Tere õhtust, Eesti Raadio uudised kell kaheksa, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Eesti välisministri hinnangul on olemas mitmeid konkreetseid ja praktilisi meie elukvaliteeti parandada aitavaid asju, mida põhjamõõtme raames on võimalik teha. Tallinnas toimub täna konverents põhjamõõtme uuenevast kontseptsioonist. Eesti rehabilitatsioonisüsteem vajab vahendite ümberpaigutamist lõpuni, selgeks rääkimata on ka see, mis rehabilitatsioon üldse on, selgub tervise arengu instituudi uuringust. Läänemeremaade politseiametnikud arutasid Pärnus politseid perspektiivi piirideta maailmas. Soome parlamendikomisjoni seisukoht on, et seksiostu tuleb piirata vaid osaliselt ja ilmast. Homme on Eestis kuiv ilm ja sooja on 15 kuni 21 kraadi. Tallinnas toimus Eesti ja Soome välisministeeriumini. Ning Euroopa Komisjoni korraldatud põhjamõõtme konverents vahendab Mall Mälberg. Välisminister Urmas Paeti hinnangul on tegemist järjest tugevneva Põhja- ja Kirde-Euroopa koostööga ja selle koostöö sees. Lisaks Euroopa Liidu maadele osaleb ka Venemaa oma loodepiirkonnaga. Teemad, millega põhjamõõtme raames võib-olla kõige edukamalt toimetada saab, on kindlasti keskkonnateemad, mis puudutab siis Läänemere keskkonda ja ümbritsevaid alasid, siin on ju ka näiteid näiteks Peterburi veepuhastussüsteemide rajamise osas ka meil Eestis Peipsi järve keskkonnatemaatika osas kindlasti ka infrastruktuuride rajamine, võib-olla see, mis regionaalselt siin võiks kõigile pooltele huvi pakkuda ka igasuguste, et ega üheskoos võitlemine näiteks inimkaubandus, narkokaubandus, HIV, AIDS i küsimustega parem hakkama saamine. Ma näen küll siin terve rida praktilisi ja väga konkreetseid meie elukvaliteeti parandada võivaid asju, mida tahte korral on võimalik põhjamõõtme raames teha. Selline regionaalne tasand siin põhjamõõtme, Hannes Euroopa Liidu põhjaosas on, on kindlasti vajalik ja võimalik. Täna oli konverentsil kõne all ka see, kas põhjamõõtme raamistik võiks olla Euroopa liidu sees kuidagi konkurent näiteks Vahemere piirkonna koostööle. Urmas Paet nii ei arva. Teatavasti Vahemere piirkonnas on nii Euroopa Liidu riigid siis kui ka Euroopa Liidust väljaspoole jäävad riigid Põhja-Aafrikas ja teinud koostööd juba pikka aega ja, ja paljudes kohtades ka edukalt. Mina kindlasti ei näe, need kaks koostöövõrgustiku võiksid olla kuidagi üksteisele konkurendid. Urmas Paeti seisukohti jagas ka Soome välisminister Erkki Tuomioja. Söövad noorel taimel konkreetsed küsimused, mida siin arutati, näitavad, et põhjamõõde on asjakohane ja vajalik ja tulevikuplaanidega, millal me töötame, saab positiivse vastukaja kõikidelt partneritelt. Põhja- ja Lõuna-Euroopaga koostaja raamistike vahel eine, Tuomioja mingit vastuolu. Ka ei näe ta mingeid takistusi, mis välistasid eduka koostöö Venemaaga. Sama arvas Eesti välisminister. Täna tehti kokkuvõtteid tervise arengu instituudi poolt aastat kestnud projektist puuetega inimene tööturule juhtumipõhise rehabiliteerimise kaudu. Taheti kaardistada Eesti rehabilitatsiooniressurss, teha kindlaks süsteemi kitsaskohad ja töötada välja ettepanekud niisuguse skeemi juurutamiseks, mis Eesti oludes ka toimiks. Meeliskampusele, rääkis projektijuht Külli Kraft. Neile tegin hästi palju muret see, et rehabilitatsioonisüsteem pakkus rehabilitatsiooni nime allteenust väga paljudele inimestele, kes tegelikult rehabilitatsiooni üldse ei oodanudki. Oli inimesi, kes soovisid saada taastusravi, oli inimesi, kes soovisid saada näiteks abivahendeid või muid teenuseid, kui süsteem pakkus selle tarvis kogu aeg just rehabilitatsioonile. Tuleb mõista, et Üheblitatsioon ei ole igikestev tegevus. Mul on lihtsalt mõned mõisted jäänud lahti, rääkimata sildi all, midagi tehakse ja mis tulemused peavad sellest tööst tulema? Kas sa siis tegelikult tähendab teisisõnu ikkagi seda, et kogu senine süsteem tuleks pöörata pahempidi uuesti osadeks arutada ja hakata seda teistmoodi jälle kokku panema või ei ole asjad nii drastiliselt ikkagi? Et endises süsteemis on hästi palju head ära tehtud ja on üsna palju, mida tuleb ka edaspidi kasutada, kuid õigeid asju tuleb õigesse kohta lihtsalt nihutada. Siiski, ja meie projekti tulemus ja arvamus on, et muuta tuleb küll päris palju ja eeskätt tuleb muutest poliitilist otsust, tuleb otsustada, mida tahetakse rehabilitatsiooniga saavutada. Tähendab sega rehabilitatsioonivaldkonda suuremat rahasummat edaspidi. Rahasumma suurendamine isenesest tulemust ei anna, sest kui me ütleme, et meil on puuetega inimesi või neid õigustatud, kes võivad saada rehabilitatsiooni oma 130 150000, siis ükski riik ei ole nii rikas, et ta suudab jaotada selle ja kõikidele inimestele kõike jätkuks. Vaja mõelda, et kellel on tarvis, loomulikult raha on vaja rohkem, aga see ei ole see esimene samm. Need Soome Soome parlamendikomisjon jõudis kokkuleppele, et seksi ost keelustatakse ainult osaliselt. Seega jäi Soome valitsuse ideaalplaan keelustada seksi ostmine täielikult toetuseta peret kooli räägib lähemalt. Otsuse eelnõu sobis kinnitamiseks vaid osaliselt, sest probleemil on liiga palju tahke. Ja ehkki sotsiaaldemokraadid on endiselt seisukohal, et seksi ost tuleb täielikult keelustada, pidid nad eile välja pakkuma kompromissi. Eelnõu kitsendamise olevat mõistlik ka selleks, et parlament teadvuse kergemini vastu võtaks. Maakeeli tähendab piiritletud seksiostukeeld seksiorjade vastast võitlust ja suurte nööride vahendatud seksipraktikast, tähendab tänane komisjoni otsus seda, et suurem osa Soomes ostetavast seksist on karistatav. Loodava seaduse eesmärgiks on suure kriminaalse elemendi elimineerimine. Täna on Soomes keelustatud vaid avalikes kohtades seksi ostmine. Soome kristlik-demokraatlik partei on seisukohal, et esitletav eelnõu annab ühiskonnale sõnumi väärastunud moraalist. Partei esinaine Päivi Räsenen ei ole kompromissiga nõus. Tema hinnangul on sutenööri kaudu seksi ostjat keeruline süüdistada sest ostmine peab olema tõesti tõestatult pahtlik ja isegi kui tahtmine on tõestatud ja teadlik, on ju prostituudile võimalik end ka ise valega müüa. Parlamendi põhiseaduskomisjoni liikmete arvates piiraks seadus kodaniku intiimset eraelu ja et põhiseadusest lähtuvalt tuleks seaduseelnõu sõnastada konkreetsemalt selliselt, et karistada saaksid tõepoolest inimkaubandusega tegelejad ja seksivahendajad. Soomes tegutsev seksiteenuste liit lubab seaduseelnõud kommenteerides et poliitikud ei ole ära jaganud tegelikku probleemi. Seksiteenuste osaline keelustamine halvendab kehvemini toime tulevate olukorda, samas kui paremini toimetulevad kasu lõikavad. Selleks, et kurikaelu karistada, piisab seksiteenuste liidu sõnul täna kehtivast kriminaalseaduses. Seksi alal tegutsevate jaoks on suurimateks probleemideks varimajandus, ebaprofessionaalsus ja ohtlikud töötingimused. Mida arvab anonüümne internetikasutaja. Paras pähkel on näiteks see, miks on võimalik seksi ostjad karistada, samas kui müük ei ole keelatud. Teine suur teema on taustateadmine ja uurimine. Kuidas siis ikkagi teada saada, et väljastpoolt kodu leitud seksipartner on vabatahtlikult elukutseline või näiteks hoopis Ukrainast kaubakonteineris kohale toodud ja nurga tagant juhitav vahend raha teenimiseks. Niisiis on plaanis seksi oriedelt ja suppe nööride kaudu ostetud seks Soomes keelustada. Arkaadia mäel istuvate parlamentaaride hääletuse jõuab seaduseelnõu järgmisel nädalal. Eesti raadiole, Soomest Piret kooli. Veel Eestist läänemeremaade politseiametnikud arutasid Pärnus politsei tee perspektiive piirideta maailmas, vahendab Ille Hallik. Neli päeva kestnud konverentsil pühendusid politsei juhtivametnikud tulevikku vaatamisele ning seda eelkõige kuulajana, võttes vastu infot mitte politsei ala spetsialistidelt. Seda vajadusest planeerida oma tulevikku, mille ühisosa naabritega on juba täna märksa laiem kui prefektuuri või riigipiir seda määrab. Lääne politseiprefekt Priit Suve. Riigipiiride hägustumine on viinud palju räägitud politseinike lahkumisele välismaale tööle. Lääne politseiprefektuuri politseidirektor Joosep Kaasiku sõnul pole see aga tuleviku seisukohast vaadatuna ainus politsei ees seisev ja lahendust nõudev ülesanne. Me leiame, et tegemist on üsna paratamatu protsessiga, mis puudutab just meie inimeste, mitte ainult politseinike lahkumisega mujale Euroopasse tööle ja see on selline tendents, et kus me ilmselt mõne aja pärast ei saa rääkida probleemist ainult politseinike jaoks, vaid see on selline üldine tendents, aga samas see tähendab seda, et, et siis tuleb varsti arvestada sellega, et on palju inimesi tulemas Eestisse muudest riikidest, kus võib-olla see elatustase ei ole nii hea kui Eestis ja ma arvan, et ega on seda teinud, et see väga raske takistada keegi kuskile mujale läheks. Pigem peaksime mõtlema seda, et kuidas muuta iseennast paremaks, et inimestel ei oleks sellist suurt vajadust minna kuskile. Eesti Raadio uudistele Pärnust Ülle Hallik Ja ilmateade. Eeloleval ööl on Eestis vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma ja tekib udu. Puhub läänekaare tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ja sooja on neli kuni 10 kraadi. Tänapäeval on Eestis vähese ja vahelduva pilvisusega peamiselt sademeteta ilm. Puhub loodetuul kolm kuni kaheksa, rannikul puhanguti 12 meetrit sekundis ja sooja on homme 15 kuni 21, rannikul kohati 13 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu. Head õhtut.
