Kell on kuus õhtul. Eesti raadiouudiste toimetus võtab kokku tänase päeva olulisemad sündmused stuudios on Uku Toompeaminister. Andrus Ansip tegi oma esimese välisvisiidi. Soome Ansipi sõnul kaalub Soome valitsus tööjõu liikumise piirangute mõttekuse. Sellekohane raport esitatakse lähiajal Eduskonnale. Riigikogu ei jõudnud täna sellele e-valimiste osas, kas tegu on riigi arengu või demokraatia taandarenguga. Eelnõu lugemine katkestati tänu esialgu selle lõpetamise poolt olnud Reformierakonna toetusele. Riigikogu maaelukomisjon valis uueks esimeheks Arnold Kinder. Indoeuroopa rahvastiku vananedes vajatakse majandustaseme säilitamiseks võõrtööjõudu rahvastikus. Ekspertide hinnangul on selleks vaja välja töötada ühtne Euroopa integratsiooni ja immigratsioonipoliitika põhja politseiprefektuur, veeteede amet ja põhja piirivalvepiirkond. Hando alustavad peab ühispatrulli Harjumaa vetel ning ranna ja kaitsealadel. See võib kujuneda üleminekuetapiks v politsei loomisele, arvab põhja politseiprefekt Raivo Küüt. Somaalia pealinnas oli pommiplahvatus, jalgpalli staadionil hukkus vähemalt 10 inimest. Mullu hukkus ametikohustuste täitmisel 53 ajakirjanikuks viimase 10 aasta kohta suurimard. Viljandi allkirjastati taotlus veemajanduse korrastamiseks ja veemajandusprojekti ettevalmistamiseks. Kohus mõistis süüdi endise vedurimeeste ametiühingu juhi. Ilm on sajune, hoovihma sajab ka homme. Sooja on öösel neli kuni seitse vähemalt kaheksa kuni 14 kraadi. Alustame sellest, et peaminister Andrus Ansip käis täna visiidil Soomes ja sel teemal jätkab Indrek Kiisler. Tegemist oli uue peaministri esimese visiidiga välismaale. Andrus Ansipi sõnul on loomulik, et esimene maa, mida ta külastab, on just Soome, mis on Eestit ju nii palju aidanud, kuid kahe riigi vahel on ka probleeme. Üheks vaidlusküsimuseks on Soome kehtestatud piirangud eestlaste Soomes töötamisele. Sellest möödahiilimiseks kasutatakse niinimetatud tööjõurendifirmade abi. Küsisin peaminister Andrus Ansip pilt, kas tema kolleeg Matti Vanhanen andis lubaduse teha omalt poolt kõik piirangute tühistamiseks. Soome peaminister kindlasti ei saa selliseid lubadusi anda. Soome peaminister nentis, et küsimus tuleb arutusele parlamendis ja parlament langetab otsuse, kuid tema isiklik arvamus on küll selline, et ei ole mingit vajadust seda üleminekuperioodi pikendada. Soomes on aegajalt üles kerkinud mure Eesti maksusüsteemi pärast, mis meelitab sealseid ettevõtteid siia. Kas puudutati ka seda küsimust? Jah, me rääkisime Eesti maksusüsteemist ja etteheiteid Soome poolelt kindlasti ei olnud. Ettevõtte tulumaksusüsteem on Eestis väga hea ja see, et reinvesteeritud kasum pole maksustatud, et seda peab suureks eeliseks juba praegu, pea kogu Euroopa. Enne üheksandal mail Moskvas toimuvaid pidustusi ei saa üle ega ümber Eesti-Vene suhetest, mida omavahel otseselt küll ei arutatud. Puudutasime suhteid Venemaaga kõik rohkem pressikonverentsil, kus paljud ajakirjanikud esitasid nende suhete kohta küsimusi. Eelkõige puudutasid need küsimused piirilepete ja üheksanda mai pidustusi Moskvas selles suhtes. Soomlased mõistavad balti riikide olukorda täiesti. Kas Eesti välisminister on valmis minema 10. mail Moskvasse, et kirjutada seal alla piirilepe Venemaaga? Kindlasti on Eesti välisminister valmis, kuid kutset ei ole ja ja seetõttu ei ole praegu aktuaalne esialgu 10. mail Moskvasse minek. Me loodame, et piirileppeid õnnestub alla kirjutada veel lähemal ajal, kuid kuupäeva osas ei saa ma praegu konkreetselt küll kinnitada, et millal see võiks juhtuda. Riigikogu vaidles täna pikalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise üle. Konkreetsemalt käis jutt e-valimiste sisseviimisest. Üks vaidluspunkte oli, kui salajane või turvaline sel juhul hääletamine on. Kas kodus valimise võimaluse puhul ei hakka rakenduma praktikat? Üks inimene valib mitt meest? Igor Gräzin Reformierakonnast tõdes. Me räägime sellest, kas uued elektroonilised valimised on turvalised või mitte, vastan kindlasti ei ole elektroonilised valimised turvalised. Lihtsalt kasvõi sellegipärast, et kehtib füüsikas, termodünaamika teine seadus ja entroopia absoluutselt turvalisi süsteeme lihtsalt ei eksisteeri. Järelikult me peame küsimusi esitama teistmoodi. Kas see turvalisus on kõrgem ja suurem kui praeguse 19. sajandi süsteemi puhul ja ma arvan, et proua ettekandja, samuti ka selle seaduseelnõu paranduse läbitöötajat üldiselt keskmise ja noorema põlvkonna inimesed, kes tunnevad elektroonilisi süsteeme väga hästi, on andnud minu jaoks absoluutselt veenva vastuse süsteem, elektrooniline süsteem tähendab mitte ainult seda, et me oskame 20 esimesse sajandisse tõepoolest vaid, et ütlemise võimalus väheneb oluliselt. Rahvaliitlane Janno Reiljan on raevukalt eelnõu vastu olles kindel, et asi on põhimõttes. Põhiseadus näeb ette, et selliseid võimalusi ja selliseid mõtteid ei tohi meil olla. Selliseid võimalusi jälgige, ei tohi meie valima seejuures olla. Just see tulebki arvesse võtta, see tuleb aluseks võtta. Mitte mingil juhul ei anna mitte kunagi häält sellise seaduse poolt, mis viib sisse ebademokraatlikud, põhiseadusvastased meetodid või mehhanismid meie valimiskorda. Ja ma võin kinnitada isegi veelgi enam Ühegi selliste erakondade, kes nende poolt hääletavad. Seaduse poolt ei anna tulevikus kunagi mitte ühtegi häält. Kui põhiseaduskomisjon oli toetanud eelnõu teise lugemise lõpetamist, mis oleks tähendanud sisuliselt e-valimiste toetamist, siis rahvaliit tegi täna ettepaneku lugemine katkestada ja saalile teatud üllatusena läks ka läbisest. Kuigi mitmed saadikud jätsid hääletamata, toetas enamik seni eelnõu poolt olnud Reformierakonna fraktsiooni koalitsioonikaaslasi, mistõttu häältega 52 30 vastuse lugemine katkestati. Ettepaneku vastu olid enamik Res Publica ja Isamaaliidu fraktsiooni liikmeid. Ja riigikogust veel. Parlamendi maaelukomisjon valis täna oma uueks juhiks Keskerakonna fraktsiooni kuuluv Arnold Kimberi. Aseesimehe koha sai senine komisjoni esimees sotsiaalliberaal Jaanus Marrandi. Täna ja homme on Tallinnas koos kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide rahvastikupoliitikaeksperdid, et arutada liidu integratsioonipoliitika ühtlustamise võimalusi sel teemal. Nüüd Kadri Abner. Endine Euroopa Nõukogu president lord Johnston leiab, et on hädavajalik ühtlustada Euroopa Liidu integratsioonipoliitika, kuna see tagaks kõikidele Euroopa Liidu piiridel immigrantidele samad nõuded ja tingimused. Teema on aktuaalne, kuna kaasaegses Euroopas on sisseränne vältimatu, ütles Johnston. Pole kahtlustki, et Euroopa on ka tulevikus majandusliku rände sihtpunktiks eelkõige inimestele, Aafrikast tõenäoliselt ka Aasiast, kuna Euroopa on märgatavalt rikkam kui teised maailmapiirkonnad, teisalt kaasaegses Euroopas madal sündivus ning samal ajal inimesed elavad kauem. Need peab keegi toetama, neile tuleb pensioni maksta. Seetõttu on igal juhul immigratsioon vältimatu, et säilitada majandustegevus meie liikmesriikides, leiab lord braselt Johnston. Kuna rahvastikuränne on loomulik ja paratamatu nähtus, ei tasu immigrante karta, leiab Euroopa Komisjoni immigratsioonipoliitika konsultant Jan Nissan. Elanikele tuleb näidata ja selgitada, et on aegu, kui me vajame immigrante tööturu korrigeerimiseks kuna teatud oskusi on vajaka ning sageli seda ühtlustatakse immigratsiooni abil ja Nissan leiab, et valitsuse ja teiste institutsioonide ülesanne on rahvale selgitada, miks me vajame immigrante. Eesti kogemuse integratsiooni vallas on küllaltki head, ütles rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo. Kuid uue, 2008.-st aastast jõustuma hakkava integratsiooniprogrammi väljatöötamiseks vajame Euroopa Liidu liikmesriikide kogemusi. Eestil on väga tugev integratsioonikogemus, mis on seotud varasemate immigrantidega Nõukogude ajast ja selles suhtes on Eesti võib olla paradoksaalsel kombel isegi suurema kogemusega, kui, kui suur jagu Euroopa Liidu vanu liikmesriike samal ajal Eestis praktiliselt puudub. Selline märkimisväärne kogemus uusimmigrantide suhtes, olgu nad siis maale kutsutavad või, või ise tulevad töökohtade otsijad või, või põgenikud või asüüliotsijad. Seda kogemust Eestil veel ei ole ja, ja sellepärast, kui eest ja on alustanud nõue integratsiooniprogrammi väljakujundamist on, on väga oluline, et me saame arvesse võtta teiste riikide kogemusi ja Euroopa Liidu sellist ühtset kujunevat poliitikat nendes küsimustes. Tänased olulisemad välisuudised nüüd Tõnu Karjatse. Somaalia pealinnas magatious toimus rahvast täis jalgpalli staadionil tugev plahvatus, hukkus vähemalt 10 inimest. Valitsuse kinnitusel tegu pommiplahvatusega. Plahvatusele ajastatud peaministri kõne alguseks. Valitsusjuht aliseedee ise pääses vigastusteta. Tegemist oli valitsusjuhi esimese visiidiga pealinna pärast ametisse astumist läinud aastal. Somaalia valitsus resideerub doonorriikide survest hoolimata naaberriigis Keenias, püüdes sealt lõpetada 14 aastat kestnud verevalamisega. Taani sõjaväeluureohvitser ja neli sõjaväepolitseiniku eitavad vangide väärkohtlemist teenistuse ajal Iraagis kohut sõjaväelaste üle mõistab sõjaväe määrustik alusel tsiviilkohus. Taanis toimuval kohtupidamisel süüdistatakse kapten Anne meede hommelit selles, et ta sundis vange pikkade ülekuulamiste ajal põlvitama. Samal ajal keelas neile joogi, söögi ja tualetipääsu. Sõjaväeprokurör väidab, et neli seersandi aukraadis sõjaväepolitseinik Rico alandasid vange sõnaliselt. Süüdimõistmisel ähvardab kohtualuseid aastane vanglakaristus. Sõjakuritegudes kahtlustatud Bosnia serblaste kindral vinko panduravitš eitas Haagi sõjakohtus oma osalemist 1995. aasta Srebrenica veresaunas, kus tapeti 7000 moslemi usku meest ja poissi. Genotsiidis, inimsusevastastes kuritegudes ja sõjaseaduste rikkumises süüdistatud kindral andis end Haagi tribunalile üles märtsis. Ta on üks Bosnia serblastest sõja pealikest, kes on end viimastel kuudel vabatahtlikult sõja kohta üles andnud. Vastu tulles Serbia peaministri paistlev kostuunitsa üleskutsele. Taastane diktos 16. võttis täna vastu esimese riigipea oma ametisoleku ajal. Vatikani residentsi külastas esimesena Itaalia president Carla selja Champi. Itaalia riigipea võeti Vatikanis vastu piduliku tseremooniaga vestluseks, paavstiga oli riigipeale ette nähtud 20 minutit. Oma esimesele välisvisiidile läheb paavst augustis, kui külastab oma kodulinna Kölni. Mullu hukkus ametikohustuste täitmisel 53 ajakirjanikku, see on 15 võrra rohkem kui aasta varem. Nii selgub ajakirjanike ühenduse piirideta reporterid raportist. Raport avaldati rahvusvahelise ajakirjandusvabadusepäeva puhul. Tegemist on viimase 10 aasta suurima hukkunute arvuga, teatab organisatsioon. Kõige ohtlikumaks riigiks ajakirjanikele on Iraak, kus hukkus mullu 19 vangi võeti vähemalt 15 ajakirjanik. Kahe aasta jooksul on Iraagis hukkunud 56 ajakirjanikku. See teeb Iraagi ohtlikumaks kui endise Jugoslaavia alad, kus 90.-te aastate esimesel poolel sai ametikohuste täitmisel surma rohkem kui 40 ajakirjaniku. Venemaa on ohtlikkuselt viiendal kohal. Rahvusvahelise ajakirjanike Föderatsiooni teatel on alates 2001. aasta 11.-st septembrist märgatavalt piiratud ka väljendusvabadust ja kodanike õigusi. Seda nii Euroopas kui ka Ameerika Ühendriikides. Põhja politseiprefektuur, veeteede amet ja põhja piirivalvepiirkond sõlmisid lepingu, et tagada seaduste täitmine ja järgimine Harjumaa vetel ning ranna ja kaitsealadel. Sellest nüüd Vallo kelmsaar. Seoses jettide ja teiste viimasel ajal laiemalt levima hakanud veesõidukite kasutamisega on ilmnenud mitmed probleemid, sõidetakse kaugele merele ega osata enam tagasi tulla. Sõidetakse kaldaäärses ujumistsoonis või minnakse veekogule eraomaniku valduse kaudu. Järelevalve sellise tegevuse üle on aga olnud killustatud, ses kuulub mitme ametkonna pädevusse, selgitas lepingu sõlmimise tagamaid põhja politseiprefekt Raivo Küüt. Politseil pole näiteks vahendeid veekogudel liikumiseks. Meie heade koostööpartneritega ja nende abil me saame endale nõnda nimetatult jalad alla, et me saame veepinnale minna. Meil endal niisugused vahendid puuduvad, paremini pääseme nendele hartale, mis jäävad meie teenindajatele territooriumile, kus ka kiputakse korda rikkuma, minnakse pidu pidama pikniku tegema, et me saame seal järelevalvet teha. Ja teiselt poolt me saame enda partneritele pakkuda seda tuge, mida nad peavad järelevalve teostamise käigus, et oleks politseivorm ja politseil käsutada olevad vahendid, mis on näiteks kiirusemõõdikud, alkoholijoobe kontrollimise vahendid ja nii edasi. Põhja piirivalvepiirkonna ülem major Tõnu Hunt lisas veel ühe koostöö aspekti. Kõik õigusrikkumise, mis algavad merel, ei pruugi seal lõppeda, vaid võtavad maal ja täpselt vastupidi. Et see informatsioon, mis meie saame õigusrikkumiste suhtes, saab edasi antud meie partneritele ja nemad saavad oma ressurssi kaasata, et need asjad saaksid lahenduse ja kontrolli alla. Politsei piirivalve ja veeteede ameti esimesed koostöö reidid Harjumaa mere ja rannaaladel on kavas juba maikuus vähemalt korra nädalas, kinnitasid nii politseiprefekt kui piirivalvejuht ja nimetasid mõned probleemsemad piirkonnad. Kui me vaatame avaliku korra seisukohast, siis eelkõige Kuusalu valla piirkonnas Salmistu rannaosa ja Harku valla poole pealt. Tinglikult öeldes Tallinna laht selle kitsamas mõistes, mis piirneb saartega siis Naissaare, Prangli, see on eriti viimastel aastatel nagu hakanud huvi pakkunud mingi väikealustele, kui ka erinevate veeharrastustega tegelenud. Raivo Küüt rõhutas, et omavalitsused peavad siiski looma reeglid, mille täitmist eeldatakse, sest kui reegleid ei ole, on võimatu olla kohtumõistja. Eks. Veeteede ameti peadirektori asetäitja Renee Sirole avaldas lootust, et aktiivsev kontroll distsiplineerib veel liiklejaid. Politsei veel enam ammu oodanud-s puudub selline mõiste nagu v politsei. Täna aga loodan, et sinises munas meeste tulek veele talitseb k kodanikke. Nüüd alguse saav koostöö võib kujuneda ka üleminekuetapiks v politsei loomisele, nagu on soovitanud Soome kolleegid, tõdes prefekt Raivo Küüt. Et me täna vaatame, mida siis selline järelevalve merel tegelikult tähendas, politseil seda kogemust ei ole, siin partneritel on olemas ja selle käigus me näeme, millised siis see problemaatika on, milline on siis kõik sellega seonduv ja siis selle pinnalt saaks ka otsustada, kas selline järelevalve vajadus on üldse, et peaks tegema politsei või jäävad seda tegema need ametkonnad, kes on selleks põhiosa ellu kutsutud. Riiklik lepitaja Raivo Paavo tegi vedurijuhtide alamtunnitariifi üle vaidlevad Edelaraudteeveeremi veeremi osaühingule vedurimeeste ametiühingule ettepaneku lükata palgatõus kuu aja võrra edasi ning kehtestada alamtunnitariifi X 37,15 krooni. Esimesest jaanuarist on Edelaraudtee vedurijuhtide alamtunnitasu 34 krooni ja 40 senti. Tead, nõuavad palgaläbirääkimistel aga 43 kroonist alamtunnitasu seda nüüd tundide peale ümber arvestada, siis teeks kuutasuks umbes 7000 krooni. Vedurimeestest aga veel nii palju, et Tallinna linnakohus mõistis vedurimeeste ametiühingu endise juhi Tõnu väädi kriminaalkorras süüdi ametiseisundi kuritarvitamises ja omastamises ning karistas teda tingimisi vangistusega nimelt kaheaastase tingimisi vangistusega kolmeaastase katseajaga. Samuti mõisteti väädilt vedurimeeste ametiühingu kasuks välja 241314 krooni. Süüdistuse järgi maksis väeti vedurimeeste ametiühingu juhina endale 2001. aasta jaanuarist kuni 2002. aasta veebruarini seadusliku aluseta suuremat palka ja ta mutti kandis ametiühingu arvelt enda kontole üle mitmed summad. Ja politsei töömailt veel nii palju, et me siin teatasime oma tänastes uudistes, et hommikul leidsid Tallinna roopa tänava elanikud tänavalt lapsevankri imikuga, kes küll oli korralikult ja soojalt riides, kuid kelle ema kuskil ei olnud. Lapsevanemaid otsima hakanud. Politseinikud selgitasid lõpuks välja, et imiku 28 aastane ema viibis narkojoobe tõttu korrakaitsjate hoole all ja laps on hetkel turvakodus aga Viljandimaale. Sealt on uudiseid veemajanduse korrastamise osas ja sellest nüüd piletist. Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondilt taotleb keskkonnaministeeriumi ja keskkonnainvesteeringute keskuse toel vee- ja kanalisatsioonitrasside väljaehitamiseks finantsvahendeid 11 Viljandimaa omavalitsust. Viljandimaa 11 valla v. Projekti kogumaksumuseks on 7,823 miljonit Eesti krooni, millest ühtekuuluvusfondilt taotletakse erinevatele pidev kokku 5,876 miljonit ja kohalikud omavalitsused peavad koos leidma 1,965 miljonit. Täna allkirjastati Viljandis projekti eellepingu taotlus. Projektis osalemise eeltingimuseks oli kohalikele omavalitsustele aga see, et on välja töötatud oma valla veevärgi arengukava, ütles täna Viljandis ühtekuuluvusfondile taotlust allkirjastanud keskkonnaminister Villu Reiljan. Selle projekti omapära on mahtmisele võti on koostöökokku, tuleb siin üks suure töö nedesto vallade osa töödest, mis puudutavad, siis puhastati ja puhastust. Vee- ja kanalisatsioonitrasside väljaehitamise projekti puhul ei ole tegu küll mingi erilise pilootprojektiga, kuid Viljandimaa erilisus on selles, et Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondilt taotleb koos raha 11 kohalikku omavalitsust, märkis keskkonnainvesteeringute keskuse juhataja Kalev Aun. Ma arvan, et neil on selle võrra lihtsam, et kõige suurem nende hulgast Viljandi linn omab juba teatud kogemusi. Mõne aja pärast valmib lõplikult Viljandi reoveepuhasti, millist on kaasrahastanud väga suures mahus Euroopa Liit ja seetõttu on juba olemas kogemused asjaajamise osas ja ka eurobürokraatia osas. Kuid millised on kohalike omavalitsusjuhtide ootused nii Euroopa ühtekuuluvusfondi taotluse kui ka loodetava vee- ja kanalisatsioonitrasside väljaehitamise osas. Viljandimaa suurim avavalitsus on Viljandi linn. Viljandi linnapea Malle Vahtra. Viljandi linnas on natukene teised ootused kui teistel valdadel, meenutame sadevetele lahendust. Viljandimaa väiksema omavalitsus on Kõpu vald. Kõpu vallavanem Tõnu Kiviloo ütles Eesti Raadio uudistele, et tulenevalt valla väiksusest on Kõpul ka kaasfinantseering kõige väiksem. Esmane, mis me ootame muidugi seeriat saada, valmis puhastusseadmed ja noh, sealt edasi kõik, mis sinna vahele mahub, kuni vesi maalsest tulema hakkab, seda enam keset metsi nagu Kõpu on. Ja ilmateate kohaselt on meil öösel pilves selgimistega ilm, paljudes kohtades sajab vihmasaju, võimalus on suurem Ida-Eestis, paiguti on udu. Puhub kirde ja põhjatuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis, sooja on neli kuni seitse kraadi. Homme on vahelduva pilvisusega ilm, kohati võib sadada hoovihma, hommikul on paiguti udu. Puhub kirde ja põhjatuul üks kuni kuus meetrit sekundis ja sooja on homme kaheksa kuni 14 kraadi. See oli tänaõhtune Päevakaja kuulmiseni.
