Tere, lapsed. Kas te näete, mis suur piparkook on siin maas õigupoolest on  neid neid piparkooke maas üks, kaks, kolm,  neli, viis piparkooki. Õige, need ei ole piparkoogid, see on Eesti Eestimaa kaart. Ja, või nüüd ametlikult öeldakse siis Eesti vabariik. Ja teate lapsed, nüüd kohe varsti. Täpsemini pühapäeval on Eesti sünnipäev. 24. veebruaril tähistame kõik Eesti vabariigi sünnipäeva. Kas te, lapsed, muidu teate, et miks see Eesti vabariigi  sünnipäev just 24. veebruaril on, mina, mina seda näiteks ei tea,  aga nii ta on ja siis palun. Tere, ni tere. Selle välja võtnud siis just see on Eesti kaart,  aga mina näiteks ei tea, miks on Eestil 24. veebruaril just  see sünnipäev väga õige tähelepanek. Timo sel pühapäeval ehk 24. veebruaril saab Eesti vabariik  95 aastaseks. Sünnipäev ja no aga miks just 24. veebruaril miks mitte  näiteks 13. aprillil? Või näiteks 44. augustil või 90, no ma arvan näiteks,  et 44. augustil ei ole Eesti riigil selle pärast sünnipäeva,  et 40 neljandat augustit ei ole olemas. Mina ärge naer, selge, no miks siis 24. veebruaril on Eesti sünnipäev,  kas sa tahad Timmu kindlasti teada, ma tahan Eesti kohta  kõike teada, kohe päris käib päris kõike. Timmu, kas sa tahad, et me räägime sulle natukene Eesti ajaloost? Mina tahan, et te räägiksite Eesti ajaloost,  et kuidas Eesti ja kuidas, kuidas see värk üldse siin tekkis. Ja küll lapsed. Timu soovil me räägime teile siis loo Eesti ajaloos,  kas ajalugu on muidu midagi igavat? Kindlasti mitte, pigem vastupidi, väga huvitav. Nii. Alustame siis otsast peale, Timmu, tuleme siia keset Eestit. Esimene oluline asi teada Eesti kohta on see 10000 aastat tagasi. Lõppes mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas jääaeg tead,  mis jääaeg on? See tähendab, et igal pool oli jää, see nagu see multikas jääaeg. Igal pool on jää ja siis käisid ringi igasugused iidsed  loomad nagu näiteks mammutid või. Näiteks mammut külm oli väga külm ja jääd mammut võib teha. Sellist häält hästi suur. See on tema sammukaja. Ja siis siis, kui jää hakkas ära sulama ja jää alt tuli  maapind nähtavale siis hakkasid eestlased tegelema põlluharimisega. Täpselt hakkasid tegema põllundusega ehk maaharimisega. Siin on, ai ai ai. See tähendab, et nad tahtsid süüa, nad tahtsid endale toitu  valmistada ja selleks nad pidid hakkama siis kõplama ja,  ja rehitsema tegelema põllul. Ette põllu täpselt sellest mullast ma teen mullast põllu  ja siis pandi sinna seemned ja sellest hakkasid kasvama,  siis noh, igasugused erinevad toidud tänapäeval me sööme ju  ka põllutoite, näiteks kartuleid ja kaalikaid  ja porgandeid ja naereid pandi kindlasti  ja sel ajal pandi kindlasti väga palju naereid mitu 1000  aastat ja siis tuli niimoodi see muld pehmeks  ka mina natuke riisunima. Sa riisu jääd ära, ma riisun jääd ära ja sina saad hakata kõplama. Ühesõnaga, niimoodi alustati siis pärast jääaega,  nii, nii, aga nüüd timu. Järgmine oluline asi, mida teada on ajaloost vaja,  on see, et 3000 aastat tagasi juhtus veel üks suur suur  sündmus ja mitte ainult Eesti jaoks, nimelt Saaremaal on  selline küla, mille nimi on kaali. See asub umbes, see asub umbes, ütleme siin,  kus on see kollane täpp siin on näiteks kaali  ja siis 3000 aastat tagasi kukkus sinna üks suur meteoriit,  mis tekitas suure augu ja mida nimetatakse Kalikraat. Ja, ja see kivi, mis taevast alla langes,  oli väga suur ja suure punakaga. Ja siis tekkis üks suur ja sügav auk ja ta,  kui suur see kivi oli siis? No umbes kolm korda nii suur kui lastejah  ja seda saab käia veel tänapäeval ka vaatamas,  on seal olemas, kaaliumial on vesi sees,  as on hästi sügav auk. Aga tead, umbes samal ajal, 3000 aastat tagasi hakkasid  inimesed tegelema ka merendusega ja laevadega mööda merd sõitma. Paline ju Eesti ümber on nii palju ja Eesti pool on igal  pool on ümber, on meri, siit ju algab meri,  siin on igal pool meri. Ja siin vahepeal on ja siis siin on igal pool merina  tegelikult küll nagu väin ja nii, aga. Osa jah. Ja Eestil on ju naabrid põhja pool Soome üle Soome lahe,  see on sealpool ja Rootsi ja Taani ja tead,  kes seal alal tegutsesid. Need on, ma arvan, viikingid, viikingid on sellised nagu mereröövlid,  kellel olid suured kiivrid, millel olid sarved peal  ja nemad sõitsid ka mööda merd. Ja noh, nemad olid ikka röövli kolli täpselt. Aga 1200. aastal umbes ehk siis umbes 800 aastat tagasi timu  hakkasid ümberkaudsed riigid, mis meil siin ümber on kõik,  mitte ainult need mitte siin pool olevad riigid,  vaid sealpool olevad riigid ja sealpool olevad riigid Eesti  ala vastu huvi tundma ja tahtsid hakata meie  siis Eestimaaala vallutama ja siis algasid ristisõja. Jaa, ja siis tulid röövlid tulid hobuste seljas,  las ma võtan oma mõõga. Ja siis nad tulid. Aga asi ja tahtsid seda maad vallutada. Ja noh, neil õnnestuski tegelikult. Ja sellepärast, et erinevatel aegadel oli Eestis niimoodi,  et kõik olid eestlased, aga neid valitsesid  siis erinevad suured kuningriigid. Ja, ja siis natukene hiljem, ühel hetkel kuulus Eesti hoopis  Rootsile ja tuli Rootsi aeg. Ja tegelikult see oli päris hea aeg, sellepärast et  siis Rootsi ajal loodi Tartusse Tartu ülikool. Timu, kas sa tead, mis aastal Tartu ülikool loodi? Praegu on kaks, null üks kolm. Me saame üks, kuus, kolm, 2632. aastal, jah,  loodi kuulus Tartu ülima, tean seda sellepärast,  et juta on selles ülikoolis viibinud täpselt täpselt. Aga nüüd pärast Rootsi aega tuli Eestisse vene aeg,  kuulge, kuulge, kuulge, aga millal see Eesti aeg  siis tuli? Oota ti, oota, varsti jõuame selleni. Olid kogu aeg siin ja ongi 150 aastat tagasi. Talupojad hakkasid erinevatest maakohtadest kolima linnadesse. Näiteks. Särk katki, Mul ei ole särk katki, ma olen ikkagi  nii palju teinud, lihtsalt põllutööd rasket,  ma olen ikkagi eestlane, et mul on võib-olla see särk  natukene katki, aga see kaitseb mind ikkagi külma eest. Jah. Nii et ühesõnaga näiteks mina olin talupoeg,  kes elas umbes kaardi peal kuskil siin ma mõtlesin,  et ma lähen siis näiteks ülikooli hakkan õppima  ja mõtlema selle peale, et tegelikult Eesti on ju ikkagi  omaette riik, me oleme ikkagi eestlased,  siin kõik, mis siis, et meid on erinevad,  erinevad valitsejad valitsenud erinevatel aegadel  ja mina, mina, mina sõidan siit näiteks Tallinnasse tööle. Kaua sa ikka töötad teiste eaks? Jah, täpselt, kui kaua me ikkagi ja siis hakkasidki,  umbes 150 aastat tagasi hakkasid eestlased mõtlema,  et kui kaua me peame tegema midagi teiste jaoks,  kuigi me ise oleme ju ikkagi ühed toredad  ja vägevad eestlased. Ja siis, 1914. aastal. Tead, mis siis hakkas, no esimene. Suur sõda, esimene sõda ja seda kogu Euroopas,  mina arvasin, et kogu aeg käis siin sõda,  kui need võõrad inimesed olid, aga see oli ikkagi üle-euroopaline. Ülemaailmse. Mitu riiki? Osa ja no vahest Ja ka edasi, mis siis, aga kuna oli esimene maailmasõda,  siis pärast esimese maailmasõja lõppu 1918. aastal see on 95  aastat tagasi ja, ja, Siis kuna inimesed olid juba muutunud iseteadlikuks ikkagi  juba eestlasteks ja tekkis see Eesti vaim,  siis kirjutati Tallinnas alla iseseisvusmanifestile. See on selline dokument. Ette kirjutati alla ja algaski Eesti vabariik. Jah, ja sellest ajast peale on Eesti riik alati. Olemas ei timu, ei timu, kahjuks see niimoodi ei olnud. Eesti riik sai pärast seda 1900 kaheksateistkümnendat aastat  iseseisev olla ainult 20 aastat või niimoodi,  sellepärast et pärast seda algas vene okupatsioon,  mis kestis aastatest. Oota ti, kuula nüüd kestis aastatest 1002 mingi sõda,  aga kohe jõuame pärast seda, see on viimane sõda,  mis siis algas, algas teine maailmasõda ja pärast seda algas  vene okupatsiooni aeg. See tähendas seda, see okupatsioon. Et eestlased elasid siin omal maal ja siin elas veel  igasuguseid inimesi, aga valitses Venemaa. Aga siis, 1991. aastal Ja enne seda juba hakkasid inimesed käima laulupidudel  või koos laulmas kusagil näiteks lauluväljakul ja,  ja see on ilus, laulmine on, me lähme näiteks olime,  olime näiteks Pärnus, siis me võtsime ette teekonna  ja läksime Tallinnasse laulupeole. Lauldi siis selliseid laulvate laulva revolutsiooni laule. Samas sündinud ma sind armastan maja est  ja kida lauluga. Oh sa poiss, näiteks selliseid laule lauldi,  mitusada 1000 eestlast olid kõik laulukaare all  ja sellepärast nimetataksegi seda laulvaks revolutsiooniks  ja niimoodi laulva revolutsiooniga nende lauludega lauldi  siis uuesti end vabaks, see tähendab, et 1991. aastal sai  Eesti jälle iseseisvaks riigiks. Jah, mina arvan, et tuleks anda kõikidele eestlastele  vapruse ja jonnakuse eest üks medal väga õige timu ja,  ja kohe ma hakkan neid andma üks üks meile  või üks moment ja kuna teie olete siin esimesed,  siis saab siit väikese üllatu. Nii nii. Vapruse ja jonjakuse eest esimene medal. Jah, ski. Suur tänu teile, te peate minu põuest ühe,  aga ma surun teie kätt ka. Ja õuest. Poolt parem tõmmake üks medal. Terve komplekt. Mina võtan siis endale ka ühe medali. Saske võtab selle, mina võtan selle. Väiksem sellepärast, et võimu sina oledki väiksem,  paneme sulle ka. Sina oled ka ju ikkagi eestlane, timmu, me paneme sulle  vaprusemedali ka kaela. Poiss kuulge, aga mis teie arvate, mis kujuga võiks olla Eesti,  kuidas teile tundub? Kuidas teie lapsed tundub, missuguse kujuga on meie Eesti  kaardi peal keegi ütles? Nahkhiire kujuga nahkhiire kujuga väga õige on tõesti  nahkhiire kujuga piparkoogi kujuga ja. Näiteks mulle tundub, et mulle tundub näiteks,  et Hiiumaa on nagu ühe linnupeakujuga. Siin on niimoodi nokk, siin on niimoodi suled,  siin on väike silm, võiks siin olla näiteks see on tema pea  näiteks tuvipea. Aga tead, Eesti võiks olla ka siin võiks olla nagu  lumehelves ja selline. Timmu, mis sa arvad? Ma ma arvan, et Eestimaa on Eestimaa kujuga. Lapsed, me jätame nüüd homseni ja siis me räägime veel Eestist,  aga kuulge, näidake mulle seda põllutöö,  tegemist mulle see, mis, kuidas see käis see  siis reha. Teine on, see on kõblas. Rehaga näiteks riisutakse ja siis selle kõplaga kõblatakse. Homseni lapsed aega.
