning kui hiljem keegi peaks pakkuma sulle uusi uhkeid ja vandeid ja nii nagu naiste viis, võtad sa neid ka uurida, need aga pole veel loetud, nii nagu minul ja seepeale tekipsus värske armastus, mis pole arvele võetud meie leppes, siis kellele kuulub see armastus? Kui su süda sai mulle siis nõndasamuti kõik, mis seal iganes kasvab, mis siis polekski, kuulub minule kallis ja jääbki nii. Kui aga kõik poleks ikkagi minu jagu Poleks kõige saajalgi midagi muud, hingelt mu armastus kasvab, siis kaubategu nõuab, et sinagi lisaksid iga päev midagi uut. Ega sa oma südant saagi minule anda, sina annad ära, kuid tema jääb sulle, sest armastus armastab tagasi kanda kõike, mida ta kuskil südamest antavat näeb. Südameid vahetama meie ei hakkagi, liidame parem nad ühte, nii saame ikkagi mõlemad endale kõik ja lõpuks jääbki nii. Kõik kuningad ja nende soosikud aukandjad, daamid, sunnid muusikud ja vana päikegi, kes kannab seda hoolt. Päevi lisanduks, kui kulub teiselt poolt. Kõik on nüüd aasta vanemad, kui, siis kui saatus, meie pilgud kokku viis meid nagu muid see aasta kandis lõppu poole, kuid me armastus ei tunne aastaid ega, kuid ta on see looja päev, mis ei tea loojanguid. Kui meid kord maetakse, on kahte hauda vaja sest muidu surm ei oleks lahutaja. Üks kord jah, lõppevad rõõmud, kuninglikud, sest kuningad, kurb kell on kõik ju surelikud. Kõrvad ja silmad pole antud igaveseks. Kui hästi sosin neid ka soojendaks, pisar peseks. Kuid hinged, kust leiaks keegi muudkui armastust, muu on vaid läbisõidul nendest hinge just siis hauast pääsevad ja saavad ülendust. Ja siis on meie õndsus täielik nagu sealpool ongi harilik. Kuid senikaua olgem maa peal kuningad, sest harval kuningal on nii hea alamad keda me valitseme teineteist ja kes siis võiks meid reeta? Ainult teine meist? Kartmata sellepärast olgem siin rõõmsad oma kuningriigisärast, mis ükskord 60 kauni aasta pärast veel hiilgavamalt jätkub eemal ilmakärast. Kummitus kui ma su põlastusest suren, siis sina, mõrvar, loodad muidugi, et said mu soovidest nüüd lahti ometi. Kui toota ükskord öösel ma veel tulen. Seisan voodi ees, kus puhkad ilusti roidunult ei tea, kelle selja taga. Ja siis lööb lidusse su küünlatule, keel. Sa kohkud, püksid, meest, see mõtleb aga, et tahad veel ja ainult norskab, kuigi päriselt ei maga. Ja siis ei jää sul muudkui Sukle külmas higis näost valge kui mu vaim ja värise, kui haab, siis vaene oled pigis. Ja praegu ma ei ütle, mis siis saab, sest kui sa seda praegu ette teaks, siis muutuksid veel hirmu pärast heaks ja pääseks kergemini, kui sa peaks. Pisarad piirajateks piinajateks ohked, tulin ma siia, et leida kevadet ning mu silmad ja kõrvad saidki rohket palsamit, mis neid ikka parandab. Aga et olin enese vastu olnud nõnda sohket, võtsin siiagi kaasa armu, mis armu ei anna. Siis muutis sapik siinselt Raivo manna. Ja et see koht oleks tõesti täiuslik paradiis, on mul Madugi meeles, kes rahu minema viis. Südamel oleks kergem kui kogu see kaunis koht oleks maetud pilkase talve alla. Nii et puud oleks tummad ja puuduks oht, et nad naeravad näkku ega lase mul olla. Kuna mullaga puudub seegi väikene Loht, tehku armastus mulle, siin valmis mu viimane ase, kus ma siis viibiksin kaua, kui mingi eluta ese ägades all Rauni juurena mullal. Või lõputult nuttes nagu see kivine purskkaev kristallnõudega tulge, oh armastajad, siia armastus kallab veini mu silmadest, seda saate võrdluseks kaasa viie teise maitsega pisarad ei tule südamest häda, et naiste süda on alati üleliia peidetud, nii nagu mõtteid ei mõistata varju järgi 500 eales uskuda naiste Silmegi märgi uh, haiglane sugu, kus kõik on vajunud valede rappa ja tõtt räägib ainult see üks, kes tahab mind õega tappa. Hüvastijätt, mis keelab kurvastamast? Kui mõnel suurel mehel saab aeg ümber ütleb ta oma hingele sosinal, mine ja kurvad sõbradki sängi ümber raste riskiks, ütelda vande all. Läks hing, nüüd veidike hiljem või varem. Lähme, kallis meiegi seekord nii lahku vältides pisarauputust parem kui oma tundeid turule näha ei vii. Maavärin hirmutab kõiki. Mine tea, kas pole hullude asjade märk. Kahju ei tee aga sfääride vappumine olgugi sellel hoopis suurem järk. Tantsid, maised armastajad ei talu lahusolekut, kuna ju nende meelt toidavad ainult meeled teeb neile valu, kui pole käepärast käsi ja silmi ja keelt. Meie armastus aga nii palju kõrgem, et tema tarkust ei mõista. Meiegi vist ühendab meeli nõnda, et meil on kergem taluda huulte ja käte puudumist. Praegu mul tuleb minna, kuid meie kahe liitunud hingehirmuta vahemaad tema ei katke, vaid sillutab meie vahepingul otsekui õhuke kuldne plaat. Aga kui ütled, et tegelikult on hingi siiski kaks, siis vaata, Sirkril on kaks haru, teine joonistab oma ringi teine vennast paigal, püsivaks. Siiski ka tema seal keskel see sinu jagu liigub. Ta kallutab ennast raske poos teise poole ja pöörab oma nägu selle järgi ja tõuseb vaid temaga koos. Minul aga ka seal teisel hingel tuleks välja üks lõputut kõverat pidi jooks kui sinu kõigutamatus seda ei suleks ringiks ning seega mind alguspunkti ei tooks. Kirp vaatavaid, seda kirpu ja pane tähele, kui tühist asja, sa keelad mulle mehele mind ja since loomake järgemööda, puri, tingi läbisegi, on temas meie mõlema veri. Siiski ei ütleks sinagi, kui mõtled hästi läbi, et see oli süütuse kaotus ja patutegu ja häbi. Oh isegi kirp, kes Ma pole kosjas käinud, on rohkem kui meie teinud ja rõõmu näinud segades meie verd, mida meie ei ole võinud. Pea kinni, ära hävita korraga kolme elu ning ühekorraga ka meie ilusat abielu. See kirp on ju sina kui mina, kui meie altariase, seepärast halasta talle ning eluga minema lase. Kuigi sa ise ei taha ja isa ema ei luba, ühendab meid väikene, läikiv ja liikuv tuba. Mintsa tapaksid rõõmuga, see on tõsi. Kuid kas sul ka enesetapuks tõuseb käsi sa kõige südametu julmade neitsite peres, kas sa tihti värvid küüsi süütute veres, mis hirmsat kuritegu surmanuhtlus nüüd joonis ühteainsamat piiska, verd, mis vähemaks jäänud tsoonis. Kuid vaata, kui võidurõõmsalt sa praegu kuulutad seda et sulle ka mul pole sellest kõige vähemat häda just. Ja kui sa mind kuulda võtaksid, siis näeksid, kui ilmaasjata on sinu hirm. Sest Tseedeks sinule veel vähem kahju kui kirbusurm. Kus künkapadjal puhkas päid, hulk raugeid lõhna, kannikesi seal meidki teineteise häid võis kaua näha kahekesi. Me kätest nõrgus palsamit, mis ühte liitis meie pihud ja meie silmi sidusid neist endist tulnud valgusvihud. Need kokku sulatatud peod jäid meie ainsaks ligiduseks ning silmis sündinud unenäod Me ainsaks ihu sigiduseks. Ja nagu võit, kesksõjapinget, kui lahing pole lõppenud, veel hõljusid õhus meie hinged üksteise juurde poolel teel ning nendel askeldada lastes tummalt lebasime seal, kus jäime õhtu kastes kaks kuju hauaplaadi peal. Kui mõni tark, kes kõike teab, ka hingekeelset kõnet mõistes ning puhast lembust õigeks peab, oleks meid jälginud eemal seistes siis teadmata, kumb räägib just, sest hinged kostsid üht ja sama, ta oleks saanud uut kosutust lahkunud, sealt veel puhtamana. See pikk ekstaas meid aitas siis, et mõistaksime oma iha. See näeksime, et kokku viis meid hoopis muu kui ainult liha kaks hingerikast igati kõik elemendid neis peidus. Siin omavahel segati ja liideti kõik, mis neis leidus. Kui kannikesed aeda kanda osutada õiget hoolt, võivad nad silmad ette anda ka mõnele, kes kõrgem soolt. Kui armastus on ühte viinud kaks hinge siis suu ja uus on üksindusest ilma jäänud, kuid kaks kord rikkam kõiges muus. See uus hing võtab nimeks meie koosnedes kahest aatomist, mis ongi kõik, sest tema heie ei salli miskit kõrvalist. Kuid meie kehad, kas siis nemad ka ühte sõnakestki vääriks? Nad pole see, mis meie, aga siiski meie omad, nad on meid elatavaks, sfääriks ja kiitust pälvib iga rakk, sest neist saab toitu. Meie juurkehad ei ole meile lakk, vaid jõuduandev ligatuur. Taevas peab läbistama maist, et mõjutada inimhingi. Nii peab ka hinged leida teist minema keha kaudu ringi. Seal ringlev veri kannab hoolt, täita hinge kärjega nud hing ühelt veri, teiselt poolt on sõrmed, mis meid kokku pannud. Jah, hinged oma kõrgelt teelt, lasku julgelt meelte rüppe ja kõnelguga nende keelt, et sooritada viin hüppe ja vabastada kuningas, kes kannab saladuse raudu. See, mida hing on varjamas, siis nähtavaks saab keha kaudu. Ja poleks suutnud kindlaks teha too tark, kui ta meid kuulas veel, kumb rääkis lõpuks hing või keha, nii sarnane on nende keel.
