Oleks vast mõnusam tunne elada lembel ja maikal  või kus mühaks muunne, metsik ja põhjatu paikall  või kus viinapuust, marjad ise mul kukuksid suhu  või kus karakul karjad rändaksid, ei tea kuhu sündida  salvitud peres hõbelusikas peos seisuse väärikus veres. Miljon võimalus teos. Aga näe, rannakäär, paene tuhkatriinuks sai minu istu  ja korrutan vaene pae peal, seal kasvanud linu ühtlane sõlmeta. Lõng on minu ainuke uhkus. Einel on üks sama hõng, rahakotil on puhkus. Padi, nii mühklik kui mütar, pikutan kulunud paik all. Mõtlen, kas põhjamaa tütar elada oskaks ja maikal kusagil  kapril või Hiinas saaksin ka silmile undmaa. Troopika pimedas piinas igatseks igatseks lund,  maa härmatis tormi ja rahet. Tööd, millel polegi vahet koduste tähtede alla. Ilu, jõe maa nagu pihk. Aga siit leida võib paljut. Põhjavalguse vihk aimata annab kaljut, mastimetsade väge,  jõgesid, järvi ja merd, suusamurdmise mäge,  rahvast, kes segatud verd. Tuisud ja tuulevaikus tihaste siitsitav parmas. Maakera mõnusam paik, kus elada, armas. Mida võõrale ütleb, see põllukivi? Mida võõrale ütleb, see pedakarivi? Mida võõrale ütleb, see kaardikepi otsa täis maad  mida võõrale ütleb see kaardikepi otsa täis maad,  kus talupoeglik mõtlemislaad. Kui ilus, ütlen muulane Dumanaka mošees,  kui värvid, vormid, ornamendid, veiklevad mu ees. Ühtäkki tunnen, kombatav on selle rahva hing,  kuid tabamatu, samas kaob taas võõras, on see ring,  see idamaine häältekriisk ja värvipaabel kirev  ja üle kõige lõunapäike pimestavalt sirev. Võin ainult aimata, et igal kaarel mustril toonil on sisim tähendus,  mis tuhmunud sajandite foonil. Ma imetlen, kui täpselt kõik need kivid seadis too  meistrimees geomeetriat, kes loomusunnil teadis. Ta suutis meisse sisendada veenvalt kõige päemist Et uskus rahva õitsemist ja ajas kestmajäämist Üks kohalik me kõnet kuuldes seisab vahtima  ja imelisest kokkukõlas ei saa lahtima. Ehk tunneb äkki ta, et kombatav on meie hing kuid tabamatu,  samas kaob taas võõras on ring, me põhjamaine mõõdukus  ja tunde ohjashoid. Viitsütikuga kiretulv ja viha purseloid. Ehk aimab siiski, tähendus on igal silbi kõlal. Sel sajandid on jalge all ja sajandid on õla all. Ma imetlen, kui nõtkelt lauseid seadis see rahvas grammatikat,  kes loomusunnil teadis. Ja emakeeles, emakeeles tahan vadistada. Kui ilus, ütleb muulane, kui kuulab meie vada. Öine tee läbi uinuva maa rongirataste rattata jaamatuledest  heledam lõik, raudse hobuse hirnatav hõik,  pimedus jälle ja kadunud kõik. Öine tee läbi uinuva maa öö läbi silmale sõba ei saa,  aknaklaasi näen enesevarju klaasi taga näen kuuskede haru. Nähtamatuga silm ei harju. Talud ja palud majad ja rajad üle vihisenud,  verised ajad tuiskusid talud püsima, st palud lumelinasse vaibutad,  valud sünnimaa, sünnimaa, armas ning oma pilvis on kuu nagu  hõbedast koma ühtki lauset ei lõpeta koma Koidula õhtu  järgne ka talvel. Põhi ei paista kultuuri salvel. Tilluke on minu õuemaa muru, kummelisõu õue maa tallatud tambitud,  rambitud sadu, ristiti rästiti otse radu. Sirguneb jällegi sõtkutud muru. Juured on alles ja ladvad on puru. Tahaksin pilvedeks kerkida, üles Peipsist mereni,  hoida sind süles. Küll ma sind hellitaks, küll ma sind varjaks kastega kosutaks,  sademeid, sarjaks, lumesajune, oraseid, kaisutaks,  kuivanud kaevud, vetega paisutaks. Kibe on kaedas ajalukku. Randa ei sule, kui raudkapi lukku. Öine tee läbi uinuva maa öö läbi silmale sõba ei saa. Väsinud veduri loidunud hõik. Unevaevast on roidunud kõik mulla le mõtlemast hoidunud kõik. Palve. Tuli sa ürgne looduse ime, punane voogav  ja silmitu pime, tõrjuda taudid ja kõrvetad,  katkud roostetsa ravid ja kõdumist katkud. Tule sa tuli ja 1000 meid puhastada väiklast,  sappi ja tigedust puhastada. Kõrveta vaimsete kirgede loidumist, mõtteinertsust,  tegude roidumist, maailma asjadest, kõrvalehoidumist. Puhasta hingele sadestunud hirm, mõisatallidest päritud hirm. Meie sisimas esine ulata, liida meid ühte  ja kokku. Meid sulata. Teisel pool vett. Ma kuulsin, sa hüüdsid mind teisel pool vett. Su hääl oli nukker ja hell. Ma kuulsin ma seisma, jäin teisel pool vett. Ei parve, ei paatigi sell. Sa hüüad, sa hüüad mind teisel pool vett  ja vangi, mind võttis su hääl. Nüüd jooksen ja ahastan teisel pool vett. Ei parvegi lainete peal. Nii palju on vett, et lõppu ei näe. Ja ujudes lõppeks mul jaks. Kui ujuksid vastu ja annaksid käe, las põhja,  siis läheks me kaks. Kui ei, kui ei sul teisel pool vett, on aru  ja mõistus veel peas. Ja ei ja ei mul eisel pool vett on aru ja mõistus veel peas. Ma hüüan, sa hüüad nii teisel pool vett. Ja paati ei seleta, silm. Nii seisame teine teisel pool vett. Kuni pimedaks läheb maailm. Maltsa seemnest saab malts nisu, seemned saab nisu. See on seadus, kuid sõnade küli. Sõna umbrohtu pihuga välja ei kisu. Sõnapõldudel sügav on süli sõna. Idanaabriljaks aastakümneid võib sõna külv küpseda viljaks. Sõna seemnel on teadmata õis. Sõna külva ja enese külvist ei lõika. Eks ta kirjuta vette, eks tuul teda hõika. Kui on külvaja teinud, mis võis kui on südamele siiras  ja püüdlustelt aus Siis võib küpseda viljaks ka sõnapaus. Kõrts on igand pat ja pahe, sestap meid ta veetleb ikka,  kui me jõudnud sesse ikka. Alguses kasiinon jahe, tärniatud lauad vakka,  põõsa tagant põõsa takka nagu jänes, hüpleb jutt. Tuju tõsta, meil on rutt. Kiirusta, sest kuniks õhtu. Vala 100 grammi kõhtu, püüa rõõmsam mina leida vaevad vesti  tasku peida. Sinu rõõmsam mina ei ta ennast lase lihtsalt leida,  palu peibuta või käsi, kui ka naermas sai väsi,  ikka külmaks jääb su säsi. Enda mina sul alati taskus raske ja ränk nagu gloobuse  raskus hoolikalt mõõdetud meridiaanidest rikas,  näiliselt surnud vulkaanidest. Siin on külmad ja tulised voolused, igijää katte all  tuksuvad poolused ikka saaimusest lahti ei saa,  kuskil on sinus üks tundmatu tanner kaunis Atlantise to  müütide maa jäljetult vee alla vajunud manner. Kui kõrtsides süttivad tuled Atlantise enesest otsima,  tuleb. Kõrts elab, liigub, sumiseb, kes kütteks tõmbu,  vein peas, viisikatkeid humiseb, käib ringi laudja sein. Jätke peenus, jätke elegantsus pääseb mõjule vaid elevantsus  sentimeeter haaval sammume jalalt jala peale,  tammume mäletsemisrõõmust, ammume kitsikuses harjunud ammu  me pitsituses teisi nügime saunas, kõrtsis,  bussis trügime elamise pinnale ei mahu. Meie, kui leiame kord viimsele rahume, räägitakse täis,  on kalmistu igitrüginaks, seal valmistu. Keerlevad lühtrid ja keerlevad tuled, tantsid  ja tantsid ja silmad suled. Aimates sõprade vähedust kogedut, lubavad lähedust. Kas armastust leidub veel meie eas, kas armastust leidub  veel meie seas, kui maitstud on kurja tundmise puust kui  maitse veel hääbunud pole suust? Ah, parem on mõtelda millestki muust kui mõtetes,  kanda üht voogavat juust. Isegi ülevas armutõeti aina enese küljes sa ketis kui  ka sülle langeksid, laotused, võidust suuremad oleksid kaotused. Las olla, las olla kõik nii, nagu on. Las olla su päralt, mis juba su jagu on. Nüüd tahaksid laulda mollis dis, kuid laulmist ei ole meil  nomenklatuuris menüüd, nii üks kui teine küll uuris,  kes pagan seal seltskonna laulmise juuris on lauluta kõrtsis  nii kõle kui kuuris on lauluta kõrtsis nii jõle kui puuris. Miks laulda ei tohi gi oleme tuuris? Ei aldis, ei passis, ei koloratuuris. Et laulda ei lasta ja kitsas on tantsida võta,  kui elevant vaikides vantsida, ei talu sa kauem kostnägude  poodi ja olla sa tahad eht enese moodi. Ja ümber sa lükkad kõik tõed ja pokaalid hüüdlausetest välja. Nopid, vokaalid ja a segi, need armsad lokaalid. Mis mäsu põik tühja Atlantise pärast? Nii lähebki saadetud kelneri kärast, sa lähed  nii rõõmsat kui pulstunud puudel, et olgu  nii hea kui tahes siin muudel, tead eneseväärtust,  head tervist ja lähed. Su karvamütsi nüüd kukuvad tähed, su kolbas on kergus  ja liikmed on tinas. Ühte ähmast kontuuri näed laotuse sinas. See ongi see vee alla vajunud maa, mis keele peal on. Aga öelda ei saa.
