Raamat näitusesaal või teater võib lisaks puhtale kunstile  olla ka kokkusaamise koht. Näiteks Tallinna linnateatris on saanud kokku Eesti Hamleti  vanim kehastaja ja noorim lavastaja. Erki Kasemets kutsub linnarahvast kunstihoonesse hulludele  päevadele ja raamat Johannes Lorupi klaasivaba. Kust koondab kokku Eesti kuulsaima klaasitöösturi,  masstoodangu ja disainipärli? Olla või mitte? Mitte olla sellele kuulsale Hamleti dilemmale otsitakse  tänini lahendust. Hetkel tegeleb probleemiga Priit Võigemast  ja Tallinna linnateatritrupp. Miks ikka? Vale kõrgus kõrge. Hea Hamlet, heida endalt, öine värv. Pikk tõstab urmust, kui sa kogu aeg näeb mõttes ainult oma  üllast isa. Selles materjalis on ikkagi käsitletud selliseid teemasid,  mis ei aegu ja noh, selle tõestuseks ongi see,  et see materjal on juba väga-väga vana ja mängitakse  siiamaani ja ta kõnetab kõnetab absoluutselt iga ajahetke,  millal teda mängitakse, mõnikord teravamalt,  mõnikord natuke vähem teravalt, aga aga need  probleemiasetused või need küsimused ajas,  tegelikult nad ei kao. Ja see ilmselt ongi selle materjali tugevus. Kõige esmalt tuli välja, kes taanlastest Pariisis on  mis teevad, kus saavad elatist, kus käivad koos,  mis kill kuulutab. Kui peaksid leidma nii ääriveeri pärides,  et mõni neist mu poega tunneb teada saatest rohkem kui  küsimusi otse esitatakse. Mina ei ole sellest koolkonnast, kes ütleb,  et tingimata peaks Hamlet olema ütleme siis päevapoliitikaga seotud,  et selles suhtes on lavastajal täielik õigus oma nägemusele  ja ma respekteerin seda Priit Võigemasti ütlust,  et see näidend on liiga igavikuline selleks muidugi olid  siin püütud leida niisuguseid jällegi enneolematuid  või huvitavaid lähenemisi. Ja minu arvates oli neid isegi kaks, mis jäid natuke rööviti,  jooksma või, või omavahel päriselt ei haakunud. Et üks on siis see. Keeluseaduse ja piirituse vedajate liin,  mida isegi vastu kajades on rohkem vaetud,  aga teine, mis minu jaoks oli tunduvalt huvitavam,  on siis kogu see teatri ja näitlejate teema. Ja see, et Hamlet viidi kokku siis Charlie Chapliniga,  kes on maailma eksistentsiaalseim komödiant. Tema hea sõber, mul au näinud, mis. Nii ja nüüd. Mis asja võib kolita oma karjadega või? Nagu prantslaste treenitud ristiku anna kõige vähe silma. Ma soovin kõlada üks muna. Kes on Hamlet? Kes on? Kes on Alo kõrve? Kes on, ma ei tea, Priit Võigemast kes on  ja nii edasi. Aga muidugi on temas noh, nii, selles Hamletis ta on,  ta on inimene siiski, niisugune luust ja lihast inimene  peaks olema või? Ei pea, muidugi ei pea. Aga ma loodan, et meil ta on või ma arvan,  et meil, ta on. Lihast luust inimene ja aga noh, Hamlet nii-öelda tervikuna  laiemalt see nii-öelda näitemäng see ilmselt kannab  siis mingit sellist igavikulisemat ja ja sügavamat mingit mõtet,  mis, mis on köitnud nii palju. Nii palju. Erinevaid tegijaid ja aegu. Kas. Ma saaksin teilt loa lahkuda, mu prints härra Te ei saaksnud  saada midagi, mida ma meeste käest ära andsin. Peale mu elu. Et kui puhtinimlikult nüüd vaadata, mis inimene ta selline on,  siis ega ta mingi kerge ja lihtne Inimesena ei ole, nagu ta ise enda kohta ütleb  ja ma kujutan ette, et see On tal üks päris aus hetk sellel ametil,  kui ta ütleb enda kohta, et ta on. Väga auahne kättemaksuhimuline. Et tal on varuks rohkem patte kui kui mõtteid nende  mõtlemiseks või aega nende korda saatmiseks. Et. Ja samas jällegi selle materjali võlu seisneb selles,  et seda Hamletit on ilmselt võimalik teha ühtemoodi teistmoodi,  natuke tugevamana, jõulisemana, luulelisemana. Ja ja ükski variant ei ole vale. Sest see, mis kangastuda võib, kui oleme kord mais,  mis ta maha raputanud See võtab mõtlema. Jah, neid Hamleteid on ju olnud väga erinevaid,  et kui Juhan Viiding oligi niisugune poeet  ja filosoof ja ütleme Matvere oli see, kes täiesti kogemata  sattus sündmuste keerisesse siis. Alo kõrve puhul ilmselt tõesti hakkab ta  siis sihiteadlikumalt tegutsema aga siin ikkagi kuidagi  seesama Chaplini paralleel sellele võib lisada mingi absurdi,  inimese tunnetuse isegi juurde või selle,  et ta tajub seda. Kas siis iseenda väiksust selles kaoses,  kuhu ta on pandud ja kus ta jah, lõpuks ikkagi kui nii-öelda,  et Hamlet langeb püstipäi, siis võib selles mingisugust  moraalse võidu tähist märgata. Ma mäletan Seda, et kui kui Elmo lavastas Hamletit,  siis Marko Matverega peaosas. Ja me seda kursusega vaatamas käisime ilmselt mingisugust  läbimängu või midagi sellist. Siis ma olin rabatud sellest, et ma sain sellest lavastusest aru. Mis asja see Hamlet seal ajab? Ja ja nüüd ka ise seda Hamletit lavastajas  siis ikkagi. Eesmärk. Oli. Oli see, et teades, et see on ju kohustuslik kirjandus Ja. Ja ja selle materjaliga seoses on tekkinud palju igasuguseid eelarvamusi. Et eesmärk oli ikkagi see, et kui nüüd inimene tuleb teatrisse,  et ta et ta saaks loost aru Et ei, me ei ehmataks teda kohe ära sellega,  et siin algab nüüd midagi mingi kohutav püha riitus,  räägitakse väga kõrgeid sõnu, mille tähendusest tegelikult  lihtsurelikul ei olegi võimalik lõpuni aru saada. Et selles mõttes jah, võib öelda, et võib-olla ma natuke  üritasin demüstifitseerida seda Hamletit kuidagi nagu maa  peale tagasi tuua. Kus on nüüd su laulud, su naljad, su hüppe,  Su lustikud, sähvatused, mis terve lauk on,  naerab rõhku. Lõuad läinud õuapoolik. Kuna juhtus nii, et ma ennem nägin lavastaja enda mängitud Hamletit,  mis oli tõesti siis ühe või kahekordne üks  või kaks korda mängitud asendusroll. Et siis ta isegi suutis minu jaoks selle päris Hamleti  natuke üle mängida või tõestada seda, et võigemast ikkagi  näitlejana on võimsam kui lavastajana sest Alo kõrve on  mõnevõrra suletum. Ja tõepoolest seesama Chaplini mõõde on tal kõige mõjusam,  kus on niisugust tragikoomikat, kus ta on minu jaoks natuke  tugevam kui sellises. Puhtas traagikas. Parim nalja ees, miks ei peaks inimene lõbus olema? Sest vaadake, kui lus elama. Isa suri kahe juuni est ei. Nii ammu siis las vana kannab musta, mina tõmban enda ees  ala selja. Kaks kuud tagasi surnud pole ikka veel unustatud. Aga siis on lootus, et mälestus suurest mehest elab pool  aastat kauem. Ta võitleb ju selle nimel nii-öelda, et saada teada oma oma  sõprade kohta ema kohta, miks, miks, mis,  mis toimub, miks sa nii teed või miks te,  miks te niimoodi teete, aga ilmselt on see minu Hamlet  siis või meie Hamlet on tõesti selline, et noh,  ta tahab aktiivselt, miks? Oota, mis toimub? Mis te teete nii? Ma tahan selgust ja ma tahan kohe saada ja olge. Kurat, minu vastu ausad Mis peab minu suhted sellisel üldse siin maa  ja laeva vaja lukerda? Me oleme kõik viimased, kelle usu, ühtegi, Keda ma kindlasti tahan nimetada ja kes mulle väga hinge läks,  on Evelin või õigemasti ofeelia. Sest et see on küll üks, ma arvan, et parim nendest,  keda mina näinud olen, nii väga huvitavalt  ja targalt lavastatud selles suhtes, et kui ta alguses on  niisugune tumedas riides, kammitsetud ja mõjub isegi varavanana,  siis järk-järgult nii nagu tema kostüümid muutuvad heledamaks,  nii muutub ka see tema olek. Ja lõpuks siis see valge kleit, mis samastub hullusärgiga. Et seesama hullumistseen, see tema hullumine oma  vahendituses ja lihtsuses on äärmiselt mõjuvalt mängitud  need laulud ja see, kuidas see on ka koreograafiliselt seatud,  et tõepoolest inimesed saalis kas hoiavad pisaraid tagasi  või nutavad päriselt ja see on väga ilus  ja väga lihtne ja väga täpne roll. Juristid. Aga arstid aega vähem marist ida aega, et  mis seal siis tehtud sai küll mees on raps kui tütar laps külas. Kui tütarlaps. Mees on kaks, kui tütar lapsi ei ole. Tragöödia ei saa sealt ära kaduda ja kui inimeste elus tekib  mingisugune mingi tragöödia siis see võtabki võimust. See ongi suurem kui elu. Ununevad ära igasugused tühised asjad. Ja on tragöödia kõige olulisem sellel, et. Tallinna kunstihoones on avatud talgud, eestlastele talgud meeldivad,  aga selliseid talgusid pole vist varem ei kunstihoones  ega ka Eestis olnud. Hullud päevad. Erki Kasemets, tere tulemast saatesse. Need päevad on hullud tõepoolest kui siin vähegi ringi vaadata,  nii massiivset näitust näen mina esimest korda. Kas see näitus on olnud sinu elupäevade tulemus  või on ta algusest peale olnud sellise nagu lõppnäituse sihiga? Tegevus? Ma ei ole kunagi teadnud, mis sellest minu tegevusest välja  tuleb kunagi kui ma olen teinud seda aastakümneid niimoodi  vaikselt nokitsenud, omaette, neid piimapakke maalinud. Mul ei ole kunagi nagu sellist. Erki on ju aastaid teinud ühte ja sama asja ja. Sellest on praeguseks kasvanud. Suur organism, mis kipub juba teda ennast teda ennast  kontrollima ja tema elukorraldust Ja praegune näitus on üks võimalus sellest tekitada  mingisugune suur talgute korras ette võetud töö,  kus siis nagu asjad jälle oma nii-öelda normaalsele kohale  tagasi jõuad. Kõik need pakendid räägivad mingis mõttes nagu oma häälega  Eesti erinevatest ajaperioodidest ja situatsioonidest. Just see räägib hästi huvitavalt, seda lähiajalugu kajastab,  et ma isegi olen mõelnud, et. See pakendite arv siin nende suurte selle lifefaili  ehk joogipakendite arv vist vastab enam-vähem  siis selle taasiseseisvunud Eesti vabade päevade arvuga  peaks olema enam-vähem vastavuses, et see on just see uue  Eesti nagu tegelikult ülevaade ka. Minu kui kuraatori eesmärk oli eksponeerida tegelikult  ainult ühte totaalset installatsiooni ehk  siis seda keskset teost nimega Life faile. Mis koosneb piimapakkidest? Aga? Tegelikult hakkas töö käigus ikkagi kahju maha salata kõiki  neid teisi projekte, millega Erki on aastakümnete kestel tegelenud,  nii et lõpuks siis on meil nüüd mitu totaalset  installatsiooni ühes toas. Aga nad on siiski erinevad teosed. No me näeme siin mingis mõttes sinu isiklikku ajaarvamist  seintel on tšekid aastate ja aastate kaupa ära jaotatud  eraldi kilekotikestes, et mingis mõttes on tegemist nagu  sellise aina. Massiivsemaks muutuva kella või kalendriga. Kui ma alustasin suht hiljuti oma kunstiõpinguid  ja siis tundus lihtsalt nagu pull ja äge võtta mingi pakend  ja üle värvida ja kuskile nagu riiulisse panna  või seina peale. Et seal ei olnudki nagu muud eesmärki, täitsa alguses  õppisime sellist nagu selline modernistliku kunstiparadigma  raames veel ja aga see kõik see ajaarvamine  ja see lisandus sinna tegemise käigus ma olen tegelenud  sellise asjaga siis põhimõtteliselt, mida võib nimetada elu  jäädvustamiseks või elu säilitamiseks, mis on täiesti nagu  siuke hõlmamatu mõiste. Ma olen nagu tegelikult tohutult ausalt ja järjepidevalt  seda teinud, et ja nürilt. Et noh, ta, see järjepidevus ongi see, nagu see minu fenomen. Me saame kuidagi järsku nagu sukelduda sellise nagu aja  kuhja sisse. Just see ongi, et kõik kõik hetked nagu korraga laiali laotanud,  et see nagu paralleelselt on võimalik nagu mitmes ajahetkes viibida,  et see ongi see kõige suurem, et minu puhul isegi lausa,  et ma terves minevikus nagu või suures osas oma minevikust  korraga nagu ülevaadet, et see on niisugune tõeline  valgustuslik efekt, võiks olla. See ajaleht, mis nüüd sai välja antud kasemetsa hääl,  siis avamiseks see osutub ka sellele, et tegemist on suure isiknäitusega,  mis tavapäraselt siis iga kunstniku Karjääris osutub etapilise tähtsusega sündmuseks,  kui ta enne oli nii-öelda. Põrandaalune või alternatiivne kunstnik siis,  kui tal on kunstihoone suurtes saalides näitus olnud,  siis sealt edasi on ta ametlik ja institutsionaalne kunstnik. Nüüd, kui mõelda sellele, et Erki Kasemets on  ka nüüd siis selle kada lipu lõpuks läbinud  ja jõudnud nii-öelda põranda alt põranda peale,  siis tekib küsimus sellest, kas põrandat on allapoole lastud  või on siis Erki tõepoolest nii tubli tubliks ronijaks osutunud,  et jõuab nii-öelda siis austatud ja lugupeetud kunstnike hulka,  mina ei oska seda öelda. Ma jätaksingi selle küsimuse pigem niisuguseks mänguliseks  mõistatamiseks ja ma arvan, et see on üks just üks neid olukordi,  mida Erki armastab esile kutsuda. Kuna tegemist on talgutega, siis ikkagi on sul soov ju  kaasata näitusekülastajat, mismoodi ta saab osaleda. Siin kunstihoone akna peal on selline purkidest kell,  kus saab neid punkte digitaalselt. Digitaalse markeerimise teel ümber tõsta et vahetada seda  purgi otsa värvi ja see peaks olema. Siis ka kogu vabaduse väljakult. Et see on selline kindlasti üks tegevus,  mida võib harrastada, seda peab tegema hästi ettevaatlikult. Siin on ka väiksed instruktsioonide juures. Teine asi, mida, Ma ootan, et, et laua peal on paar piimapakki  või pakendit, et mida võib siis natukehaaval,  markeritega ja kleeppaberitega, mis siin olemas on,  täiendada. Aitäh igal juhul selle eest, mida sa meiega siin jagada  ja pikka iga ja jaksu aitäh. Me alustasime selle projektiga aastal 2005,  kui toimus arhitektuurikonkurss ja selleks ajaks sai päris  täpselt paika pandud need reeglid, linnaehituslikud reeglid,  et kuidas see maja peab siia tulema või kuidas seda mahtu,  nagu nähakse paigas, oli tänavajoon. Selge oli see, et, et maja kõrgus on kaheksa korrust,  siia tuleb teha tänava front, mis siis vastaks  ka selle tänava loogilise laiusele. Ja kokkuvõttes see peaks olema Tallinna esindustänav,  Tallinna pea tänav. Aritektuurikonkursil meil läks hästi ja pakkusime välja  kvartaalse lahenduse, sellise, kus siis tekkis kaks hoonekvartalit. Ja samas laulupeo tänav sai pikenduse lastekodu tänavani,  et tekkis täiesti linnaruumi uus tänav. See küll jah, on pigem kasutatav jalakäijate poolt  ja kergliiklus, noh siin autoliiklus on nagu ka,  aga ta ei ole selline ristmik. Aga siis annab inimestele võimaluse läbi kvartali kulgeda,  mis tegelikult ennem oli suletud. Hoone ise on. Suur linnahoone lihtne korterelamu kus esimesel korrusel on  äripinnad ja alates teisest korrusest siis korterid. Kortereid planeerides mõtlesime kõigepealt sellele,  et kuna Õueala ja krunt on suhteliselt väike, siis kuidas anda  inimestele võimalusi, kes siia elava olevad rohkem õues  viibida või, või tunnetada seda välisruumi  ja sellepärast me preteerisime, see päris suured rõdud,  nii et õue pool on meil kogu korteri perimeetri ulatuses  rõdu ja tänava poole lubati linna poolt meil teha,  siis. Rõdud väiksemad ja me mõtlesime, et me planeerimend selliste  klaasist kuubikutena Mis samas tekitab inimestes niisuguse põneva vertiiga efekti,  aga loomulikult. Selle maja fassaadi liigendab ning toob nagu  selle maja korteri siseelu pigem sinna ka pisut nagu tänava poole,  et eeldatavasti inimesed panevad sinna rohelisi taimi  mida iganes, et see tekitab nagu sellesse maja fassaadi. Niisugust teatud mõttes elevust. Klaasid on tavalised, igapäevased tarbeesemed aga  nii mõneski kodus võivad riiuleid kaunistada Johannes Lorupi disainipärlid,  ilma et omanikud seda ise teaksidki. Anne Ruussaare uus raamat annab selgust. See raamat on tähelepanuväärne väga mitmest erinevast aspektist. Muidugi, ta on väga oluline selles mõttes,  et ta kajastab ühe kõige tähtsama peatüki Eesti  klaasitööstuse ja klaasidisaini ajaloos. Siis on ta veel täiesti eriline selles suhtes,  et ta jutustab ühe inimese ja tema pere loo,  kes esimese Eesti vabariigi ajal tegi väga niisugust  ettevõtlikku ja pühendunud tööd, lõi suure väärtuse ja,  ja kuidas see traagiliselt siis lõppes 1940. aastal  ja omakorda sellest ju hõngub. See, et kuidas see tehas jäi püsima kogu  siis nõukogude perioodi vältel, tema vabrik on see,  mis kogu nõukogude aja töötas tarbeklaasi nime all. Lihtsalt uuemal ajal me oleme saanud sellest rohkem teada. Ja Anne Ruussaar ongi oma raamatu näol ka teinud suurepärase  töö ära, et see on nüüd tõesti selliste natuke pidulikemate  kaante vahel põhjalik ülevaade siis lorupi tööst. Klaasikunst ja klaasitehas on väga tihedalt omavahel seotud ja,  ja Lorupi tehas on tegelikult täiesti ideaalne õpiku näide  ühest tehase kujunemisest. Teha see oma näo kujundamisest, kunstnike kaasamisest  meistrite ja kunstnike ja arendajate, nagu koostöös Johannes  Lorp oli nii tark mees küll, et alustades oma tööd tehases  olid tema eeskujud põhiliselt välismaal kuid juba saavutades  teatavat edu, sai ta ka aru, et edasi saab minna ainult nii,  et kujundada välja oma tehase oma nägu. Ja, ja sellele ta hakkaski panustama, nii et tänu Lorupi  tehasele avati 1936. aastal riigi kunsttööstus koolis  ka klaasikunstiõppe. Ning samal aastal võttis ta tegelikult oma tehasesse tööle  esimese kunstnikuna metalliosakonna lõpetanud Agnes Nei,  kellest siis sai selline esimene. Kunstnik, kes tegi kavandeid konkreetselt,  siis lorupi tehase toodetele ja ma arvan,  et selle raamatu suur väärtus on ka selles,  et väga mahukas osa on pühendatud Lorupi tehase toodetele  ja fotograaf Eerik riikaja on teinud noh,  suurepärast tööd selles raamatus. Et minu meelest on suutnud peaaegu iga eseme sellise olemuse tabada,  et näiteks hästi õhukesed esemed, millel on peen graveering  või lõige peal Nad tõesti mõjuvad seal raamatus ülihaprastena,  nii nagu nad võiksid kohe puruneda ja näiteks jälle kristall,  mis on paks ja ja selline särav ja raske,  et kõik kuidagi isegi see füüsiline kohalolu on täiesti  tajutav nagu selle pildi peal. Mina arvan nõnda, et keegi me siia ilma ei sünni nagu päris  puhta lehena, et kaugel sellest, et mõnes mõttes,  kui ma nagu sellise kultuuriteadliku inimesena vaatan enda  või kellegi teise loomingut, siis tegelikult on see  paratamatult tohutu pikk võrrand nii pikk võrrandi,  kui, kui on kultuurilugu ja, ja millele siis minul või,  või mõnel kolleegil on võimalus täna oma väike hingeke lisada. Et ma ei usu nagu sellesse niisugusesse tabula rasa. Ideaali. Absoluutselt mitte, ma mõtlesin, et, et ma räägin  konkreetsest ühest, ühest rinnanõelast, mille ma tegin  kuskil 10 kümnekonna aasta eest ja see oli nõnda,  et et olid üle maailma kutsutud kunstnikud  ja iga kunstnik, nagu valis omakorda Ühe töö Soome rahvusmuuseumist. Ja, ja mulle jäi seal silma üks merineitsi  ja need on sellised merineitsid, mida siis kuskil 150 aasta eest,  kui oli selline suur maailmaavastamise periood  ja merereisidelt just Jaapanisse, Indoneesiasse,  Poluneesiasse merereisidelt toodi kaasa selliseid imelisi merinäituseid,  mis olid tehtud siis. No niisugune, miks ta, miks nagu mateeriaest nagu luust,  puust riidest, aga, aga tihti oli niimoodi,  et nad olid Euroopasse jõudnuna. Neid nagu peetigi päris Merineitsi jäänusteks. Siin arvati, et merineitsid, elavad ki kuskil seal teisel  pool maakera ja mind see nagu hästi inspireeris just see  just see nagu unistus või nagu ideaal, et. Kõik ei ole nagu alati seletatav, et kuskil teisel pool  maakera on asjad hoopis teisiti ja ma ei oska seda seletada. Kunst liidab ja kultuur seob. Siit ka üks soovitus, kui olete alles kellegagi tutvumas,  aga niisama vaikides tõtt vaadata, tundub ebamugav. Minge koos teatrisse või näitusele. Või kui vana sõbraga hakkavad teemad otsa lõppema,  lugege läbi üks paks raamat ja siis arutlege  selle üle kuskil mõnusas kohas.
