Raadio kaks, internet R2, punkt ee. Tere, ilusat laupäeva hommikut kõigile. Tere. Raadio kahe otse-eetris peaaegu. Ja saade on kuri karjas, luulesaade tuulesaade ja, ja saatejuhid on Olavi Ruitlane ja Jarek Kasar asendab endiselt Kaur Kenderi tuli välja, niimoodi selgus eile, et pean seda tegema jälle. Ja noh, paljusid võib olla huvitav, et kus siis on kadunud härragender. Et neljapäevasest lehest, siis võime me lugeda Eesti päevalehest, et siin on esikaane lugu ja Kaur on põhimõtteliselt esikaanel ja mina ei näinud kauri sigaret. Ta on seal autos, istub sees kaevuri auton ühesõnaga seismas ja muuhulgas kirjutatud, et Eesti Päevaleht palus telefoni teel selgitust Café Neid kasutavad mehed, kes aga üheselt mõistetava kahesõnalise väljendiga kommentaare andmast keeldus ja kõne katkestas. Loomulikult me võime ka lugeda kohe Twitterist kauri selgitust. Eesti Päevaleht Twitterit ei loe. Mina loen. Et Kaur Kender täitsa helistas Eesti päevalehte küsis, et miks sinine Ferrari kõnniteel pargib, igal pool on lumi maas. Mupo saatsin sinu loomulik, kuhu sa pargid siis, kui päevalehte, mupo ka koostööd siis raudselt teeb, see on puhas mingisugune mupo leht, mupo lehte kohe esikaane uudis nagu Öelge, kas see ikka on, millest kirjutada ja mulle meeldib see, et Kaur mis siis, et otse-eetris ei ole, eks ole praegu, et ta ikkagi tegeleb korralikult kurja tegemiseks, selleks ei ole vaja luuletust kirjutada kahest sõnast tõesti piisab. See kogu see uudis on küsimus, kuhu, kuhu inimene on sama vanema peab nagu, et noh, mõtlesin üks märk, et liiklusseadus kõnniteel, see märk oleks sinna peale lavastatud pilt. Raudselt see märk on sinna pärast kiritud kohale pandud tohutu vaeva näinud, nagu need inimesed, kes teevad esikaanepilte õudne. Igal juhul tervitame Kauri ja alustame saatega kuri karjas, meil on ka täna saatekülaline. Aga sellest lähemalt peale muusikapala. Raadio kaks saade kuri karjas, Thatcher, Olavi Ruitlane, Jarek Kasar juhivad seda saadet, Jarek asendab endiselt kaugenerit, võib-olla järgmine tal ka, aga siis on päriselt kõik, kõige nädal sai lubatud, et nad on kõik, aga siis on päriselt-päriselt ei luba ka hea meel ja, aga meil on saatekülaline väga huvitav saatekülaline nõustus tulema nii lühikese etteteatamisega ja, ja rõõm tervitada. Raadio kahes kuri karjas saates. Sind me sinatame, sest me oleme head sõbrad, ka linnateatri näitleja trupijuht. Muusikamees veel miljon asja, millega sa tegeled, Veiko Tubin, tere tulemast. Tere. Tere. Tere. Tere. Veiko Fere ikka. Veiko on siin sellepärast saates, et Veiko kirjutab juba luuletusi väga pikka aega. Kaua sa oled luuletanud, Veiko? Aastast 2000, üheksas jaanuar, kirjutasin oma esimese luuletuse 2000 aastal 2000 2000, no siis sa oled 13 aastat luuletanud ja traagiline arv 13 aastat. Ma olin niimoodi tegelikult, et ma oma esimese luuletuse kirjutasin, sellepärast et ma armusin ära. Kõigepealt ma olin koolis, ma kukkusin tooli pealt maha, luuletamisse armusid või? Okei, ja armusin ära, kukkusin toolilt maha ja siis hakkasin luuletusi kirjutama. Ja siis ma võtsin kaasa ka mingid oma. Esimene lugesin eile õhtul üle oma, mingeid esimesi luuletused on päris halvad. Isegi mitte praegused paremad oleks, aga ma vaatasin, millest ma nagu keska viimases klassis kirjutasin, kõik on nagu selline seks põhimõtteliselt. Ega seal ketta lõpus ei olegi midagi muud isegi isegi isegi peale keskad isegi ülikoolis ei ole. Ma tean isegi doktorantuuris inimesi, mõni koolist nagu astuvad ellu, ei oska kirjutada ja lugeda, kas ajukatesseks ongi, aga mõtlesin, et tuleb nagu, et oleksin nüüd magistratuuri kooli tagasi minna, et võib-olla tuleb veel nagu veel seksi. Aga, aga äkki sa loeksid näiteid? Kuule tead, ma mõtlesin ma esimesena oleks täitsa lollakas see, millega ma astusin lavakasse sisse niimoodi, et ma astusin ise endale ulatusega sisse, mis tagantjärgi on nagu väga loll oletus on ainuke, üks väheseid loetasime sul peas, ka on see kolme Salmeline ja see kõlab umbes täpselt nii, et. Suvel on suva, kui kostub üks puuks niikuinii lehm karjamaal haiseb see lehma muu muudab Muu miskiks muuks, ta mured on lihtsade maised. Kui arvad, et kedagi kotib, haistis krõuab vään, unusta ära. Parem veereta kevadel näiteks mais, vot sõjalast tekitaks kära. Aga praegu on soe, möllab kollane suvi ja karjamaal haiseb üks lehm Su puuks märgia rasvane ei paku huvi. Anak Circal, proua. See viimane rida on lihtsalt ühtegi riimi ei tulnud. Sinna sinna lõppu ja see, see ei olnud nagu armumise faasis kirjutatud, see ei, see ei olnud aru, oleneb, oleneb, aga haisust tunda, et ei olnud, armastus on eristatav. Veeru luuletused on, on väga libe, jää, ma tean, ise ma kunagi kirjutasin ka ühe ühe ühe luuletuse, me tahtsime teha kunagi ühte festivali peerufestival ja siis ma kirjutasin luuletuse ja, ja, ja siis ma tegin sellest pärast laulu ja kujutad sa ette Facebookis praktiliselt mitte ühtegi liki, mõned haletsus, Laigid olid, aga mul on nii väike Facebook nagu, et hea ajaga üks, kaks laike tulevad kaks sõpra reaalsust ja väga tore luuletus, milles oligi spetsiaalselt kirjutatud lavaka sisseastumiseks, tahtsid muljet. Luuletusega Nüganenilt. Maastasin Pedajase kursusele. Ei ole, nojah. Aga ma ei tea, mis ma tollel hetkel mõtlesin, sest et ma arvan, ma ei tahtnud midagi avaldada. Luuletusega, ma tahtsin nagu välja paista, jube äge toovad, ma kirjutan oma luuletusi, loen ette ja. Ei, ma arvan nagu lihtsalt rohkem, mis neid võluselise julgus, et ma suutsin sellise jaburdus ette lugeda kui, kui, nagu mingit muud asjad. Aga ega siit aastast 2000 ei olegi mitte midagi ette lugeda, ma ütlen ausalt, sul on terve vihik täis ja sa räägid noh praegu ja ma sirvin lehitsi, vihikut sirvin, seda ei ole midagi punast on pidevalt iga lehekülje juures ja mõtlen, mis sul oli, koolis oli kohe spetsiaalselt kaasas luuleviga ja, ja mul oli siis pseudonüüm ka urnis. Ja seal Oli mu matemaatikatund lavina pealurnis oli matemaatika tundi tekstülesanne, et no mis, no midagi seal hästi palju oli, mingid punased pallid olid kuskil urnis ja siis pidime leidma, mitu palli urnis on ja siis kuna ma olin reaalklassis käisin, siis, siis tuli pallimeri või? Ei, ma ei tea mingit mingit erinevat värvi, pallid olid urnis ühesõnaga urni peakat. Võtke siis iluvanavanaema Paliurni peakat. Collins on nagu läti mees, läti luuletaja, urnid võib ka nii öelda urnis ladimas. Issand, see on ikka täiesti loe loe õudusi. Vaatan pealkirja, siin on nagu alaste ööde ballaad, palun väga ilus, no kuule, alasti ööde ballaad, eks gestaapo seks. No kuule, ulasena loese gestaapo seks. Ikka ja võtsin selle kuskile väga kaugele. Gestaapo seks sulgudes peale esimest maailmasõda, see on kuues detsember 2013 aastat tagasi, see ei olnud ainult mina, kes kirjutas. 13 mustas mantlis meest keldris 11 Gabistavad nõretades keha veest, teisi mehi abistavad. Viimane, kui üks on hoos, koomilises hirmus teavad. Uks on lukus, kõik nad koos. Ettevaatlikud nad peavad olema, sest natsidele keelatud on sama sugu. Nina kallistan näiteks loen linakollist. Igal öösel, mina magan, vaatan unenägu, mina minu une saga. Pagan, kolitamas käib mu nina ninast välja hüppab koll ninakoll, kes kollitab igal öösel sama roll magajaid, ta lollitab ninakolli kolli, kolli higistama paneb mind kallis koll, kui mind ei kolli iga päev ma nokin sind, luban talle, kui ta kaob. Kehv ei olnudki, con, mina, mina nii rammu ei kirjuta, kontramoodi natuke. Et nagu rohekas, võib-olla ka natukene nagu ta on, eks, aga näitlejameisterlikkus juurde, eks ta siis tegelikult lava peal annab teha ka keskprosutusega igasuguseid asju. Sketši sellest ma ei tea, contra pool ühtegi nagu ei oleks lava peal kullaks, nagu näiteks. Tal võib olla seal keskpärast kraami. Tabel rahva eest, tal ei ole muud võimalust, näitlejad üldiselt loevad luuletusi, tekib mingi selline teatud nagu õudne rõve poeetika, pühadus, jälkam kuulata tihti, kuidas näitlejad loevad luuletusi. Enamasti loevad nad ka võõraid luuletusi, ETV-s oli, oli mingi luulesaade ja terve terve aasta seal oli luuletajad, lugesid ise täiesti karisma, vabad, vaeseke, luuletajakesed lugesid ise seda ühtemoodi nagu vahepeal kurb kuulata. Ja siis siis lugesid näitlejad nagu teistpidi meisterlikkus, aga mida oli teistpidi? Ma mäletan. Kuidas siis peab lugema? Ma ei tea, igatahes ma lugesin ka mingi kümmekond tükki sisse, kolm avaldati võist millegipärast ülejäänutest saadud aru. Liiga hästi. Muidu oleks periood siis, kui mina olin siin saatekülaline, millest rääkisime ka sellest, et see oli see periood, kus ilmus Maarja Kangro luuletuse nimel. Ja, ja minu luuletus ka pealkirjaga otsa kontroll, kus oli sees öeldud noku keelati ära. Jah. Need keelati ära iga luuletus, kus on sees üks mingisugune ropp sõna isegi mis kastmesse ropp sõna on, sedasi see neid ei kottinud, et keelatud kärarikka luuletused, mis on natukene vulgaarse, teised eetris, eetris saated tehti varem linti. Otsesaate võlu on ikka see, et sa võid lugeda ükskõik mida luulesaadet otse olema, ma arvan sõna vulgaarne, vulgaarne, sõna, vulgaar, vulgaarne, hull Kahar. Ka osa, mis asi see oli? Siis ma ei taha, tekkis mingi kõrin, sinna kuskile, tekib kurat, sa ikka oskad ka seda asja. Aga need luuletused ja küll, aga ma ei loe enam panna selle vihiku ära, mis on siin nende, vanade seda ja, ja tahtsin, tahtsin veel nagu mind alandada, kuidagi. Ei ma absoluutselt ei taha laduda, ma sealt rohkem ei loe, võtan mingi uuema kuskilt ja, ja siin on näiteks need uuendatud niuksed, romantilised jutustused, üldjuhul kõik võtame mingi riimi vabasise ja näiteks palun väga varajane mai õhtu Kadriorus, palun väga kevad. Kas mäletad seda kevadet, kus jõime Kadriorus? Braiti oli külm mai alguses õhtu. Kõik oli rohekassinine, õhk ja värvide linn. Mul tahtis istmik küljest kukkuda, sest istusime mingil vanal kivist müürijupil. Rääkisime elu ilusamaks, kui ta oli. Sina tahtsid korraga nii palju asju teada ja me rääkisime raamatutest, armastusest, üksindusest, oma sõpradest ja nende eludest. Tõesti oli hästi külm. Ma olin veel selga pannud mingi õhema tumesinise fliispusa jalas olid need teesid Velvetid, millega ma eelmisel suvel sulle jalgsi Tartust Elvasse järele tulin. Kui oli see üsna vihmane suvi ja Verevi sujusid vaid veehullud lapsed ja kärutasime sinu vana Volvoga mööda Lõuna-Eestit. Kas sa mäletad seda õhtut, kui me suurest läbipaistvast plastiktopsist jäi mees Braiti ja kuulasime, kuidas kevad tuleb? Kuidas inimesed elavad, kuidas linn hingab? Sa vaatasid vist tookord nii iseendale sisse, et hakkasid seda hetke korraks pidama maailma parimaks hetkeks sest seal ei olnud midagi hirmsat. Olime ainult meie kahekesi juba peaaegu kottpimedas linnas. Ma tahtsin sulle lastama parimat klassikalist muusikat oma vanast CD MP3 pleierit. Aga mu kõrvaklapi juhe oli just läinud katkise Li trammis tooli jääraja seina vahele jäänud ja püsti tõustes kiskusin selle puruks. Kogemata muidugi, aga sellest polnud hullu. Ja kuidas ja selle asemel imisesin sulle mässiv, et äkki ühte varasemat lugu ja sa naersid ja ütlesid, et mina ei oskavat laulda. Mul oli täiesti ükskõik, sest kõik oli liiga hull. Me unistasime saabuvast ajast, mis on nii suur ja raputav et tuleb südasuvi ja me armume maailma kõige ilusamates inimestesse ja kohtadesse. Ja sügisel jäetakse mind maha. Me kirjutame sellest täpselt ühe laulu ja ühe raamatu. Ning ülejäänud aja oleme hästi kurvad. Joome kahekesi kolm korda nädalas ühes ja samas baaris, aga rohkem kui Spriti, et kustutada mälu. Sellistest aegadest, tunnistasime. Ahjaa, eelmine õhtu oli veel toimunud mingi moedemonstratsioon, sa rääkisid nendest jaburatest riietest? Ma ei mäleta, mis aastal see oli, võib-olla kaks, võib-olla viis tagasi. Aga mul on see hetk meeles. See tumesinine õhtu, kus linnas oli hästi külm meretuul roomas Kadriorgu, autod sõitsid eemalt mööda. Hull lootuseli sees, tahtis pealaest jalatallani lõhki rebida. Südasuveootus. No see oli nagu selline tunne tekkis nagu, nagu ise oleks ka seal olnud jälle romantiline oleks olnud ja väga romantiline mul ongi see, et minu elu ei ole minu elu, ei ole ka nii romantiline, seal on kõik välja mõeldud ja see on välja mõeldud. Ma tahtsin küsida, et sa kindlasti on olnud üks selline hetk või see ongi siis selline lapsik soovmõtlemine. Ma vaatasin, olin Facebookis ei mingit fotot, kus istusid kaks inimest peal ja siis sellel mingi atmosfäär. Ja siis ma nagu kirjutasin sellest fotost, see foto on kadunud, ma ei leia seda. Ma arvan, et kaob pilt, kõika sulle laulaks, luuletus alles kirjeldab seda vot saadika hea väitleja. Ajad ära täitis ära, mul tekkis täpselt see tunne, et nagu, et, et noh, et kindlasti on tal see hetk olnud teda. Ma olekski kohe küsinud sinu käest küsimus, et milleks sa luuletada, et, et noh, et see on selge, et sa tahad mingeid hetki jäädvustada ja siis sa paned need paberile ja siis nad on igavesti sul olemas. Aga nüüd on veel huvitavam küsida su käest. Milleks siis mõtled neid hetki välja, miks sa luulet? Ma ei tea, nagu üldjuhul enamus see mul niiviisi, et nad on nagu kirjeldavad mingid hetkega, tegelikult on nad üle poole on ikkagi välja mõeldud kuidagi selline fantaasia hetkedeni. Et omaenda elu ühesõnaga enda elu on igav, siis hakkad ei, pigem nagu ette kujuta, pigem on nagu see, et võtad, sa võtad oma elust mingi, tõmbad illusiooni sisse, võtad oma elust mingisugused nagu kontsentreeritud asjad ja paned nad kokku. Noh, et võib-olla ka mingis ulatuses, mul on mingi seitse asja, seitse erinevat lugu, võib-olla koos, mis ma olen üheks, et nagu leida tihe, ideaalne hetk, eks ole, aga kuidas sa kirjutad, ühesõnaga praegu kirjeldasid muidugi ära sellelt võtabki erinevad asjad, aga sa ei mõtle mingit varianti, näiteks või, või, või, või sa kunagi ei mõtle nagu tervet luuletust, et sul alguses kohe selge, mis see luuletus endast kujutab, et sa ei sa tead seda teed, et sa ei lähe kuhugi kõrvale? Ei, seda ma ei teadnud, tekib midagi, hoopis midagi uut mandaalselt, et mul tuleb mingi nagu, kas mingi tunne peale või mingisugune piratsioon ai ja siis jube jube tunne siis on nagu esimesed viited, esimesed kaks lauset tulevad ja siis hakkad lihtsalt minema. Ja mul on veel seda vaja, et ma ei saa käsitsi nüüd viimasel ajal kirjutatud luuletusi mulle vaja arvutiklaviatuuri, et ma saaks hästi kiiresti kirjutada. Muidugi mõtte ära, aga mul on selline teooriat, inspiratsioon ei ole olemas, sinu kogu aeg arutasime ja minul on ka see teooria, et selleks hetkeks, kui sa hakkad kirjutama või sul on ta juba kuskil peas nagu pooleldi valmis seda võib-olla ka, et kõik on juba olemas nagu ja ega ma ei mõtlegi, inspiratsioon on nagu see tunnet, kurrat nüüd kirjuta, tuleb, tuleb, tuleb ära. Mul on taas nii, et ma ei, ei pruugi kaks kuud mitte ühtegi asja kirjutada ja siis sõidad bussiga kuskilt kuskile ja kirjutad nagu mingi seitse luuletust, rooste ei lähe nii vä? Ma mõtlesin, mitte Jürgen issand jumal, kui halvad naljad. Mina mõtlen niimoodi, et noh, et, et selles mõttes tead sa kui hakkad kirjutama, siis sa pead jälle leidma selle nihukese sellise nagu teatava oskuse endast üles, et sa ei ole nagu harjunud, kirjuta, vaidlen sulle vastu, tähendab rooste ei ole võimalik minna peale Jürgen Rooste. Kaks korda täna õhtut teile veel kolmanda ka, aga, aga ma arvan ikkagi niimoodi, et inimene ei tohi kirjutada, noh nii kaua kui võimalik kirjutamisest nagu eemal hoida, seni peab eemale hoidma, ei tohi kirjutada iga päev maha istuda, plaan teha endale, ma kirjutan kolm kuritegu. Nii me ei tohi kirjutada. Ei no vaata, seal on see asi, et noh, kui tõesti selles mõttes. Neid ei ole ja ei tule. Mul on näiteks niimoodi, et mõnel õhtul tuleb kohe mingisugune 10 mingit asja, aga see ei ole onlaneerimine, et ma istun maha ja teen ära selle vormistan nagu midagi öelda ei ole mõtet punnitada ei ole küll muide vähem ilutseda mingisuguse sõna sõnaga, seda ei ole mõtet teha, sest nemad ja või kaks nädalat ei tule või kaks kuud ei tule, see on väga hea, kui ei tule. Ja kui tuleb, paha ka ei ole, aga kuulame nüüd sõdalast, teevad teised tegelikult seda mõtet. Sõdalast teevad teised. Ma filmisin kaameraga New Yorgis Täna õhtul ma filmisin seda, kuidas 70.-te keskel ameeriklased seal määrdunud linnas suhete ja armastuse sisse keeratuna elasid. Kuulsuste elu. Ma panin oma kaamera kolm jalaõhtuse New Yorgi suvalise tänavanurka ja piki tänavat jalutasid nemad kaks. Nad ei hoidnud küll kätest, aga ma sain sellest aru, et hiljuti olid hoidnud. Ja nüüd minu kaamerat nähes tegid näo, et on täiesti võõrad. Kappasin mööda 40 kuuendat ühest jõest teise jõeni jõudsin just siis, kui taevas oli see feed'i karva roosa ja hele. Võtsin takso kogu oma varustusega ja täitsa naljandi praami peal olles vihastasin end kaks korda siniseks, et olla natukenegi saabuva hämaruse moodi. Sulandasin reisijat, vaatasin, kuidas kolm noort olid just suitsetanud, rohtu naersid reelingu ääres, aga olid samal ajal seest hästi vabad. Leidi libertile lehvitades aga ei mõjunud naeruväärselt ja mulle tuli korraks usk tagasi. Aga seda ma sain, mille järgi ma tulin, et tagasiteel filmida õhtus, taevajoont, pilvelõhkujate, tuhandeid valgustäppe, mis suure jaaniussi parvena eesti suvereid meenutas. Kuidas ma kujutasin kuuekümnendaid seal Eestis ette, mis nendes ringkondades Tartus toimus ja kui tehti neid mustvalgeid dokumentaale. Noor sööd kaameraga Tallinnas, mina kümmekond aastat hiljem New Yorgis. Aga mina filmisin armastust just tärganud tunnetes tiinet pärast tume pimedas linnas jooksin mööda kohvikuid, seal oli igasuguseid. Aga need kaks ei joonud muudkui teineteist. Ma hiilisin salaja nende 65. tänava korteri magamistoa kapi ja nad magasid suure kirega ja kaks korda. Hommik oli ilus, sest nad tundsid end hästi õnnelikena ja õhtu polnud veel tulnud ründama suurele linnale kohase üksildusega. Mul jätkus filmilinti hiiglama kauaks, sest see oli päris. Sellel mehel olid žestid, sarvraamidega, prillid ja naine ei kandnud lillelise õhukese kleidi all rinnahoidjaid. Võttis tumma, võttis täitsa tummaks, kas sa oled rohkem pigem suurlinnamees või, või meeldib sulle siin Tallinnas ka? Mulle meeldib Tallinnas ka, aga üldse linn meeldib? Ma olen ikkagi linnainimene. Jah, kuigi ma maal tunnen ennast väga hästi, aga nagu kirjutada, mulle meeldib linnast pigem, et ma ei Nendest õunapuudest ja viljapõllust ei oska väga seda. Aga samas nagu õunapuu nagu. Tubinat, maga kuule, ma tunnen ubinast tuletatud. Sinu esivanemad võisid olla Võrumaalt pärit, on ju? Tubin on tegelikult Lõuna-Eestis on Tubin on, Tubin ei ole, ei ole. Tubin on tegelikult Lõuna-Eesti murdes malk malakas. Me pidime kirjutama keskkoolis mingisuguse loo, uuri välja, kust me nimi pärineb. No kuidas teie nimi on pandud nii, aga mina ei uurinud kuskilt välja, ma lihtsalt vaatasin, tähendab, malk malakas, mõtlesin mingi loo välja, et mu vaarisa nagu sai peksa kogu aeg mingi malakaga või, või vastupidi, peksis ise kedagi kogu aeg, mõisnik põhidele, sellise nime. Issand kui õudne. Õudne lugu, jah. Mõte, kus saad perekonnanimesid niimoodi tänapäeval näiteks kui keegi annaks niimoodi perekonnanime, mis sinu perekonnanimi oleks Olavi näkku müko võib olla, aga võib-olla ei oleks. Ruitlane oleks noku siukest nime nagu Ruitlane ei ole olemas, aga see juhtub, juhtus niimoodi, et kuradi tiblad nagu omal ajal täitsid ei osanud kirjutada sõna oli mingi ordu ümberkirjutamise, tuli sellest nagu Ruitlane vahepeal oli siis Rüütli Ruitlane sõprus õige rüütel tagant pole nagu põhimõtteliselt Ruitlane. Tänu Ruitlane on, see on mulle, kuidas, kuidas eestlased rüütlist aru saavad, kuidas, kuidas nagu triaadi diktatuur, rüütlist aru sai Ruitlane nagu rüütli sugulane, väike aps juhtuda ikka ainult kirjaviga, see on loogiline. Loeme luuletusi, agulietüüd kaheksas november 2006 hotell, singel, tööohutuse koolitus. Siin ma nüüd olen ja ise ei tea, kuidas ma sain või mis valu mind ajas. Napro says sukkades baaridaam Lea agulikohvikus lohutust vajas. Ju ma siis tundsin, et keegi on kurb. Juba on talv, sajab sajandi kiima hommikuvaikuses vaksali turg võttis mu jalad ja lea juurde viina võtma. Mind viis oli hommikuvalgus. Leanutis leti allving oli õhus. Niimoodi algas mu uus elu algus. Leakesel kasvas nüüd väikemees. Mille järgi sa selle valida, kas kirjutada luuletus nii-öelda riimis või, või, või siis vabastiilis, ma ei tea, mul on vahel niimoodi, et ma hakkan kirjutama vabastiilis, siis seal vahepeal sees on üks riim ja siis vahel hakkan triimis kirjutama, kaks sisemised on Rimis ja siis läheb käest ära, ei tule ühtegi head riimi ja, ja mingi mingi tunne media riim ei ole mõtet punnitada. Ma tegin just parve tagasi viiesalmise luuletuse, oma filmiajaloo õppejõust soomlasest, aga seda me ette ei loe, sellepärast et ma pean talle esmaspäevaks essee kirjutama ja pärast ta kuuleb seda. Siis ta paneb mulle kahe Ei pale Parei paare, tal on just hea meel, et tema õpilane on kuulus inimene, saates kuri karjas, kuri karjas raadiosaade kuri karjas ja kuulame muusikat. Oleme tagasi eetris, saade on kuri karjas, luulesaade ja au juhtida seda saadet suurtel luulesõpradel, Jarek Kasar-il ja Olavi Ruitlane ja Meil on suur rõõm, et meil on külas Veiko Tubin, doping mäng elule, sõber ütleb, et ütleme, et kasvult ikka üsna suur ja see on hea, et raadio pilti ei näita. See on üks põhjus ka, miks ma nõustusin asendama jauri. Pilti, näitab, lugesime väga kurba uudist. Õudne uudis siin vahepeal laulu laulu ajal jahedas tuli selline uudis, et kõik need plastpudeleid tarbime iga päev energias sisalduvat mingit ainet, mis, mis aines oli. Ühesõnaga mingi aine, mis paneb meestel rinnad kasvama. Ja ma natuke vaatasin, meil juba ongi natuke kasvanud. Jumal tänatud, et me läheme raadioeetris, eks ole, selles mõttes ei ole nagu esteetiliselt midagi nagu valesti. Raadiokuulaja jaoks. Kõige kurvem asi selle asja juures on see, et meessugu pidi maa pealt ära kaduma. Jah, sest Lenna gurmal sünnib tütar. Gruusia. Meil saatekülalisel Veiko Tubina on juba jaga kujunema mingi muster, sinu muster, mul on küll poega, see Struga poeg, no mul on ka poeg Te, olete veel sealt need. Aga mul on juba üsna vana poeg. Me oleme plastpudelieelsest ajast nagu sul pojal sünnib raudselt tütar või tähendab. Sul sünnib tütar, aga kui ka täiesti, aga see oleks õudne pojal sünniks, aga keegi ei tea, kuidas need plastpudelite kemikaalid käituvad, kõik võib niimoodi minna niimoodi. Alguses rinnad, siis juba see asi, täiesti õudne. Missa Veiko arvates sellest oli ju see Filmata, kus spartalane ker sai lapse. See oli suur skeem. Ta nägi ka väga palju vaeva, et saada, ega ta nii lambist kohutavalt see filmi ajal õudsemaid filme kohutavalt rõve, õudne film, kuidas rase kuberner ringi varem nagu öeldud. Aga see ei olnud seal filmida, iga jõulude ajal näidatakse, no see ei kannata näidata, lihtsalt vist tuleb jaanipäeva vaiksest plast. Telekate plastpudelite tootjad on selle filmi ära keelanud, maksavad seda filmi, näidatakse muidu jaaniõhtul võiks seda filmida. Lõkke tuvast telekas üksi käib, aga ma tuletan remember, luuresaade Meil on luulesaade ja luulesaates loetakse hästi palju luuletusi, siis on meil selline traditsioon ja ma loen ühe oma lemmikluuletuse lohet, kui me juba jõudsime juunikuusse. Aga see ei ole ju sinu oma, ei ole, ma võin kaks võõrast luuletust lugeda, no muidugi võita ja tegelikult ma ütlen, mulle meeldis, me saamegi kohe rääkida sinu lemmikluuletajate staapi ja Juhan Viiding, seal on väga hea, et sa hakkasid lemmik, võtsid ohjad enda kätte. Nii, see on ilma pealkirjata, luuletus. Muideks Juhan Viidinguga samal päeval sünnipäev. See on esimene juuni, võite tuua mulle lilli, sul on ka esimene juuni Mul on täpselt nagu Juhan Viidingust kuu aega hiljem. Juulia, sul esimene. Millal sul järecon? Kolmas aprill Helki kõlu, kui ühel päeval küll tuleb, luuletas viit, seda oli arvata ka ja oli arvestades sinu huumori ja tänaval on säranud, jah, andke andeks. See on tõsine luuletus, muideks. Ta istub mälupildi sügavuses suure laua taga. Pää nupukene paistab üle laua. Ta selja taga kamin suure suuga ja suvevaade kohe akna taga. Suvevaade püsib väga kaua ja kõigub ühes igivana puuga seal mererannas, mis ka nüüd emaga. See mehekene mõtleb oma väega. Ta puutub kokku kurja käega. Neil aastatel, mis nüüd on selja taga ja üle lauaplaadipäevinäinud pruuni, on helevalge igavene juuni. Ja üle lauaplaadi oli igavene liit peab lugemulates õpetataks, muidugi sa ei tea, ma, ma ei tea, ma ei ole kunagi õppinud luuletusi lugema. Ma tean, et ma lugesin koolis, lugesin tihti luuletusi, sellepärast et veid jäid pähe. Hästi, aga, aga Juhan Viiding on sinu lemmikluuletaja? On küll, jah. Ja näed, see on see Juhan Viidingu kogutud luuletused. Mul on, mul on ka see, ma olen selle ka mitu korda läbi lapanud ja, ja mis ma olen avastanud, on põhimõtteliselt eesti enamus lahedatest poplauludest on pärit Juhan Viidingu sulest. Arvutiga Ruja lugusid oli üsna Ruja lugusid on paljud Tõnis Mägi, noh ja nii edasi, need on väga palju. Mul on ühe veelsem Paavo Piik minu hea kaaslane isegi, kusjuures vist sinu naaber või Olavi Ma ei tunne, mitte kedagi ei tunne mitte kedagi. Aga Facebooki sõpra ja kus üks neist olen mina õnneks ära kustutanud, ma võib-olla olen vahepeal teda närvi. Saatsin jälle eile mingi lolli luuletus, ma võin ka sellepärast et ja loe siis ma olen küll sellesama august või juunina laugus Paabik. Minu sõber ja mina rääkisime maast ja ilmast oli August. Tema ema oli libisemas sügavamale sclerosis multiplexi. Ja minu isa oli libisemas tagasi alkoholismi. Oli selline tunne, et suvi libiseb käest ja ees on mingi suur tundmatu senisest julmem ja õudsem aeg. Aga see vist ongi nii, et igapäevapilt, mis sa teed, on pärit ajast, mil sa oled noorem. Ja iga õhtu eelmisest julmem ja õudsam. Kõlksutasime klaase kokku. August, oh, August, anna meile veel mõni nädal, et saaksime millestki kinni hoida ja mitte libiseda suurde tundmatu kuusse. Aplausi kohta. Ma olen siia ja loe. Kontra õuetes peas, nii augusti kuuetus. On minu nimeks August ja sinul August tiine võet ainsast paugust, sa oled naksti tiine. Ja Ma tahtsin, kusjuures enne seda isegi lugeda seal see kohe nagu esimene luuletus vist, mille sa lugesid, oli, oli see, kuidas sai sedasama väljamõeldud pildi järgi välja mõeldud Kadrioru situatsioon Kadriorus. Kuidas kaotasid istmiku tagumikku, mul on ka luuletus sellest Ma tagumikku kaotasin. Mootorratas Ural, olles nimi kohas mootorratas Ural Ural noh, mootorrattasort. Uraan, uraan Ural keeles. Sõber kuurist leidis muuhulgas külgkorviga mootorratta Ural, ajasime hääled sisse, mina kõrvalistmel, kiired ringid teha plaanisime. Sest sõiduriist veel polnud vanaraud, ainult korvi põhja roostetanud oli auk, peas olid kiivrid ja sõber ei kuulnud mu kisa, kui külatee mu tagumiku riivis. Need järsud Värska kurvid mult võtsid võima ajada end Urbi, aga ikkagi on ainult Ural see, millega ma puraks veel. Loll oled sa üsna üsna üsna halb ka, kui niimoodi niimoodi ning lugeda kirjutasin ka ühe luuletuse, no loe, see ei ole ka, on kar nõme luuletus, aga küll me oleme saatejuhid. Me võime lugeda nõmedaid, kuidas me oleme luulesõbrad, luuletajad. Kui kultuurkapital ei toetav luuletaja Land Cruiser ostu 50 tuhhi, siis milleks üldse kultuur, kuda jääb mõnesse kohta viimata. Alternatiivina kumu ehitamine Pulga Jaani õuele tuleks odavam. Kandev paus Pulga Jaan elab kuskil seal Läti piiri ja niimoodi tähendab karu seal, eks ole, ja kultuur venimine turboka temani jõudma, sest ainult selle Facebooki ka selles mõttes, et lõpu sellele. Kas vaatame uuesti üle ja seal oli ka mingi mõte sees tegelikult taga hea mõte oli see. See on Võõrad lapsed tiirutavad ümber sinu, see on märk. Võõrad lapsed tiirutavad ümber minu veider värk. Eile jälle iva impanalasse külaline. Kalad võiks saate lõpuni lugeda praegu lihtsalt enda luuletusi, mis meile kirjutasime pilduda, üksteisele pilduda. Aga selleks, et ma ei ole tulnud siia saatesse, on hea lugeda muidugi selliseid kehvemapoolseid luuletusi, mis luulekogus ei lähe, vaata et miks sul luulekogu Veiko ei ole või on ja ma ei tea sellest mitte midagi. Ei ole laisk. Mis luulekogu on väga lihtne välja anda sadat luuletuse luuletusi ja loodad, et ta annab välja, kui talle meeldib ahah. Kuidas on proovinud seda siis proovi 100. nii väga hea nõuanne, ma loen siis vahepeal veel ühe luuletuse mõtete klubi. Kukkuda ühte hetke, kus sa oled oma mõtetes olnud, kus ees on uued ja huvitavad maastikud uneleda selles hetkes ja meenutada seda, kuidas möödusid viimased päevad saates tundma uusi inimesi, kelle näod on ilusamad kui kogu maailm. Ma igatsen vestlusi endast targematega, sest nendel on öelda midagi. Kindlasti on. Peaasi, et poleks ülbed, peaasi, et nad oma tarkusest ei teaks. Peaasi, et nad oleks nagu õhtu, mida hingad nagu laul, mida pole varem kuulnud nagu uks, millest pole läbi läinud nagu öö, kust võib ootamatult leida asju. Kord nädalas saaksime, kui meil oleks oma klubi seal rahuliku moega puumajas mereäärsed sirelipõõsaste varjus, sealt betoontrepist üles punase rauast käepidemega vanaaegsesse tsaariaegsesse majja, kus lõhnab kopituse ja kasside uriini järgi, kus lõhnab nii nagu kassid elaksid inimestega võidu. Need targad loomad, keda mina kardan. Nemad on maailma suurimad luuletajad. Kasside kaootiline kahin koridorides ühes öös üks üksik. Me vahetame mõtteid maailma asjadest. Seal on armastusest palju juttu sõprusest ja sellest, kuidas inimestel vere asemel üksindus, soontes voolab nagu magusvalus. Geon rajab teed, sees on igatsuse tunne, sest teiste öeldud sõnad võivad avada maailma sellise, mida sa varem ei teadnud. Öö voolab aknast sisse rahulik magus sirelite lõhn kummitab selle maja akende all terve aasta või no vähemalt tunnistus sellest. Me lõkerdame naerda suveöödel ja tumedaid Talvil. Selles klubis saab hingele alati midagi uutmoodi sest seal on lahtised kaardid, mõttekaardid, hingekaardid, maailmakaardid ja vanaaegne valgustatud gloobus. See keerleb kõige keskel koos vinüülimängija nõela krõpsuga teevad öösse atmosfääre. Vinüüli on hästi kaasaegsed, aga vahel laulab Georg Ots ka. Me koguneme alati ebamäärases valguses siis, kui päike on loojumise ning tõusmise vahepeal. Isegi talvel on suvevalgus. Sest me usume oma kujutlustesse. Me piltide vanaaegsus paneb paljusid kahtlema meis. Me oleme kui uusrenessanss kõige arhitektuur, samad mehed ja paar habrast naist nagu esimesed piibelehed, müüride vahel on nad meestega diivanitel, Nendel kahel diivanil ja neljal pumbal, kus inimesi valgustavad laualambid selgate tagant. Nii et natuke on alati figuurid, kus kõiki asju julgetakse rääkida, sest üks mõte kannab edasi teist ja sellest sünnib uus universum. Olla selles hetkes, selles hilisöises rahulikus majas. Puit lõhnab tolmuga, võidu ja lahtisest aknast. Kallame oma mõtted suurde õue. Seal on inimesed, kelle näod on ilusamad kui kogu maailm. Sest nad on ausad, siirad ja lihtsad. Kasvame koos habemesse pikkadesse, juustesse ja kokku. Super hästi, super. Mis tunne see oli või või ma ei tea, vaata sellega on lihtsalt niimoodi. Ma ei tea, kas see maja enam on, aga vaata, kui sa hakkad minema sealt sinna Patarei vangla juures mere ääres, seal on mingi hunnik sirelipõõsaid seal nurga peal ja siis läheb üks trepp üles ja seal on üks maja, üks puidust ma sellest enam kedagi sees ei ela, see on vist vist põlenud ka viimase aja, aga mingi neli-viis aastat tagasi seal oli veel niimoodi, et seal põles üksikaken. Ja kui õhtuti kuskil mai öösel jalutasid seal siis naudi ila tilkus, vaatan seda akent, mõtlesin vot seal elakese kirjutaks. Laualamp, tead niimoodi meri kohiseb, vangla on siinsamas, sirelid õitsevad, selline atmosfääri, see siis klubi võiks seal samas majas koos käia ja rääkida asjadest, me oleme ka ju kõik siin ühes ühes ühes klubis nädala alguse lapsi klubi bras nato klubi, jääte koos magama habemik koopiate kohta. Kas see on mullegi unistuse võiks elada ka sellises sellises majas, kus umbes nagu sinul see luuletus rääkis, aga ma tahtsin elada kirikus mis oleks keset linna? Siuke suured müürid ümber hästi kõrge, kirikesin, mina elaks seal üksi ja väljas ei käiks mullaks seal hästi palju süntesaatorid ja saaks kirjutada luuletusi ja teha muusikat ja olekski elu lõpuni seal kirikus. Päris ilus mõte, aga ma kujutan ette nädalaga väsiks, ära sellest kirikust kutsuks sõbrad külla ja võib-olla jumala Ki, ma nägin täna ikkagi elupilti oma maja juures, nagu sind oodatakse saatesse tulite, siia tulevad paar meesterahvas, naisterahvas, vanus kuskil 50 niimoodi nadolid just prügikasti kallale suundumas. Vaatame äkki mingit tara, juppi või midagi, mina ütlesin välja. Hüppasid nagu eemas häälduna, häbenesid mind järelikult ja tegid niimoodi nagu asjasse mittepuutuva näo ja hakkasid must mööda astuma. Ja siis naine ütleb mehele niimoodi, et meil on 45, kannata ära, küll me saame ja mees ohkas. Vaatasin seda paar, et naine oli niisugune kriipsukene armastus, armastus ja meeldivas kõndimise aparaat, nagu ei funka ta nii hästi ja aga see naine sai aru, mida see mees tahab. Kas jumal saab alati roosin osutada, mida, mida sina tahad näiteks. Aga meil oli täielik harmoonia, roome. Vaatasin tagantjärgi. Armastus. Tõsiseid hetki ei ajanud naerma see ei, seal ilus, ei halvustanud ja see oligi ilus pealtnäha nagu või noh, niimoodi korral ei näe, võib tunduda, et, et see on selline nagu selline nagu noh isegi õudne ongi õudne, aga armastasin, armastan siis ongi. Võib-olla mõtlen kuidas tegelikult on väga ilus. Pärast piparmündimaitselise hambapasta hilistalve on pealkiri. Teatud anatoomilise eriärasuste tõttu ei tundnud ma välikemmerguid õhkuvat külma, mida ütles tundvat, kui käis märtsi varajases õhtupäikeses seal raagus sirelite all väikses majas asju ajamas. Me olime just armunud, õigemini mina temasse, sest ma polnud julenud midagi öelda, kartes, et ta jookseb mu eest läbi lume, sest kevad polnud veel tulnud. Öösiti oli väga külm ja kui ei olnud aega, et ahje kütta või tahtmist külmetasime hommikul väga jahedas. Või oli köögikapil jäätunud. Aga hommikud, kui lõpuks plekk-kruusi sai valatud liiga suur kohv, mida me jõime pea tunni, kui vana köögikivipõrand villaste sokkidega losside all enam tunda ei andnud. Kui värske keemiahõnguline piparmündi lõhn roomas mööda köögilaua makstud ja kui mitu päeva hiljem me suudlesime esimest korda. Ja ma tundsin seda piparmündi maitset oma suus just pärast hammaste pesemist, solgiämbri sogarikus, valge, isegi veidi roosakas pasta, aia sülje segu sest külmast kangete kätega kraapisime igemed veriseks. Ma kahtlustasin end temasse armimises juba ammu, aga need kaks nädalat sealmaal, kus lumi oli igal pool külm, oli lumi. Me katsusime hästi vähe rääkida ja hoopis rohkem lugeda. Aga unustasime end teineteise silmadesse. Jutustasime lapsepõlveraamatuid ümber neid iidsete aegade lugusid ja seda hiina portselanilugu muinasjutte, kus tagasi ei tohtinud vaadata, sest sa muutusid kiviks ja kaevanduse lugusid jumala hiit laegast Haapsalu valge daami ja esimese vabariigi aegset laulupidu, kus inimestel oli raamat, tuultes, rõõm. Ma kirjeldasin sellele tüdrukule raamatute lõhna ja seda, kuidas ma salaja kuuri pööningul käisin saepurust lauajuppide vahel Ungari muinasjutte lugemas. Ja hiljem võtsime pruuni õllepudeliga naabrilastega õuna kisselli metsa kaasa, sinna, kus me nägime kitse pealuud ja sinna, kust me karjudes põgenesime. Aga enne olin selle naabri plikaga teinud nalja inimeste ja meeste ja naiste üle. Ja minu tolle hetke tüdruk, kelle poole ma vaatasin, kui ma temaga raamatutest rääkisin suus piparmündi ja tema hinge maitse mida oli hästi külm, need kaks nädalat. Ja unistasin, kuidas sineleid hakkavad õitsema ja kuidas me linnast siiamaale kolime. Terve suve läbi alasti muru peal lebama ja pilvi vahime. Kuidas ma alevi poest jalgrattaga hambapastat, leiba ja lastevorsti toon, sest kelder oli veel kartuleid täis ja vanaema ajast oli veel igasuguseid asju meile kasvama pandud. Ja kuidas pärast seda, kui me esimest korda lõpuks läbinisti teineteise omaks saime tuli bussiga linna sõita sinna linna, kus keskkütte soojus meie erinevates korterites sulatas kõik kuidagi vormituks massiks. Meie vajadus üksteise järele voolas laiali nagu sulavõi ajaga muidugi ja sirelite õitsemise ajaks oli niikuinii ammu juba kõik. Ning ma vaatasin terve suve üksinda taevasse, vahepeal nutsin ka hästi vaikselt eriti hommikuti pärast hammaste pesu, kui ma tema maitset enda suus tundsin. Ja õhtuti ka, kui ma vähklesin voodis, sest majas ei olnud kedagi ja ma kartsin piparmündi lõhna ning seda, et aeg ei parandage midagi ära. Ja ma lugesin terve suvemuinasjutte vanu lasteraamatuid ja siis, kui ma tõin lilli aiast vaasi kogu aeg lõhnas nagu sina. Aga ma harjusin üksindusega, nagu me kõik harjume. Ainult hambapasta lõhn ei lasknud vahel öösiti uinuda. Järgmisel talvel, kui ma sõitsin bussiga maale, oli valge lumi sinine taevas ning vahepeal jooksis must metsatriip. Mul oli hästi ülev tunne. Ma istusin bussis ühe tüdruku selja taga, kelle juuksed lõhnasid, kui lagrits. Ma väljusin meelega tema peatuses, koputasin õlale ja küsisin, kas ta on lugenud Ungari muinasjutte. Hiljem kõndisin neli kilomeetrit läbi pimeda põldude vahel maakoduuksel naeratasin. Kui keegi oleks näinud, siis oleks öelnud, et hästi totakalt tõenäoliselt. Me lugesime terve suve uut Ameerika kirjandust ja hiljem sai temast minu päev ja öö. Väga hästi lavastatud luuletus liinid ja kõik ei other seen karjuda, illusioon, eks ole, siis ma olen küll väga pettunud. Aga ta on hea näitleja, kahjuks on küll ilus on ja jäänäitleja, seal on mõned üksikud asjad nagu see, kuidas tõstsime naabri plikaga, käisime õunaselliga, sõitsime ratastega, nägime seda kitse pealuud, see on nagu tõsi ja, ja see, et ma pööningul lugesin Ungari muinasjutt ja see on ka kitse peale tulen, mina ka näinud. Meie kartsime, meenutame, põgenesime, julgeb mitu kuud sinna metsa minna. Õunakissell alle pudelis hambaid pesta oled metsas näinud, sa oled? Ei ole. Ühe mehe matsime, ei räägi sellest. Rääkida, vajavad terve hoovi sul üles, ei saate, esimeses tunnis ennemuiste. Ellen rääkis Teil salaja läksime Viidingust ja rääkisime ja Viiding oli teatriinimene. Kuidas tänapäeval teatriinimestel selle luulevärgiga on palju luuletavad? Kas oled kursis? Ei ole, väga paljud, minu meelest mõned üksikud on, ma tean, aga niimoodi, et keegi nagu kuskil avalikult tõuseks küll paari laua taga püsti laua peale ja deklameerida luuletusi. Sellistest sellist värki ei ole, ei ole Pole enam neid õhtudki, kus käia ja paari laua peal püsti seista. Aga mingi sündmus on, kuhu ma tahtsin oma jutuga rihtida kus astuvad üles? Enamjaolt vist näitlejad, loevad luuletus ja see on teater, muusika, praegune õige koht sellele teha reklaami, teatri muusikamuuseum korraldab siukest üritustesarja, nagu pajatas või poeet. Ja siis seal on üles astunud päris mitu inimest, ma isegi käisin seal lugemas vist inimest, istus seal muuseumi toakeses ja lugesin lambi valguses tund aega romantilist luuletaja. Ja siis seal on sealt Kristo, kes seal lugemas ja, ja siis Kristjan Üksküla meie teatrist. Millal, millal järgmine kord on, et ma ei tea, et oleks rohkem inimesi kui 15, sest me teame, et meil on kuri karjas, üritused olid ikkagi nagu noh, 400 ja nii oma eelmise aasta edus veel kinni. Ja ma ei tea, millal need järgmised on, ma pole praegu uurinud seal muuseumi lehelt saab vaadata, kes seal muuseumis ikka käib, eks ole. Ühesõnaga vaadake muuseumilehte teatri muusikamuuseum, teatri, muusikamuuseumilehte, vaadake kodulehe lehekülge, saate teada, kuna järgmine kord luulesündmusi kindlasti minge kuulama. Minge siis saate teada, väitlejad tegelevad veel peale näitlemise ja ma tean, et no teatris nüüd hakatakse Juhan Liivi tegema tegema, jah, ma isegi vaatasin seda klippi, mõtlesin, kogusid raha vahepeal üksindusse. Andsid Raave ei andnud. Mul ei olnud tookord anda. Ma mõtlesin, et vaatan, siis mõtlen, mis ma sinna peole ikka läinud andsid, rahastavad mingile peole, oleneb mingit, ma arvan, et peole saab niikuinii, teevad, et see on mingi 300 inimest, kes tulid ju need näitlejad kõikjal pallisti ja. Ma mõtlesin, et mis ma lähen selle 300 teatri fänni on seal ja siis ma olen sinna peole, lähen, lasen fännid olla seal, ma arvan, et fännid on teatritegijad, kõik ise ka arvata, aga ma usun küll, võib-olla polegi aega peol käia viimasel ajal, aga väga kihvt asi, mina ootan väga seda ja mina ka see väga põnev on. Viiding on su lemmikluuletaja või või luuletaja kellestki, kellel teostest vaimustunud, kas on neid veel või ongi Viiding ainus, keda sa oled lugenud ja siis siin kuulutuses on su lemmik, see aasta on inimene, ei ole rohkem kuulda, lasi, mul on see lemmik ajavad sassi selle, see, keda ta mõnikord ka midagi odavalt, Jüri Üdi, Jüri Üdi ja mulle meeldib Jüri Üdi, aga, aga Viiding meeldib rohkem, veidi meeldib rohkem. Ma olen igast asju lugenud ja vaatame, mida koolis lugema, igasuguseid asju, aga no nagu sellist autorit, kellelt oleks nagunii palju lugenud, kui Viidingut seda nagu ei ole. Et näiteks kui ma räägin omaealised inimesed, mulle väga meeldib kaur, riismaa, tema luuletused mulle meeldivad. Ja Mariale luuletused mulle väga meeldivad. Ja noh, eks seal ütleme niimoodi, Betti Alver, et on alati lust lugeda, on ju? Ei, tegelikult ka mulle meeldib vahel võtta lihtsalt niimoodi kodus. Nüüd meeldib paremini meeldinud vanema, mõtlesin, et issand, mis iba need inimesed ajavad seal, kuidas piibelehed õitsevad. Ja kask raputab lehti. Aga tegelikult on see kuidagi väga ilus, kui kuidagi vanusega on tulnud, et võtad lohed siukest klassikalist mõnusat romantilist luulet on tegelikult, aga ma ei olnud rahul ka kohati väga raju ka seda ja sul võib-olla õnnestub. Kui sa nüüd luulekogu välja andnud, siis sul õnnestub kandideerida luulepreemiale ka debüütluulepreemiale, mida lubatakse meile, seepärast see aasta sai Eda Ahi sai seal. Aga Oliveri nominent, tuli Marko Mägi näiteks. Oliver. Aga mis sa ikka, Underdanik, kas Under läheks hästi, tornides tuu taimi, marjad? Väga piibellik tuletus, aga mul praegu kaasas ja mul ei ole peas seda seal on mingi refrään, et Ruuben Ruuben nüüd Mullune toot, Uudeni Marion üle soov, midagi sellist hästi ilus selline. Kas sul on selline mingi luuletus, mis, mis on nagu paugust peasel kohe esitad iga kord, no ütleme, luuletus, millega mesijuttu. Oled 200 mulle ükski anekdoot meelde ja mul tõenäoliselt kuskil luuletus meelde. Et mul on ainult üks endale ulatus, on, peaasi, et ma mõtlen, kas kellelegi tuleb mingi luuletus pähe? Peaks natuke järgi mõtlema. Nii kaua muusa, kuulame muusikat ja siis mõtlesin nii kaua järgi. Oleme tagasi, raadio kaks, saade kuri karjas, Olavi Jarek külas on meil Veiko Tubin, kes loeb oma luuletusi ja oma lemmikluuletusi lehitses tükk aega siin muusikapala ajal. Luulekogu, mis luulekogu sul käes on, räägi käes, kaur, riismaa Me hommikud, me päevad, õhtu, tööd, ma sain selle ühendusega ja pühendusega kauri poolt veiko, kui sa oled pärast mind tähelaevas, siis oled kaotanud. Mul tegelikult Karl oleksid väga meeldivad, aga ma praegu ei suutnud välja valida ühtegi, mis nagu iseloomustaks seda hästi, tegelikult peaks nagu kogu selle raamatu läbi lugeda, lugema loodame südamest, et te kumbki sinna saatesse ei satu ja olete sõbrad elu lõpuni ja nii et kuulame, ma teen seda asja, et ma ütlen lihtsalt raamatu kõige esimesena, et see on väga, alati väga hea, sest sellega peab lööma. Muidu muidu luulekogu ei müü. Seal ehitasid seda paber pidi kehv olema ja see on muidu väga tore, et see kes seda näeb ilus välja. Kivisildnik annab seda välja, aga lihtsalt jumala jumalikud hirmul minule kusjuures meeldib see, see selline kujundus on äge, mõtlen, kui sa hakkad õhtul, siis on iseloomuga paber ja hämaruses lugema seda. See tuleb veiko, tuleb tuli põlema panna, võiks hämaruses, loed siis sul on mul üks elektrit, ei ole, kodus tuleb säästa tänapäeval, mida sa säästad, elekter on odav, aga sellest kuust läheb nagu kalliks kalliks, siis tuleb kõrvale panna, elektrit tuleb päeval lugeda, aku tuleb osta. Ma mõtlesin, ma käin, hakkan teates asja laadima. Nagu linna raha eest, sa jõudsid tund aega varem veel siia saatesse ka, et oleks võinud lugeda õues õues. Praegu muidugi juba pimedaks, nii, noormees kirjutab kirja kesksuvisel õhtupoolikul küll pärast suurt vihma. Kaur riismaa Elizabeth. Meil on uued töölised, Liivimaal oli neil probleem, kusagil polnud käsi võtta, rändasid itta välja, isa ütles, Liivimaale on üle 200 Saksa pere tulnud. Ja nüüd on meil samamoodi. Need uued on meil kusagilt Venemaalt kevadest saadik, sügisel lähevad jälle nagu linnud. Sellega siin ongi, et kui räägid Euroopast, ütled ikka. Pariis, London, Berliin, Rooma räägid Venemaast, siis on sul Peterburgi, Moskva. Ülejäänud on kusagil. Eestlased on kahe näoga Jaanused kahe peaga vapikotkad, üks nagu vaatab eurooplase kultuure poole, teine nagu tolle kusagil poole ühte kardavad, teist ihaldavad, ise aru ei saa, kumba kere on neil ju üks üks ajalugu. Mõtted rändavad samuti, kuhu neil kiiret päev oli hommikust saati palav. Õhtu tuli taoline vihm. Ah, ma ei teagi, meie aednikul, Jaanil on kolm imetoredat tütart, Nad olid hommikul käinud lilli korjamas, heinamaadel teab, kus ja mul on siin laual nüüd kaunis kimp. Siin on floksid, nüüd ma tunnen juba ära ja põdrakanep, mille nimi inglise keeles on samuti tuline. Fayer viid ja taoline ananassi moodi pruunikastomp millest justkui paiskuks välja helelillad, kiired ja palju teisi kollaseid, oranž, valgeid, siniseid, lilli, mille nimed tüdrukud mulle kõik ette koristasid, aga tühje mulle meelde jäi. Põdrakanepi jah, see jäi. Kahju, et need värvid kaovad talveks mälust sama kiiresti eestikeelsete nimedega. Suured pilved tulevad õhtu poolt ja lähevad hommikupoole nagu kergete mõtete valvurid. Ma mäletan oma koduõpetajat, istusin siinsamas laua taga, ta oli ka suur ja raske mees, aga liikus kikivarvul. Ma veerisin otsest seost ja tema surnud kaaslastest pojast ja naisest sellele raskele mehele. Esimene, kes eestlasi ülalt nägi taevast peale jumala, muidugi oli ka venelane Uutotškinoli nimi, kevadel lendas farman kolmel selline aeroplaan. Küll võib inimene ikka kergeks saada, igasugu mehhanismi endale ümber konstrueerida. Ma olen end unes näinud, lendamas linnuna kergelt, aga see oli väga raske uni. Üks eestlasest meremees hall nagu sammal, vandus käsi piiblil, et tema oli 1906. aasta jõulude ajal pimedal ja väga üksildased ööl kuulnud nõntacketti lähedal püha ööd. Radist ei olnud algul midagi aru saanud, et milles asi, kutsus teda kuulama. Ja siis ütles hääline katkestust. Klooritu kaadinud Haiest andundi dis kadril tuua. Äkki ma rohkem regulaarsel hästi pingule, no aga inimesed saavad osta selle luulekogu ja ma just selle luuletuse ajal tabasin ennast mõtlemas, et ma pole jõudnud mõtte järgi päris täpselt sellele luuletusi olete, et see on vist õige koht reklaamida seda, et meie saadet on võimalik järelkuulata raadio kahe kodulehekülje peal kõikide roppude sõnadega, mis me oleme siin öelnud ka, mille peal piiksu ei ole, et pange siis tähele. Pihklõbistage siis ennast sinna raadio kahe kodulehekülje peale. Aga kuulame veel ühe muusikapala. Ja siis jätkame Veiko Tubina ja Olaviga. Raadio kaks luulesaade kurikarjast itši alaviidid, Jarek juhivad saadet ja külas on näitleja ja renessansiinimene. Veiko Tubin ja, ja oleme lugenud veiko luuletusi ja, ja veiko lemmikuid, luuletusi. Küsimused, et nagu ma aru saan, siis nooruspõlves sa kirjutasid selliseid koomilisi luuletusi ja nüüd oled mõtlikuks muutunud. Kas sa veel selliseid naljaluuletusi rõõmsaid lõbusaid luuletusi kirjutad või? Ma ei tea? Ma võin midagi siit otsida, aga kuidas sul selle meeleolu on? Sa mõtled hetkel või üldises üleüldises? Ei noh, viimasel ajal oled rõõmus või rõõmus, ei kaldumine Nooniasse. Mul on lihtsalt see, et kaldepressiivne bipolaarne, need rõõmsad luuletused või noh, need kuidagi sihuke tunne on praegu praegu on nagu mingi teine periood. Kas sa tunned ka mingi uusaeg on alanud, uus hingamine on, tundsin tunne, hetkel ei ole küll niisugune. Hetkel aga mõtlen üldse, nagu räägiti siin, eks ole, et maailm lõppes nüüd majadel algas uus kalender või? Sa ei tunne, et midagi muutunud oleks? Mul on pigem niisugune tunne, nagu ta natukene, midagi on teistmoodi. Kuidagi midagi on teistmoodi, ma ei oska öelda, mida, aga midagi on teistmoodi, aga see võib olla tunne tavaliselt tunnetega on see asi, et tavaliselt tunne, sinu tunne alati petab sind. Mõne teise tundega kellegi teise tundega. Ma loen sulle väikse, mis ta sulle vaid kõigile, kes loe loe mulle Olavile kõrva ja eelkõige. Me saame ka järelkuulata seda saadet. Loe ikkagi raadiokuulajale jõule, sõbrale. Kuidas basic? Kõik kuulavad, kõik kuulavad, vabandust, kõigil on võimalus seda saadet kuulata ikkagi. Origami elulugu. Origami otsustas, et nüüdsest oma nägu varjab hästi hoolega ja teeskleb, et on kägu. Vuntsid ajab hoobilt maha, käies vanalinnas, tunnistab paljaslõust, on hoopis rohkem hinnas. Paneb jalga kerget dressid, nimetab end Marcus. Puhkused ja pühapäevad veedab nüüdsest Harkus. Vanalinna kohvikutes ostab ainult teed. Kolmapäeval kannab kleiti sinist kaelakeed. Äkki muutustes ta jahmus, vaatas üle õla, hakkas kõige rohkem kartma oma hääle kõla. Tundis nagu kõhuõõnes, miski sügav suruks, võttis oma hingeelu, rebis selle puruks, tahtis jälle olla väike valge, puhas leht, tavaline, märkamatu, inimlik jääst. Tead, aga mul on lihtsalt see, et mul on selle ühe twiterdanud ühed laulusõnad, aga nagu luuleta selles mõttes palju toredam just laulude, nii me tahtsime ka jõuda, aga tahtsin, ma loen, seletasin, sõime, Friedebert aa, see on, ma tean seda laulu ja tegevus toimub 1938. aasta nõmmel või äärmisel juhul 1969. aasta mustamäel mina, kusjuures küsisin ta käest, kas Viidingu tekstile mäletad ja küsisite Kas te teate lugu mehest, kellel polnud raha? Friedebert üks väga üksik vanaldane mees, raha puudumine, aga talle tegi pahameelt, sest oli armunud teatrisse see mees. Friedebert, kes heal juhul tellis ainult sirpi, luges seda õhtuti, kui kell sai seitse täis vahel naabri koeraga, kui selleks oli tuju oma maja nurga taga jalutamas käis. Aga Friedebert oli raha kohvikutes juua kohvi. Sealt see alguse üks tutvus naisega, kel nimeks Sofi. Sellel naisel oli hästi palju raha ja Friedebert vastu polnud paha. Ta ütles Friedebert nüüd lähme teatrisse, sa pane valmis end ja oota veidi mul teha mõikab veel, et minna teatrisse ja selge, tõmban vaid veel uue kleidi. Aga Friedebert ei tahtnudki teatrisse minna. Igal õhtul teatrites komöödiat, tragöödiat, sünnib laval rolle, geniaalseid üha enam palavate lampide all näitlejad ja, ja annad, loovad üha uusi rolle teineteisest. Kenam. Friedebert ei olnud valmis selleks suureks juhuks, et tal tuleb võimalus ja teatrisse saab minna. Polnud ennast ette valmistanud selleks puhuks. Sofi eest põgenedes jooksis vanalinna. Sofi süüdis talle. Friedebert, nüüd lähme teatrisse, sa pane valmis endi, oota veidi. Mul teha mõikab veel, et minna teatrisse ja selge, tõmban vaid veel uue kleidi, aga Friedebert ei tahtnudki teatrisse minna. Üksi kurvalt tänavatel lonkis vana mees üha suurenevat hirmu tundis teatri ees otsustas, et selle naise peab ta jätma maha. Olgu sellel Sophil ükskõik kui palju raha, sest kuidas sa saad käia sellise naisega, kes ütleb. Friedebert, nüüd lähme teatrisse, pane valmis end, jahuta veidi mul teha mõikab veel, et minna teatrisse ja selge, tõmban vaid veel uue kleidi. Aga Bert ei taastunudki teatrisse minna, paabel. Jälle väljamõeldud nimi, eks ole. Selliseid mehi ikka liigub, kes võtavad endale rikka naise ja naine sunnib neid teatrisse või minema, et selles mõttes on see täitsa teatri hullem ooper ja ballett, eks ole. Aga kus need laulud kõlavad läbi, kelle või kus neid kuulata saab ja ma eeldan, et sul nüüd veel, kui sa juba ühe tegid tuletada, patu varemgi teinud, kuna plaat tuleb, kuna plaat ei tea. No päriselt mingi, ma ei tea, mingi 20 laulu kunagi Me üritasime järakuga seal salvestada, aga peame veel üritama, sellepärast et, et, et seal oli palju kalasid tuli siis ei tasu nagu kontsert korrusele, närv tuleb siis närv oli sees. Aga ei, läind kuulebki siis, kui ma kuskil neid laulan. Siis kui selleks aeg on käes. Ja tulge teatrit. Aasma avan laululaeka. Mis trollid praegu on surnud, geniaalse trollid, uus laulutükk, eesti filmi laulud, laulan ja siis proovid käivad praegu täie hooga vene klassikat, tegelikult nagu inglise kirjaniku vene siukest romantismiaegset revolutsioonile. Ja ma teen muusikalisi kujundusi ka nagu hulgim. Nüüd juba üks kümmekond tehti konveier, eino konveier vast ei ole lihtsalt küll, aga meie üks kaks aastast tuleb ikka ära. Ja noh, siis meil on päris mitu lavastust tegelikult linnateatris veel siin kevadel tuleb keskepäike, kes pole näinud, viimased etendused tulevad, väga hea tükk on, soovitan tulla vaatama. Ja keti lõpus mängin, kuuba pärast ikka mängitavad seda, mängime külvele. Ma sain aru, et on, viimased korrad ei ole seda veel aastasel ikka menuk. Vot seda mina soovitan vaatama, olen seda lihtsalt näinud. See oli väga, väga lõbus. Sellele Keiko tegi super rolli, mupo mängis mupo ametnik hõlminna sellele kaunile mupod mängivad sihuke vene aktsendiga tegelemegi, seal möllab ringi ja seda me oleme seda 30 kord juba mänginud, aga me natuke veel tulistama edasi. Aga kuidas on etendusega, mida sa mängid seda 30 korda, kui sa lähed lavale, kuidas, mis tundega sa seda, et seal on Soomel mingi kombel, mingi point on, on, see käib kuidagi lainetena. Vaata, mõnikord on niisugune tunne, et issand, 130. kord ma lähen sinna lavale ja pean selgitama, kellele tegema. Aga siis sa ütled, et kui sa nagu lavale lähed, sa unustad selle ära, mitmes kord sa mängid ja sa ikkagi ju oled selles hetkes ja teed neid asju ja ja kui publik on veel ka hea, mis meil tavaliselt Kuuba puhul on alati, nagu kõik naerad, pisar silmis. Vahel on meil nagu, hakkame laval lihtsalt selle peale naerma, kui veidralt naerab, mingi inimene saalis, noh, mõni teeb ikka niukseid täheli, kui lihtsalt purskub tavaliselt naeru. Ja vahel on tunne, et mõni naine lihtsalt kleepub pärast sinna tooli külge. Lõkerdab naerda, nagu sul seal luuletuses oli. Millises luuletuses? Üks oli seal, kus öö voolab aknast sisse, ahah, selge, ei meeldi, lihtsalt põhilises luuletus peas hüppab kuidagi jäi niimoodi esimese korraga. Gregestivad pähe. Aga lõpetuseks kuulame siis meie saatekülalise Veiko Tubina luuletust mida ta on valinud spetsiaalselt selle saate lõpuks. Punkt-punkti tuletas kõigile raadiokuulajatele. Soovime ilusat päeva kulgemast. Jah, ja täna Annabel kulgeda homne on, homme on raskem päev sulle homme-homse raske päeva puhul, nagu ikka, soovitame lugeda palju palju luuletusi ja vaadata ka üle kirjandusministeerium, kus esines Ilmar trulli ja kõlab luuletus, ütleme tšauhh ütlema tšau-tšau-tšau lõpetaks, krab täiesti juhuslik luuletus. Hästi valitud sinep, kollane Barrett. Ka mina kardan igal öösel, et mu teki alla ronib võõras hing kel peas on sinep, kollane barett, kes öösel ehmatada tahab mind. Et mina endast välja hüppaks, kaoks põgenedes jalgelt pind, ta vaikselt tekki enda peale lükkaks ning ülejäänud elu mängiks mind seepärast uinudes. Ma vaatan ette, et oleks kindlalt lukus minuks sest muidu langen maa Barretti kätte jään eluks ajaks kodutuks.
