Kui aeg täis sai, ilmusid issanda inglid taeva pilvede peal ja nende näod särasid kui päike ja nende valged riided olid tuules kui helendav tuleleek. Ja nad tõstsid oma hõbepasunad suule, võitsid puuda kuldset kuulutust, mis pidi saama kogu maailmale. Jep, ongi taevalaotuses muud kuulda, kui aga issanda inglite pasunaid, mis kostsid hommikul vara ja õhtul hilja südapäeval ja isegi keskööl. Kui aga juhtus olema taevas mõni pilvelaik, kuhu inglid võisid toetada oma kanna. Aga iilite hõbepasunaid kuulsid ja mõistsid ainult vagad, kes viitsid omamaiseid elupäevi pühade raamatute ja palvete lugemisega ja nende säravaid nägusid ning tuliseid rõivaid, märkasid ainult vaimust vaesed kelle elu mõtte peetus paljas usus ja lootuses ninna tõusid varmalt gängitsasid oma vanad ja noored jalad ning sidusid vööd oma vööle et minna läbi käima lausku ja mägiseid maid, kuulutades igal pool suure häälega. Olge valmis, ruttake, sest vaata, aeg on käes, et ta tuleb jälle, nagu ta on tulnud ennegi ja tuleb ka pärast seda igavesest ajast igavesti. Aamen. Ja see sündis, et kui inimesed ja nende valitsejad seda kuulsid, said nad kõik täis ärevat meelt sest nad olid juba ammugi nõnda elanud, nagu ei tuleks tema enam kunagi uuesti isegi selle särava puu, mida nad millalgi olid ehtinud ja põletanud oma laste rõõmuks ja tema mälestuseks olid nad unustanud. Ja nad olid maha raiunud kõik rohelised kuused, et neid peeneks jahvatada ja valget paberit ning värvilist siidi, valmistada paberit suurte raamatute kirjutamiseks, siidi oma ihuliikmete katteks ja ehteks. Aga nagu maailmast olid kadunud jõulupuud, samuti ei leidunud ka lapsi enam, sest inimesed olid kõik rikkaks ja targaks saanud. Laps on aga vaese ja rumala rõõm. Naised ei tahtnud enam lapsi ilmale kanda oma rindade ilu pärast ega neid sülle võtta kalliste siidrõivaste pärast. Aga mehed kandsid kartust südames oma suurte ja tarkade raamatute pärast, kuhu lapsed armastasid ja väikseid sõrmejälgi. Inimesed elasid, nagu oleksid nad juba siin maa peal õndsaks saanud sest õndsat riigis pole enam sigimist ega sigitamist. Nii lähedal seisavad nad taeva ja maa jumalale ning tema inglitele. Aga targad maa valitsejad kutsusid kokku oma veel targemad nõuandjad ja teadmamehed ning ütlesid neile. Vaata aeg on täis, et tema peab tulema aga meil pole jõulupuud, mida lapsed armastavad, ega ka lapsi, keda tema armastab. Mis peame meie tegema, kuidas peame enestele abi saama, et tema, kui ta tõesti tuleb, ei läheks meist mööda. Kas meie ei peaks laskma oma noori naisi lapsi ilmale kanda, kes mängiksid jõulupuu all, kui tema tuleb? Aga nüüd kõige targem tark oma suu lahti ja vastas maavalitsejale nõnda kõigevägevam maaja tee valitsejaid, kes käsutad ka õhus ja meie alandlikkus südames. Kuidas võiksid lapsed selle all mängida, mida pole enam olemas? Ja milleks peaksid meie noored naised veel käima peale saama, kui enam pole jõulupuud? Pealegi oh, vägev maavalitseja. Kuidas peaks minu noor naine last hoides mind lõbustama, kui ma lähen väsind koju sinu suurtelt nõupidamistel? Ja kuidas peaks minu naine vägev maavalitseja sinu truude alamate lõbustuseks ööd läbi laulma ja tantsima, kui ta kannaks last rinnal, küsis teine tark. Ja kuidas peaks minu naine ratsavõistlustest osa võtma, kui mina saadaksin ta käima peale, küsis kolmas ja kuidas peaks minu naine sinnapoole pilvi tõusma ning taevajumala inglite lõbuks surmasõlmi tegema, kui mina saadaksin ta last ilmale kandma, küsis näljas. Ja ei olnud lõppu tark Kade meeste küsimustel, kui nad otsisid vabandust oma noortele naistele, kes ei võinud lapsi ilmale kanda oma kehailu ja kahisevate siidehete pärast. Mis peame meie siis tegema, küsis tark maavalitseja murelikult uuesti. Kas meie peame sõna saatma, kui tema tuleb, et ta pöörduks meie eluasemest kõrvale või peame pühakojas palvetama, et Aviivitaks oma tulekuga kuni meie arvame heaks hakata lapsi sigitama? Ei, mitte armuline maavalitseja, vastasid targad vaid meie peame käskjalad kogu maailma läkitama. Et nad küsiksid hoolega lausk ja mägisel maal. Kas on keegi kusagil näinud või kuulnud haljendavad kuuske, mis kõlbaks jõulupuuks? Las lähevad maa kuulamiselega needki, kes tänini on kaevanud vanus, varemeis, kogunud kulunud raha, tüki kõlbmatuid, postmark, läbipõlenud Piipasid, poomisnööri ja muid haruldasi asju, mis teritavad meeli ja arendavad mõistust. Aga teised targad vaidlesid esimestele kohe vastu, öeldes milleks tahate maavalitseja segada oma truude alamat, rahulikku elu ja üldkasulikke toiminguid jõulukuuse otsimisega. Kui te veel ei tea, kust ja kuidas saada lapsi või arvab keegi, et jõulupuu on tähtsam kui lapsed, kes mängivad temal. Kas ei peaks tark maavalitseja ja tema targad nõuandjad esmalt ikkagi lahendama laste küsimuse ja alles siis läkitama uurijad ja kuuled rohelise kuuse jälile. Nõnda langesid maavalitseja targad nõuandjad kahte tegevusse leeri. Üks oli kuuseleer ja teine lasteler ning kahe leeri suurel ja sügaval vaidlusel ei tulnud ega tulnudki lõppu. Valitseja tervitas oma kõrvu väidete kuulamiseks päeva siis veel teise päeva, aga kolmandal päeval unustama kuldsel troonil väsinult magama, mis sundis vaidlejad vaikima. Muidu oleksid nad ehk tänapäevani edasi vaielnud, sest tarkadel ei tule sõnadest kunagi puudu. Aga kui tark maavalitseja oma kuldsel troonil olles puhkas, astus sisse mees, kes tuli maailma rännakult. Jutustas kui imeasja, et tema kuulnud meest, kes olevat rääkinud teisest mehest, kes olevat näinud rohelist kuuske kusagil kaljuorus. Ja kui maavalitseja targad nõuandjad seda kuulsid, tõstsid nad uuesti hääd, rääkisid valjusti, nii et magaja oma troonil virgus ning küsis, mis on sündinud. Räägite nii valjusti, nagu oleks sõda tulemas või nagu tahetaks kuningaid troonilt tõugata. Aga targad tegid oma suu lahti ja vastasid nõnda. Oh, armuline maavalitseja kuningad istuvad alles oma troonidel ja sõja pärast ei tehta kuigi suurt kära. Aga siia saabunud mees, kes on kuulnud teisest mehest, kes on rääkinud kolmandast, kes on näinud rohelist kuuske all sügavas kaljuorus sellepärast siis oh maavalitseja läkita otsima meest, kes oli kuulnud kuusest sest inimest on kergem leida kui puud. Inimene vastab, kui teda kutsutakse, aga puu seisab tunde. Kuigi tal on hing sees nagu inimesel. Ja kuningas tegi tarkade nõu järgi ning saatis välja oma käskjalad otsima meest, kes on kuulnud teisest mees, kes on läinud rohelist kuuske, mis kõlbab jõulupuuks. Ja kui nobedad käskjalad esimese mehe leidsid, siis leidsid nad vorstiga teise, kes viis nad sinna kaljuorgu, kus pidi kasvama see maailma ainus kuusepuu. Aga täna otsisid nad teda asjata, sest puu oli kõige juurtega maa seest üles kistud ja ära viidud, teadmata kuhu. Aga kui vägeva maavalitseja käskjalad murelikult aru pidasid, mis sõnumeid oma isandale viia tuli karjane pasunat puudes ja kui nad temalt küsisid, vastas ta, vaata, puu kasvas siin ja olime vanade silmade rõõmuks. Aga ühel päeval tulid kuninga sulased Juulisid puu ja viisid ära hoopistükkis. Ja kui ma neid palusin, et pikendaksid selle kuus ja elupäevi minu surmani, mis pole enam kaugel, vastasid nad mulle, on vanainimese surm tähtsam kui kuldsed lokid, noore kuningatütre peas armastab kuulus kuningapoeg nende lokkide pärast. Sest vaata, oh, karjane, puhud oma pasunat iseendale ja oma uute tallede, lehma, multikate ääre, Varsside rõõmuks. Noorel ja ilusal kuningatütrel on ainult nutt varuks. Temal ei ole pilli, mida puuda, temal on ainult kuldsed lokid, aga need kipuvad tuhmuma ja juuksekarvad peast maha langema. Ning ep ole tarkade arvates selle vastu muud rohtu, kui aga elava kuusevaik, mida peab sulatama kalliste võngete sisse, kumbo karja, no rohkem väärt. Kas sinu vanade silmadega või kuningatütre jää, kuningapoja, armastus, mis sünnis ja sureb kuningatütre kuldsetes lokkides. Nõnda ütlesid Mulle kuninga sulased, kui nad uurisid mu vanade silmade rõõmu. Aga kui maavalitseja käsk elad, said karjase sõnad kuuldud pöörasid nad ümber ja läksid koju tagasi ning teatasid oma isandale kuuldust. Maavalitseja sai väga kurvaks, pidas oma tarkade nõuandjate käeteadmameestega kaua haru ning kuulas lõpuks hästi järelekase Pole kusagil inimest, kes oskaks suurtest raamatutest ja värvilistest Siit kangastest valmistada kas või ainsagi rohelise kuuse. Nagu on osatud rohelistes kuuskedest valmistada päratu, palju suuri raamatuid ja pikki siidkangaid. Aga ei leitud kogu maailmas ainuski inimest ei meeste ega naiste seast, kes oleks võinud teha targamaavalitseja tahtmist mööda, nii et oleks saadud kas või kogu maailmaraamatutest ja sviidist ühegi pisitillukese lõhnava jõulupuu, kus all mängiksid muretud lapsed, kui tuleb see, kes tulema peab. Ja maavalitseja südant hakkas sööma kibe nukrus. Ning ta ütles oma tarkadele nõuandjatele, teadmameestele. Paljud on tulutarkusest ja paljuke rõõmud teadusest kui ka kõige targem teadus oskab küll elavad surmata, mitte aga surnud elavaks teha. Aga nüüd tõusis kõige vanem tarkade seast astus maavalitseja ette, kummardas maani, avas oma hambutu suu ja ütles. Väeline maavalitseja, vaata ma olen tarkus, rajades pimedaks jäänud ja suur teadmine kurdiks teinud. Aga ma pole leidnud muud jumala seadust, kui et inimesel on tuhanded surmaväravad, avatud aga elu varavaist üksainus. Kuidagi ei valitseda ise vaid tema noor naine. Nõnda igavesest ajast igavesti, sest maailm ringleb ikka sünnist surma poole. Ei, mitte vastupidi. Aga kui see pime, tark alles rääkis, toodi maavalitsused, mees, kes oli inimesi surnust üles äratanud, nagu tunnistas rahvahulk, kes väljas seisis. Aga targad panid seda naeruks ja ütlesid. Aulik, valitsus ja rahvas on ebausklik. Ei või surnute elavaks teha keegi muu. Kui aga jumal üksi on see mees, siis jumala poeg. Kui maavalitseja meelt küsis, kelle poegi ta on, siis, vastas ta. Ma olen inimese poeg. No siis, või ta surnuid ellu äratada, hüüdsid targad nagu ühest suust, sest muidu seisaks suurtes raamatutes. Aga maavalitsus ei võtnud oma tarku kuulda, vaid küsis mehelt, kes seisis tema ees, nagu oleks ta mõni kuningas või kuningapoeg. Ütle mulle võõras, oled sa surnuid elavaks teinud? Mitte mina, vaid usk, teeb elavaks, vastas mees. Kui Sulo, maavalitseja on usk. Ja kui sa ütleksid oma kuldse kepi vastu õitse siis õitseks ta. Aga targad ja teadmamehed, kes seda kuulsid, vangutasid pead ja ütlesin. Kuidas võiks küll õige olla, seda ei õpetata isegi kõige suuremates ülikoolideski ent maavalitseja, kes polnud kunagi käinud ülikoolis, nagu tema targad nõuandjad küsis meilt uuesti, kui usk võib minu kuldse kepi pakatama panna. Kas ei või ta siis ka surnud puust valmistatud raamatud ja siidi uuesti elavaks puuks muuta? Küll ikka maavalitseja. Kui aga usk on küllalt suur ja kindel, vastas võõras mees kõhklemata. Ta on sinu, oh võõras. Nii suur ja kindel usk, et sa võiksid paberist ja siidist ühe igihalja ning kokalise kuuse teha, mis annaks magusat haisu ja millal võiksid mängida lapsed säravate küünalde valgusel. Aga võõras vastas nagu loeks ta maavalitseja, tema tarkade nõuandjate mõtteid sinu lu, maavalitseja, sinul ja sinu tarkadel peab see kindel ja suur usk olema. Kui te tahate paberist ja siidist teha rohelist jõulupuud, millel oleksid teravad okkad, kad, kas kooleno maavalitseja hüüdsid nüüd targad kooris? See võõras ei vasta õieti, ta põikab kõrvale, nagu ta oleks mõni kelm ja petis. Milleks peaksime meie usku, kui meil on suured raamatut täis tarkust Temase võõras, kel on ainult kott kätt, peab uskuma, mitte meie vastakuda meie maavalitsejale. Kas tal on nii suur ja kindel usk, et ta võiks paberist ja siidist teha rohelisi jõulupuid. Aga võõras ei vastanud, kuigi maavalitseja vallutas teda seda tegema. Selle asemel küsis ta, kus on see paber ja siid, millest maavalitseja tahab valmistada jõulupuid. Ja maavalitseja andis käsu. Vargad kannaksid kokku oma veel targemad raamatud ja et ilusad naised tooksid võõramehed oma veel ilusamad siidehted. Aga nüüd tõusis kogu maal hirmus kisa ning karjumine ja naiste nutul polnud otsa ega äärt. Maavalitseja omagi. Naine valas pisaraid päevade kaupa, sest öösel polnud tal selleks mahti suurte pidude pärast ja ta kinnitas maavalitsejale, et tema ei täi baasiidist jupigi jõuluks anda. Isegi see siid, mis on koeramantlis või Pattides, pidi olema hädavajalik, sest maavalitseja noor naine armastas ainult neid koeri, kel ei tullu mujal und. Kui aga siit padjula tahaks aga maavalitseja siiski oma käe naise siidi külge pista, et seda võõra mehe rikkuda, siis võib ta seda teha ainult üle oma naise surnukeha astudes. Nõnda arvas maavalitseja noor naine ja ta kutsus kõik teised naised oma kotta kokku ja pani neile südamele, et ka nemad arvaksid oma meestest samuti. Andku mehed oma raamatud jõulupuuks, kui nad tahavad selle all last mängida. Raamatuid on elus vähem vaja kui sild ehteid. Aga noorte naiste targad mehed arvasid just vastupidi. Ja nõnda polnud vaidlusel ja riiul lootele. Mehed kinnitasid oma suures tarkuses, et ennem annavad nad oma elu, viiksid ainukesegi raamatu võõra mehe ette, sest inimene pole midagi. Raamat on kõik raamatutega on ju nõnda, et mida vanemaks nad saavad, seda kallimaks nad lähevad ja ei ole ühtegi raamatut, mis seisaks aastatega vanemaks. Nõnda siis, kes hävitab raamatu, see hävitab varanduse, mille väärtus kõigub igavikus Nulli ja lõpmatuse vahel. Pikkamisi tõusis tarkades meestes ja nende noortes naistes koduste tülide tõttu viha selle võõra vastu, kes ootas alles paberit ja siidi, et sellest valmistada usu abil jõulupuu. Aga kui ta tüdis viimasest ootamisest, ütles ta viimaks maavalitsejale, kus on see siidipaberpiss pidi ja ma usun kindluse ja suuruse prooviks. Kui kaua peab inimese poeg seda ootama. Aga maavalitseja vastas võõrale, nagu see mäe võõras, minu maa ja rahvas ei hooli usust ega tema kindlusest, vaid käib tarkuse kannul. Ja kuidas võiksid nad siis teie ette tuua oma raamatut, milles peitub nende tarkus või massiivi, mis on saadud tarkusega. Kas ei ole sul ehk nii kindlat usku inimese poeg, et sa teeksid mulle pisitillukeseks jõulupuu eimillestki? Harmuline maavalitseja? Sa nõuad minult imet, vastas võõras nüüd. Aga milleks vajad sa imet, kui sina ja su maa ning rahvas elab tarkusest? Need sõnad panid maavalitseja mõtlema kaua istust, omadus troonil ja vahtis enese eesseisvat võõrast, kes tikkust oli ikka rohkem rohkem südamesse. Viimaks laskis ta tal minna ja ütles, et homme tahaks ta teda veel kord näha. Aga kui maavalitseja targad nõuandjad seda kuulsid ja kui nad olid rahvalt kindlasti teada saanud, et see võõras tõesti surnuid üles äratanud siis hakkas neil hirm oma hea leiva palukese pärast sest nad kartsid, et maavalitseja võiks neid kõiki ja igaühte oma Ta saata ja endale ainult selle võõra inimese poja nõuandjaks jätta. Sellepärast pidasid nad isekeskis ja oma naistega kurje nõu. Kuidas küll sellest võõrast lahti saada, kelle poole maavalitseja süda kipub hoidma ja nad tõstsid tema peale kaebust ning ütlesid tema käskinud maavalitseja aujärjelt tõugata jäärad. Ning kolme päeva pärast lubanud ta tema uuesti ellu äratada ja troonile tõsta. Niisuguste sõnadega õhutamata ärevust ja mässumeelt. Kui see nõnda edasi kestab, siis olevat maavalitseja enda ja tema troonipäevad varsti loetud. Seda kuuldut kutsus maavalitseja võõra oma kuldse trooni, et küsis, on see tõsi, oh võõras. Et sa oled käskinud mu ära tappa ja oled lubanud mu kolmandal päeval jälle üles äratada ja võõras vastas, oh maavalitseja, anna oma tarkadele andeks, sest nad ei tea, mida nad räägivad. Aga targad võtsid ikka enam südant, tõstsid kurje kaebust ja ütlesid viimaks, ähvardades, et kui maavalitseja annab armuvõõrale, kes õhutavad troone tõukama ja kroonikandjaid tapma, siis ei ole ta õige mees õigel kohal. Sest kes soovitab tapmist, selle peab tapma, nõnda on õigus ja seadus. Pealegi, kuna see võõras lubab surnud kolmandal päeval jälle üles äratada, siis ärata ta ise end. Nii et targad seda näeksid ja võiksid seda asja teaduslikult läbi katsuda. Niisugune oli tarkade nõu ja kui võõras neile midagi ei vastanud, küsis maavalitseja temalt. Miks sa ei räägi, oh võõras, eks sa kuule, kuidas nad sinu peale kaebad ja võõras vastas maavalitsejale. Ma kuulen ainult, et nad nõuavad sinult maavalitseja minu surma sest nad usuvad, mina olen surnuid üles äratanud, aga on siis surma nõudmine, pealekaebamine. Need sõnad panid maavalitsuse veel enam mõtlema ja ta katsus ning katsus võõrast tarkade käest päästa. Aga need leidsid tema vastu ikka raskemaid süüdistusi ja ikka rohkem kogunes rahvast, kes nõudis tema surma. Viimaks ei jäänud maavalitsejal muud nõu üle, kui, et pidi võõra tarkadele välja andma et nad mõistaksid tema üle kohut, maa seadusi ja oma tarkust mööda. Nõnda polnud võõral enam mingit pääsu ja ta pidi surema, sest veel kunagi pole inimese looma ega ühegi taime elu vastu pidanud. Kui targad ja teadva mehed asuvad tõsiselt tema kallale. Aga võõras suri rahulikus meeles nagu peakski nõnda olema. Või nagu ohverduks ta hea asja eest. Ja kui tema hingel hakkas maises ringis kitsas kätte tulema, läksid taevad tema pea kohal lahti ja üks ingel puus kuldpasunat ning hüüdis nagu kõuemürin, aga alla maa poole. Vaata, seal on inimesepoeg, kes saab surres jumalaks. Aga inglipasunat ja häält kuulsid ainult vagad, kes veetsid oma elupäevi pühade raamatute ja palvete lugemisega. Ent kui seal paigal, kuhu maeti võõras inimese poeg, tärkas hõbedane kuusk, mis kasvas aina pikemaks, paksemaks ja jämedamaks. Siis seda nägi kogu rahvas. Ja vagad, ütlesid, näidates kuusele näed õed-vennad, võõraskele targatapsid on hauast ülestõusnud ja läheb taeva poole. Maavalitseja targad nõuandjad tulid hõbedast kuuske vaatama ja varsti liikus kogu maal kuulujutt, et võõras, kes oli surnuid üles äratanud, polnud keegi muu kui jumala poeg. Ja targad, seletasid rahvale, näidates nagu vagadki kuusele. Vaadake, kallid inimesed, see on püha puu, mis on märgiks, et teie olete lunastatud. Meie lunastasime teid, sest meie tapsime selle võõra inimese poja. Sellepärast mehed, naised ja lapsed. Nii mitu korda, kui te selle halja puu all kokku tulete, mälestage meid tarku. Sest meie käte küljes on inimese poja veri, kes suri end jumalaks.
