Nüüd kuulete neljandat osa järjeloost Käru-Kaarel. Kaarel on väike poiss, kes elab koos ema ja vanaemaga. Nende pere on väga vaene. Seepärast korjab Kaarel raha teenimiseks vanarauda eelmises osas petise rauakaupmees tõru poeg Tõnis Kaarlilt raha välja andes talle oma isa alasid, kuid tahtis hiljem seda tagasi. Kaarel leidis alase üles ja otsustas selle kaupmeest õlule tagasi viia. Kristiina kass, Käru-Kaarel laev Indrek Ojari. Kaarel marssis rõõmsas tujus tõru rauapoe poole. Kärus kolises väärtuslik antiikne alasid. Tegelikult kolises küll ainult käru alasi ise ei kolisenud üldse. Kaarel oli selle hoolikalt puhtasse rätikusse mässinud. Isegi Kaarel teadis, et antiikesemeid pead ettevaatlikult kohtlema. Oli alles vedamine, et metalliMarti olnud alasid kõrge rohu sees märganud. Nüüd annab Tõnis Kaarlile raha tagasi. Kõik saab jälle mõrda, oli Kaarel kindel. Kas teie olete tähele pannud, et iga teekond sujub palju kiiremini kui samal ajal millegi üle mõtteid mõlgutada? Eriti veel, kui mõnusaid mõtteid mõlgutada. Kaarel praegu. Ta oli täitsa märkamatult tõru rauapoe juurde jõudnud. Õues ei paistnud. Seepärast otsustas Kaarel üle poe ukse kiigata. Ta võttis oma pakki kaenlasse, astus poodi sisse. Uksekell tegi kõll. Ja samas kiirustes Tõnise isa. Karu, mis leti taha. Kaupmees tõru oli pikk, kõhn mees, väga Tõnise nägu, ainult muidugi vanem ja peale selle prillidega. Tere päevast, noormees. Hõikas kaupmees tõru. Millega võiks sinna abiks olla? Soovid ehk peotäie kruvisid või messingist kirjutuslaua sahtli külge. Tänan, aga ma ei soovi midagi. Ütles Kaarel viisakalt ja tõstis raske kompsuletile. Ma tõin hoopis selle asja tagasi. Kaarel harutas rätiku kaupmehe uudishimuliku pilgu all lahti ja nähtavale ilmus roostes alasin. Kaupmees tõru vaatas üllatunult kõigepealt alasid, siis Kaarlid. Sina oled vist see Käru-Kaarel? Küsis ta hetke pärast. Jah, vastas Kaarel. Palun väga vabandust. Kaupmeeste õlu kergitas kulme ega paistnud mõhkugi aru saavad. Kas palun selle pärast vabandust, et oled Käru-Kaarel? Ei, vaid sellepärast, et ma selle alasi minema viisin. Kaupmees tõru vahtis uuesti alasitletile, küsis ilma, et oleks ikka veel asjast aru saanud. Kas sellel midagi viga? See ei kõlvanud isegi vanarauaks? Nüüd oli hoopis Kaarli kord imestada. Aga see on ju antiikne. Kas ei tahtnudki seda tagasi? Kaupmees vahtis veel hetke uskumatult Kaarlid ja purskas siis naerma. Et antiikne? Kust sa seda võtad, see pole ju muud, kui vilets rauakolakas. Lagistest naerda ja pühkis silmi pisaraid. Vara kaupmees toru jättis sulle selle alasi ja terve kasti teie muud koliga. Tõesti või, oli Kaarel rõõmsalt üllatunud. See oli siis kogu aeg minu oma ja mul polekski olnud vaja selle eest maksta. Milles õieti räägid? Nüüd pidas Kaarel targemaks kaupmeest õlule kogu lugu ära rääkida, sest too paistis olevat täiesti tore ja arusaaja inimene. Igavene suli, paneelis kaupmees tõru läbi hammaste, kui oli Kaarli jutu lõpuni kuulanud. Sulijal pidas ta silmas muidugi Tõnist. Ma talle veel näitan, kuidas väikesi lapsi peta. Kaupmees tõru marssis otsustavalt uksest välja ja hõikas oma poega. Pais. Järsku silmas Kaarel väikest musta koera, kes süüdest ehmununa punuma pistis. Kohe tema järel ilmus maja nurga tagant välja Tõnis ärritunud ilme näol. Põlizza just nüüd kaarjuma, kurtis ta. Ma oleks selle näru äärepealt kätte saanud. Nüüd märkas Kaarel Tõnise käes plekkpurki, mida too kingapaela otsas kõlgutas. Kaarlid silmates, naeratas Tõnis ebalevalt. Sina Käru-Kaarel, ütles ta. Kuidas käbarad käivad. Kaarel ei saanud aga pilku purgi küljest. Ta oli korraga vapustatud ja pettunud. Küllap oleksid sinagi, kui taipaksid, et sinu sõber on koerte kiusaja. Mida sa selle purgiga teed? Küsis Kaarel Tõniselt, kulm kortsus. Sellega või turtsatas Tõnis närviliselt ja heitis pilgu isale. Räägi meile õige, mis plaan sul selle purgiga oli? Tõnis põrnitses silmapilgu nööri otsas rippuvat konservipurki, raputas seda siis nagu prooviks ja ütles. Purgiga ma seda, et. Ma võtsin selle talle vaese koera saba küljest, just praegu sain lahti. Täpselt, just nii ma tegin. Aga ei, Kaarel, ega kaupmees tõru läinud selle jutu peale õnge. Tead, mis mina arvan, Tõnis ütles kaupmees tõru ja vangutas laitvalt pead. Mina arvan, et sina ajad udu. Tõnis avas suu, et vastu vaielda, aga isa käratas ta vaikima. Ja veel arvan ma, et nüüd oleks paras aeg oma võlg Kaarlile tagasi maksta. Aga isa, Kaarlast, Tõnis mul ei ole enam. Ja kui sa oled selle raha ära raisanud, näguma aimasingi, jätkas kaupmeeste elu rangelt, tuleb sul see poe korista jalad tagasi teenida. Kas on selge? On küll. Piiksust, Tõnis ja koeri sa enam ei puutu või muidu sital malad sulle kallale ei puutu. Lubas Tõnis hirmunult ja kadus häbiga tagahoovi. Kaupmees tõru tegi kaardile silma ja tõi poest vana kaupmehe jäätud kasti ja tuttava roostes alasid. Või tanti, Järgne, mühatas ta ja tõstis asjad Kaarli kärusse. Tule õige mõni päev tagasi, ehk leiame sulle rohkemgi korraliku vanarauda. Koduteel Marel jälle mõtlik. On täna alles üks imelik päev olnud, arutles ta teab kui mitmendat korda ise märkamata, et keegi tal kannul käib. See keegi pantsis kaablist paar meetrit tagapool ja tema saba küljes rippus koliseb plekkpurk. Kuna Kaarli käru omajagu kolises, ei pannud ta seda tähele. Kas sa arvasid ära? Õigus, muidugi oli see üks roostekarvalaikudega koer, kes Kaarli sabas keris. Eks ta lootis, et Kaarel ikkagi selle purgisaba küljest ära võtaks. Võis ka olla, teda meelitas hoopis Kaarliga taskusse ununenud pitsatüki lõhn. Otsis ta lihtsalt muidu seltsi, kes seda teha. Nii või naa. Kui Kaarel teda lõpuks koduõuel märkas, sai ta ütlemata rõõmsaks. Tere, vana süüdis Kaarel taipas külalise jaoks taskust maiuspala välja õngitseda. Koeraampsu sisuga pitsat, liputas Kaarlile saba, purk jälle kolises. Kuule see hirmus elukas öösel, küllap see oli dist hoopis sina, torkas Kaarlil järsku pähe. Koer haugates nagu nõusolekuks ja naeratas oma laia koera naeratust. Sina tahtsid vist ainult purgist lahti saada, aga mina loll, peletasin suminevad, vaatame, kas ma saan selle lõpuks ometi su saba küljest ära. Koer seisis kannatlikult paigal, kuni Kaarel sõlme kallal pusis. Ja kui purk lõpuks ära tuli, sai Kaarel ülevoolava tänu osaliseks. Koer lükkas kükitama Kaarli pikali ja lakkus poisi näo innukalt üle. Ära kuuled, ära tee. Lõppude lõpuks oli see siiski üks üpris tore päev, mõtles Kaarel rahulolevalt pluusi hõlmaga nägu kuivatades. Ta saab Tõniselt oma raha tagasi ja kaupmees tõru polnud üldsegi kitsi, vaid osutus igati toredaks meheks. Ja kuigi Kaarel oli kaotanud ühe sõbra, paistis sedaviisi, et ta oli saanud asemele teise. Kurtmiseks polnud niisiis sugugi põhjust. Indrek Ojari luges Kristiina kassi raamatut Käru-Kaarel. Toimetas Tiina Vilu, helirežissöör Maristomba.
