Vaatslav sibula miski justnagu. Nii harva need võid tulla. Kuule, võid tulla täiesti kindlalt ainult vaatajate kaljul jääs. Luillaskile sinuni kohutavalt kitsas. Kiirusta. Kiirusta, seal ilmaasjata seisab. Mul on hirm. Lihtsalt ei suuda, suudad, suudad. Anna järele. Veel natuke. Gadja vali. Olen kõrgust ja avarust. Tuule ja laviinide. Olen kaos, kes annab mägedele tagasi nende ürgse näo. Olen tuisu pääl, mis veed planeedil valgel inimeste üürikeselt jäljed. Et anda maailmale tagasi tema esialgne rikkumatus, mis on siin valitsenud aegade algusest alates. Sest igavene on üksnes avaruse jäimesingus. Lumiste kuristike ja granitsete jäätvakute kohal. Selles on ilu ja suurus mida iial ei riiva olematusest olematusse triivimise mööduvus. Olen tuisu hääl, mis toob kaljudele pes igavikku. Ta ei kuule sind enam rahustu. Nüüd dead end kokku võtma. On siin käigi, ära karju. Kes siin siis sinu arvates peaks olema? Kui inimene on üksi, võib ta kuulda vaid iseennast. Ma ei ole siin Jõksi olets küll. Nüüd juba oled. See pole tõsi, ma leian ta ei või minna tagasi ilma temata. Tänad õnne, kui ise tagasi jõuad teda otsima. Ma leian ta. Kõigepealt tead rahunema. Ja kui õieti mõtlema hakkad, kas pole see omamoodi kummaline kujutlus? Teada, et kusagil jäi maha lukustatud tuba. Telefon sellised tühjas korteris Varmasto roheline hommikumantel. Kõik need nipsasjakesed käekotis sahtlites ja ta leidma ei lähe ilma temata. Kuidas sa kavatsed sellega üksi hakkama saada? Mida sa sellega mõtled? Hilja? Kui ilm veel halvemaks läheb, siis me üles ei jõua. Meda baromeeter näitab Madalrõhulohk pole seda voodide tuks. Võib-olla taipasid end lumme kaevata, nii peavad nad ehk paar päeva vastu Gadja kahed ja ära enam otsi sel pole mõtet, et võib-olla võib-olla võib olla muidugi ka sedamoodi arutada, sisu esindas seal must 1000 asjaga hakkama, mis sul jälle hakkas, pead leidma kusagil siin olema võinud ju maa alla vajuda. Otsid teda juba kaks päeva? Ütlesin seal pole mõtet. Asjata kurnad ennast. Päeva ja kaks ööd laviini all, ega sul saatja ära? No mitte midagi. Mul oli küll. Hambad valutavad, kui teada tahad, hästi-hästi, jätame selle. Kui vähemalt sadul jääks. Paistab, et üleval tulevad laviinid. Või sadu järele jääks pakkujale järele jääks. Kui jääks tuul vaiksemaks, kui nad üldse seal kolamas ei käiks. Kui see kõik olemata oleks. Mina ka sedamoodi jah, siis on ka esimest korda läksid samamoodi veel hullemini. Need aju. Ainult teaksid. Kui on elus, siis on see ime. Olen ainult nende aastate jooksul imesid enam kui küllalt kraadini. Neetud. Meenuta, ükskõik mida kas või pisiasju ei tea. Võib-olla selles teises kusagile mujale, seda ma ei tea enam midagi. Sinult hakatakse pärima, kuidas juhtus. Alati päritakse, kui ainult üks tagasi tuleb. Ma pean tegema siis midagi tegema. Kas pidin siis ootama jääma? Eks? Kusagil lume all lamav vilja hinga. Kas selgunud võib olla palju, et nad on tahtnud üritada ühe hooga tippu ületada? Kõige järgi otsustades nad üle ei jõudnud, sest öösel ilm halvenes. Näib, et nad hakkasid hommikul laskuma. Üles võinud nad sellise tuisuga mingil juhul jääda. Kes meist ja järsku muutub? Teada ei võinud, aga sellega arvestama, oleks pidanud kohtunik, rumalus. Kas siis keegi enda üle kohut mõista? Holla enesele korrasani süüdistajaks kaitseks kui ka tunnistajad. Õigupoolest polegi see nii halb mõte. Aga küllap oleks siis tegemist erapooliku süüdistaja vale tunnistajaga, seest aga kaitsja, igatahes oleks perfektne. Ta Sult asjatu lootus sest see on antud juhul parim, mida ma sinu heaks teha suudab, rohkem, mitte midagi. Vähevõitu kuidas on nende perekondadega või need esialgsed andmed. Lõhe on ta naine viis aastat tagasi maha jätnud sellest ajast peale püksi. Kas tal kedagi polnud lapsi või nii, miks sa ütled, ei olnud ära närida. Nii et ei ole vanemaid sugulasi, mitte kedagi, kui pulmad juba ammu enam pole, tõenäoliselt ei kuulnud mitte millegagi silmatorkav inimene, kahedia mõtlesin alati. Kõige halvem pole kusagilt kinni võtta. Milleks hellitada asjandus, lootus? Lootus? See armetu, petlik õlekõrs, mille järele inimene viskub nii ülepeakaela, nii mõttetult niipea kui ta hätta jääb. Mida pakute asemele? Seda pole eriti palju. Kuid selles, ainuüksi selles on võimalus, ma ei suuda enam, miks ta selle lõks, mida töö või midagi töö, mida oskab või mida mitte kõige kohta vaid oletusi teha. Ja see naine võtta niigi palju isegi nime mitte, ühesõnaga null tühi koht. Esialgu pole isegi teada, kus ta elas, kus tuli mitte kui midagi. Nii palju, ainult et teda oli nähtud koos mehega köisraudtee juures. Kui nad üles läksid on esialgu kõik. Stopp. Mida sa siis teha kavatsed? Siin siis mitte liiga vana, kaugemale ei pääse. Lumi on liiga sügav, kõik välja, nii et siis kas jääda kusagil varjulisse kohta ja oodata nii kaua oodata, kui tullakse? Või minna siis juba enam mitte ühekski sekundiks peatuma jääda. Kuidas me kaotame tohutu aega, enne kui palju nii välja jõuame, misasja sa närveerin nii palju? No jumala eest, mis asja, sa närveeri närveeri, aga mõtle ise, mis üleval praegu olla võiks. Juba siin, suomen vööni lumes killas, edasised otsused, mida sõnades ootused, täidan täna võimatu välja, kannatada on aga need, kas sa üle. Kas otsustab keegi teine ja hoopis teisiti juttugi? Väriseb kusagil mäe Argend, peotäis lund ja vallandab laviini. Või pööratuur ütles pisut, nii et sa ei märkagi. Ära vaeva end sellega asjatult. Sa näed, sel pole mõtet. Kurat, ise hanged meile kaela saanud selle reegli osas siis esimeses järjekorras haiglasse ja seejärel endale osta vinklisse. Kas pärast selle plika silla vedas? Lumi ka, kui nad on korralikult kaevunas kaevumisega? Kuidas sa mõtled kaevude tuules sellise jäise lumeveoga? Pesa ütlesid, kui kauaks meid toitumine olema? Umbes kaheks päevaks vaeva aegs. Aga tahtis seal teine erakolleege kindlaks. Isegi kui meie äraolekuta märga ülest järsakuni, tule selliseid tuisuga, mitte keegi ilma eluga riskiks. Nad ootavad, kuni tuul vaibub. Nagunii jääb ka siis veel laviinide oht. Sisenedes ma ei taha sulle midagi sisendada. Võib-olla nad proovisidki. Siis mööda kaljut võib-olla saaks, hakkab poiss kama. Selle nähtavuse juures pole sellest mingit kasu. Niisugune proovida kaevelaene. Tuleb nõela peale. Selle tuulega pole seal suurt vaikust tütmiseks. Punase oota vähemalt pool pisut vaikust. Mida ilmselt mitte midagi? Ana kolasin, midagi koonus. Proovi veel. Oota kuni tuul hetkeks vaikinud. Siis ma veel kord siis neelad kõik. Ta siiski meelde. Sa pead nüüd mõtlema ainuüksi sellele, et oled keset lumetormi, sul tuleb see üle elada, keegi ega miski ei tule sulle appi. Keegi ei pääse üles. Mõistad sa, et on hetki, mil inimene jääb täiesti absoluutselt üksi? Ärautsi, virvatulukesi sel pole mõtet, aga millele siis on Lindsemad? Ei tea enam midagi. Nad ei võinud seda üle elada. Olekski õigus. Me peame nad vähemalt välja kaevama, sinna jätta neid ju ei või. Ei ole lahke, kulla sõber. Kui oleks selle ameti pea sama kaua, kui mina olen olnud, siis hakkad aru saama. Mina lõin ka esimesel korral lärmi aga siis ühekorraga taipad, pead taipama et on lihtsalt olemas juhtumeid, kus tuleb tagasi pöörduda. Kus sul pole õigust rohkem inimelusid kaalule panna. Lihtsalt ei jää midagi muud üle. Kes siin selleks, et oma elu kaalule panna siis panen neil ajud paika ja kõik. Sest mina vastutan ja mina ütlen, mida teha ja mida mitte. Mõistad. Mõõtemõõte Gadja on surnud, ei, ja tuleb sellega harjuda. Ümberringi kaljud, laviinide lumetorm, siia ei tulegi. Alatsiooniks, kes vastutab teiste eest, kes ei saa lubada, et need teised niisama lähevad kliendilt kaela? Lõppude lõpuks on mul alati õigus. Ammugi oleks võinud seda teada varustus üle vaadata, peale istuda. See on kogu aeg, et see on kusagil teisiti. Ometi tuleb inimene hädas. Lõppude lõpuks ikka keegi tuleb, annan lahkumisavalduse. Ma ei hakka tegema seda räpast tööd, mina ei tea, on see räpane või mis ta on. Aga sina teed seda tööd esialgu nii kaua, kui mina tahan. Ja mina tahan seda niikaua, kuni sul aru pähe tuleb. Sest muidu pole siin asja. Aga praegu ütlesin ma ärasõit. Nüüd, pane ajud tööle. Kui sul üldse on kunagi võimalus midagi taibata, siis on see nüüd. Sest see on kõige ainuvõimalik algus. Algus nüüd jäätsa tõde. Ümberringi on vaid kaljud ja mäed ja lumi. Midagi muud ja midagi muud pole siin iialgi olnud. Ma olen siin alati otsinud midagi enamat. Lauad, mida siis? Midagi sest inimene hakkab kunagi elus puudust olla. Ma ei tea, seda on raske nii sõnana seletada, ikka sa otsid. Otsid seda, mida? Ei ole. Seda pole ei siin ega seal mitte kusagil. Viimase vihuri vaikides jääb järele vaid valguse pimeduse ja tuulekohtumine, kõiksuse tumma võlvi all. Ei midagi enamat. Midagi muu, vaid küllumi astunud planeet kihutamas läbi kõleda ruumi. Olen tolle ainsa ja vältimatu tulevik. Karola. Bossid ehitises kinni. Niikuinii vist. Tule siia. Palun sind, ära tule siia. Järsk stiidiks printsiibist ennisin juures. See siin polnud siiski nii järsk, nagu paistis. Miks sa vaikid? Arvasin, mu tulek teeb sulle head meelt. Kas sa tõsiselt mõtlesid, et su siia jätame, kes mehi. Mida sa sellega öelda tahad? Sele meiega, kas sa oled unustanud? Oled sa tõesti unustanud? Ei, ei ole. Aga võin istuda. Kas see koht sinu kõrvana laba? Jalutasin peahoonest mööda ja parajasti hakkas lund sadamasugune mäe jahe lumi. Tuli meelde, et sa peaksid vist loengul olema tore toolist maju odanud. Kingad said läbimärjaks vaadata, need väiksed läheks. Ega keegi märka oledasaja, kuula. Uurijale eraldi vups ja põrunud inglased, kurjad võlurid, vägivallateenrit ja püranud et igaveseks tuua tagasi muistne hiilgus ja õnn. Miks ta ainult jumala pärast nii hirmus pidulikult loed, ähmane tähele anda viimane loend. Vihmane, ta löödi välja. Kuid igal sammul tuli seal kokku põrgata tegeliku elu paindumatu müüriga. Yks. Ja igal niisugusel kokkupõrkel sai talle osaks üha uusi ja uusi lüüa saada. Avalda irvitamisi. Jamuke taastada. Täna kindlasti, kuid ründab vaid tuuleveskeid. Ta tahab vaeseid aidata, kuid toob neile ainult häda ja õnne. Vahetpidamata julmalt saab ta lüüa ja mitte deemonitega rüütlite, vaid närude kõrtsmike ja vigutavate teenijate käes. Tema looja on suurim seal, kus ta lähtub elust oma ajastu tegelikkusest. Seejuures ikka ja alati truuks jäädes oma veendumustele oma hingele, mis oli ääretult lihtne, lõpmata siiras, õilis ja tark, täidetud eksimatust, õigluse ja tõed. Laetud armastusest elu vastu kõigis sele, raskustes ja keerukuses. Kas midagi teha ei saa? Oma teosega heitis ta meile küsimuse tehes seda selgelt ja lihtsalt, kas sinu arvamust küsitakse, kust mina tean. Aga kui küsitakse, mida sa ütled, kuule, palusin ta. Mis asja? Mina tean. Tee tõenäoliselt ma ei lähegi sinna, aga kui lähed ja kui küsivad, mida sa ütled, ma ütlesin juba, et ei lähe. Kõik on nagunii juba ette ära otsustatud. Minu hääl seal midagi muudaks. Ta süstib inimestesse janu, kuid jahuta seda millegagi. Ta selgitab rahulolematust. Kuid ei paku mingeid retsepte. Sina ise oled see, kes peab leidma vastuse. Sest sinu jaoks omab väärtust ainult. Ka pole veel taibanud, et elus ongi nii keegi tuule ja sa hakkad lootma iga kord jälle uuesti. See teine aga esitab oma küsimuse ja läheb siis kõik see kokku pole midagi muud, kui vaid muinasjutud enne magama jäämist enne pikka unetud ööd. Keegi tuleb sinu juurde küsimusega. Kuid just siis, kui seda kõige enam vajad, sulgub uks. Alati on see nõnda. Disjääd sa lõpuks üksi. Kui vajad tuge. Petised. Kõik te olete kõige tavalisemad petised. Kuidas dissaate teha, nägu, nagu poleks midagi juhtunud. Oleksin pidanud sinna jääma. Ibul oleks piisanud veel ühestainsast raketist ja nad oleksid olnud päästitud. Kust võtate selle kindluse, et olete teinud kõik? Absoluutselt kõik? Võib-olla oleks piisanud paarist sammust masemale, selle asemel, et minna paremale. Üksainus roheline rakett veel ja me oleksime nad võib-olla leidnud. Kuidas te küll saate olla nii rahulike nägudega, alati on see nõnda alati lõpuks üksi ärani silmi pimedasse, mahajäetud tuppa alla lastud kardinatega. Ja ometi, kui ilus oli seda kujutleda keset mugavust ja heaolu. Ema ema, oota ära mine, sa oskad nii ilusasti muinasjutte rääkida. Jutustamis sai edasi, mis sai siis edasi? Headel mõjutustel, aga siis pead ka magama jääma, on juba hilja, ma tahan teada, miks ta selle mäe otsa ronis. Mis ajastada sinna? Eks ikka see kivi seal tipus, ta oli ju kellelegi lubanud, et toob kõige kõrgema mäetipust alla imeilusa rohelisi kalliskivi Aelise. Kas, kas tõesti rohelisi muinasjutus vähemalt nii räägitakse? Ma arvan, et ju ta siis ka tõepoolest tooli roheline. Homme jutust on edasi, muidu hakkad veel halba und nägema, aga ma tahaksin nüüd kohe. Eks jäädnudkisi karjusensis teele. Läks läbi metsa, kõndis piki jõekallast, ronis mööda, kaljusid ikka kõrgemale ja kõrgemale, kuni nägigi kivi juba üsna lähedal. Fahted võtab silmad päris pimedaks. Kädi ja siis üksnes pimedus. Kui nõnda on alati muinasjutt, mida laps kuulab enne uinumist. Harras usk, mõni aeg hiljem kuulatakse oma õpetajat. Ja veelgi hiljem, kui õpetaja lahkub koolist, rikkus noori inimesi, vaadake. Kes tahab küsida, palun ära küsi. Siin pole kedagi, mitte keegi ei vasta sulle. Taas vastad sa ise. See saab olema ikka ja jälle su enda vastus. See, mida sa kuulda tahad, oodake, korrake. Miks sa üldse küsid neilt teistelt, kui ometi ainult iseennast? See mahajäetus, kus inimesed hakkavad arvama, et nad on täiesti üksi siin maailmas mitte keegi neid aidata ei saa. Nad võivad surra kaasinimeste, ükskõik seda silmaga, et kõik elame lahus teistest igaüks oma pähklikoor, kes mida keegi meist ise pole võimeline purustama. Võib-olla 1000 aasta pärast keegi väljastpoolt läbi murrab? Iialgi mehise mitte kunagi seestpoolt. Aga kui inimene tõepoolest on nõnda üksi, siis tähendab see seda, et ta peab tegema kõik, mis ilma temata jääks. Aga kui ei teagi ise, mis see õieti on, kui ei saagi ise iial teada? Või kui saab. Hiljem aga selgub, et see oli vale, professor. Palun ärge solvuge, saage aru, ma ei taha teid solvata, kuid siin on see minu küsimus ja see on tõesti usute, Grehke, mida räägite alati igas olukorras viimase punktini. Kas te tõepoolest usute mõtet oma sõdureid jälle jälle kõrvetada? Seda sa poleks tohtinud öelda. Sinul ei ole selleks õigust. Ta oli sõja ajal surma mõistetud. Kas sa ei teadnud seda? Ei teadnud keegi, pole sellest midagi. Räägi talle, öeldi, et ta saab vabaks, kui teised ülesanne. Ei öelnud midagi ja mõisteti võlla. Kuidas nii? Võlla? Selles pole midagi. Otsuse tegemise ja täidesaatmise vahel anti talle 100 päeva aega. 100 päeva möödusid, ta ju elab, oli 93. päev, kui sõda lõppes. Kas sa võid endale ette kujutada seda ootamist? Iga kord, kui kostavad sammud, ütleme, tullakse sinu järele. Lihtsalt ootad iga tund päeval ja öösel iga minut, iga sekund. Külmunud käed, muud midagi, ainult õige, pisut külmad sõrmed. Sellepärast ma ei läinud sinna koosolekule, kus teie asi otsustati. Ja nii kui nii poleks sellest kasu olnud. Relvakuvad mäed oma alustel Elle ujuvad laviini trumme, jäljas hävingu mürisevad koraali. Kuid kusagil sügaval seal Valmis Suurli kuma. Dubai, kus see vaikus tuleb iga tormi järel nagu ajutine peaproov suurele igavikule, mis saabub pärast kõigi lumetormide lõppemist. Ja see on bet, mil inimene hakkab aimama tõde. Niisiis, kordame veelkord, kuidas kõik oli. Üksikasju ei võime muidugi teada, see on vaid rekonstruktsioon. Läks külmale ja hakkas lund sadama. Tõenäoliselt tahtsid nad laskuma hakata. Kuid lumi pidasid kinni, nii et nad said liikuda vaid jupphaaval. Ma ütlen tõenäoliselt, sest kunagi saame teada, kuidas see just täpipealt oli. Kolmanda päeva lõuna paiku leidsime põhjapoolse järsaku alt lumest tuulepluusi. Punases läbi õmmeldud riides naisterahva tuulepluusi, kärisenud õlaga ja pahupidi pööratud varrukatega, nagu oleks kaljunukk selle kukkuvalt kehalt ära rebinud. Jõudsite. Sondeerisime leiupaika ja piirkonda sellest allpool. Ning umbes kuuetunnise otsimise järel leidsime esimese ohvri. See oli naine lamas umbes 130 sentimeetri sügavusel lumes ja arstimääratluse kohaselt oli surnud umbes 40 tunni eest. Olima kukkumise ajal teadvuse kaotanud, kuid vigastustest ei olnud ükski surma. Tõenäoliselt ei tulnud ta enam teadvusele, seda tunnistab asend, milles ta leiti. Teisest otsitavast ei olnud ümbruskonnas mingeid jälgi. Seejuures segas päästetöid kogu aeg äärmiselt ebasoodne ilm. Päästegrupp väljus leidmispaiga lähedal ja uuris läbi kõik kaljunõlvad selles piirkonnas, kuid taga järjetult. Ka teisele rohelisele signaalraketile ei vastanud keegi. See oligi asjata lootus. Nagunii poleks ta selles tormis midagi näinud ega kuulnud. Edaspidise otsimise käigus leiti mees kohas, mis asetses esimese leiu asukohast umbes palju. See oli pisut üle 400 meetri tähistus kaljuniši varjus, mis mõnevõrra kaitses tuisu eest. Selles kohas tilkus kaljust pisut vett. See oli võib-olla üheks põhjuseks, miks ta just sinna oli jäänud. Kuid öösel pakane jällegi ägenes ja seal oli ta ilmselt jõutagavarade lõppemise tõttu külmunud. Otsustades asendi järgi, milles me ta leidsime, oli surm tabanud teda une pealt. Näib, et pärast oma kaaslase kukkumist mees ilmselt närvišokiseisundis katkestas laskumise ja püüdis eemalduda järsakust mööda kitsast kaljurada, mis vis kuruni. Teel aga väsis ja jõutagavarade lõppemise, kuid peamiselt külma tõttu hukkus. X oli hoopis teisiti. Muidugi oli see kõik hoopis teisiti. Alati on kõik hoopis teisiti ja meil tuleb sellega harjuda. Teise inimese kohta ei tea iial keegi öelda, kuidas kõik tegelikult oli või on või teab kuid jääb ükskõikseks. Alati on meie osaks olla kokku lapitud erinevatest tükkidest kildudest, mis on neist järele jäänud. Ja enamus neist lappijatest eksib alati hoopis teisiti. Algusest peale hoopis käisidki inimesed ei ole, niisuguseks, on küll ja nad pole iialgi teistsugused olnud, aga too too ka tookord mitte. Aga siis mind ei jäetud maha. Siis ei jäädud. Mis sa oled lolliks sõima, sõiman sõimu veel. Kuradi tule tagasi. Siia sai jääda, külm võtab ära, otsi pisut pimedamaks, Sauneksid pidanud, kohe tagasi, tulime. Juhtu sul midagi omatuga, nii kena jalg. Kardan, et õhk luubi asi. Mõne päeva pärast trumbid paraadil. Saadetis kohe lähevad tankid välja, sa pead tagasi tulemast. Ma ütlesin, sai või siia jääda. Paelad on mu eluunistus küll Haromaniis tirintsindianil saada. Vanus ainult selle, kannatad ära. Ja mine ees, et minuga on kõik korras. Tõmban pisut hinge, tulen siis, liiguta ennast, kas kuuled, ei jäta need jutud kohe tagasi tulema. Võtab külm su ära. Siis mis ma sulle ütlen? Saad sa aru? Ma ei taha. Ma olin. Ma lihtsalt ei saa enam, saad aru. Sügilaik proliiguta, uisa Uhkik siis panevad kohe ära. Igavene hull. Ta on mul täiesti maak. Ainult natukene veel. Hetke pärast on see möödas. Noh, kas ma ei öelnud sulle mõne päeva pärast trumbid paraadil, jäta mind rahule. Ma ei saa siiski ühest asjast aru, miks sa sinna maha tahtsid? Sul oli vist täiesti mõistlik segi, võitlesid juba ranka ilusasti selles külmunud puris huulilt, lumi on? Sul pidi mõistessegi, on teisiti, ma ei oska seda seletada. Juba 100 korda. Ootasin, et need ta oli seda nägu, et ei oota üldse enam midagi. Aga mispärast? Ütle mulle ainult, mispärast? Ma arvasin juba ammu, et seal kodus ei ole kõik päris korras. Aeg ei ravi kõiki, tean seda omast käest. Aga tuleb harjuda. Mul oli täpselt sama kui suisa surss. Nagu töölt tulin, heitsin pikali ja põõnesin, nagu oleks viimnepäev tulemas. Siis oli säärane talv et metskitsed tulid toa juurde, seisid õuel ja vaatasid oma suurte nälginud silmadega. Ronisin siis ühe korra pööningule ja andsin neile kogu Hiina, mis seal oli. Öösel aga tulid uued ja uued. Vaatasin neid läbi akna ega saanud und, silm. Comenid niiviisi vaatasin. Tundsin äkki, kuidas mul pisarad jooksma hakkasid. Ja ma ei saanudki aru, mispärast. Aga nii tuli mul eluvaim tagasi. Siis oli õige külmtall. Mul on janu. Kohutav janu, jätase lumi, seedehalvemaks. Keel kuivaks, aeglane kinni. Sulen jaamast lumi ei aita. Ainult momendiks pärast oleks veel hullem. Kuule. Kuule, seal vahest kas kodunt midagi ei tellinud ja naiselt? Mida kirjutab? Halvad uudised. Ma tunnen sulle kaasa. Lohuta ennast, sa ei ole ainuke. Paljud poisid, kellel kodu maha jäi. Soon kui lisame ja sul ei ole, kus elada. Võid tulla minu juurde oli midagi paremat, leiad. Elame õega kahekesi, Kadiaan, ta nimi. Ruumi on sealmail. Pea lõuad, kas kuuled? Miks ikkagi? Isast. Leyend läksid kaotsi kuid. Kõik need, kes on kõige esimene raamat, mille ma ise ostsin, halvasti näha, läheb juba hämaraks. Maisak kirjast aru, kõik need, kes kest, visiit, see koht on mul peas. Kõik need, kes surema pidid, on surnud. Nii need, kes uskusid üht, kui ka need, kes uskusid teist koguni need, kes üldse midagi ei uskunud. Ja kõik nad kisti kaasa, ilma et keegi oleks mõistnud selle tähe. Surnud jäävad samadeks igavesti sammutaks ja elavana. Elavad hakkavad peagi ununema. Nende nimesid hakatakse, härrased, oma teisti. Kõik on öödaks. Antiigane on taltunud ja me ei saa iial teada, milline uh, teda vallandas. Ta sai tagasi oma missiooni. Suur auk, rohutis, sõõrm, nukker lohutus langeb Teeba linna ja tühja lossi peale kus kreoonenud surmale valis veel sõnakoorile. See on oluline, jäävad vaid valvuri, meil pole millestki sooja ega külma. Üks jooksmine nagunii, neil pole millestki sooja ega külma. Üks jooksmine nagunii nad jätkavad, nad jätkavad kaardimängu. Sekundis sekundi järel sulgub kusagil eesriie väikeste ja ebaoluliste sündmuste kohal, mis hetk hiljem vajuvad laulustusse. Sest iga niisugune on otsekui üksik lumehelves suures tuisus. Nagu sekundi murdosa igaveses lõpmatuses. Lõpp matuses, mis antum ja osa. Igavene udu, mida inimesed ilustavad tühiste ja naeruväärsete sõnakestega, sõprusest, kaastundest ja abivalmidusest Nende säravate nipsasjakest ega keset igavest. Pimedus. Niisiis võime raporti lõpetajale alla kirjutada. On kellelgi midagi lisada ja minul on, oleme jälle seal, kust alustasime. Me ei teinud kõike, mida oleksime teha võinud. Lõpetasime otsimise liiga vara. Neiu ei proovinud kõiki võimalusi. Hea küll, oota. Ütle mulle konkreetselt, mida sul on ette panna, kas vini jääda üles ja otsida võimatu, et nad selle üle elasid. Usu mind, aga see on võimatu ime. Kes rääkis imedes, tean tea. Aga ime peab olema millegagi põhjendatud ja piinata ei jäänud ellu. Me peame nad leidma ja välja kaevama. Oleksid häbi kõigile nad sinna lebama jätta. Kas teile ei tundu, et see on häbi? Sellele raportile ma alla ei kirjuta. Ei, ei kirjuta. Seik. Aga siin küll nii kergelt riides, siin on lumi ja tuul. Väikese labidaga, millega me suvevaheajal mere ääres liivast losse ehitasime. See oli tegelikult mu venna Poloneikese labidas taolisele varrele veel noaga oma nime lõiganud. Ma jätsin ta siis temale. Aga nad võtsid selle ära. Nii pidingima, pärastpoole paljaste kätega kaevama. Sulakters kaugemale minna ja mine ära. Pole kedagi, see kõik on vaid ette kujutada. Siin pole kedagi. See kõik on vaid ettekujutus. Ja nii sündis veel üks lootus. Veel üks uus ja täiesti asjatu ootus. Istusime kõrvuti, meil oli ja nõnda on see alati. Inimene tahab külvata õnnine sületäitega kaupa õnn kuid põhjustab vaid õnnetust ja meeleheidet. Saastust saame võib-olla ühe, ainsa kindlas sammudega edasi jälge täidavad teiste pisarad. Liigutad end vaevu, kuid juba on kellelgi valus. Imelaps istusime kõrvuti kuulasse. See oligi nagu lohe. Kes kirjutas niisuguse muusika pidi uskuma, elusam ta midagi enamat, vaat kui pisarad. Imelaps. Imelaps, kuid me ei tea tänase päevani, kus ta tegelikult lebab. Suri viletsuses ja maeti vaest ühishauda, kuid see pole veel põhjus meele heiteks. Vastupidi, see sünnitab lootust, tõelist lootust. Paltrow pesa? Ma ei teadnud. Mida teie siin teete. Peame läbima kilomeetreid ja aastaid enne kui mõistame, et mõned näod ja mõned nimed on käinud meiega kaasas kogu selle aja. Isegi kui oleme nad vahest unustanud kilomeetrite ja aastate kaupa üksindust. Aga siis äkki kohtame me kedagi, kes jääb meiega kuni saab meile lähedaseks paar-kolm kohtumist kogu elu jooksul. Kuid tuge on nendes alatis. See ei ole kaugeltki mitte. Kõik on algusest peale hoopis teisiti. Tühi ja välja surnud kõrb. See on maailm, mille oleme saanud päranduseks ja millele anname edasi Belkišiievana Ell mõttetumana. See on kõik, mis neile jäär sellel tühjal ja mõistetamatu maamunal. See ja ainult see, mitte midagi muud, mitte midagi rohkemat, see pole tõsi. See ei ole tõsi. Siin pole mitte. Oled siin üksi, tuhandeid kilomeetrit 1000 valgusaasta ulatuses pole ümberringi muudkui vaid jää ja lumi ja pimedus. Mis meile sel planeedil osaks võiks? Ainus, milles võib kindel olla. Lõpp ainult inimene, too armetu erak kõigi teiste olendite seas otsiv julgeolekutagatist veel kusagilt mujalt otsib ikka ja jälle. Ja üha asjatu. Ja alles siis ükskord, kui ta selle oma vältimatu saatusega palgest valgesse on seatud. Kui ta seisab oma jäämäel Peaaegu silmad pimestanud juba sirutas oma käe selle järele juba puudutaski seda, kui äkki sähvatas selgest taevast välkridade pois. Kes sulle järgi? Tuisas siia jääd, siis külmud. Pead tagasi tulema. Täiesti üksi jäetud, pead sa ometi tegema seda, mida teised võib-olla ei suudaks. Gadja Ma ei taha nii, tahan olla kõiges kindel juba täna ja tahan, et see oleks ilus ja õiglane nagu siis, kui olin veel päris väike. Aga ülal mäe tipus on väike roheline kivi. Mis oleks, kui prooviks? Mis saab, kui teraselt vaadata, piisab sellest, kui pisutki peatesta proovi vähemalt tõstab ja tõsta vaid pisut ja vaata korraks pimedusse. Mida see tühischest sulle maksab? Rohelise või punase ane roheline? Vaata veelkord. Kust võtad sa selle kindluse? Oled sa kindel, et see pole silmapete? Sa vaatad ju pimedusse ja uttu. Udu langeb orvu müüakse vaikseks, ka kõrgemad tipud on juba näha. Vastu ööd tõmbab külmale ja paneb lume kinni. Arvata, et on mingisugustki lootust, lootust. See oleneb sellest, kui kaua ta vastu pidas. Ta oli üksi ihuüksi rohelise või punase.
