Tänases saates räägib ja mängib Rein Rannap. Kõne all on tema klaverit sütel naiivsed palad. Miks niisugune pealkiri, tsiklil naiivsed palad? Ja selle pealkirja osas ma ka tükk aega pidasin aru endamisi ja ta medile harilikud lood, stiil ei ole selline tavaline stiilne kuulutamise, tõsise muusika klaveri paladel. Stiil on kodanikel lihtsameelne. Ja ma otsisin tükk aega niisugust sõna, mis, nagu selle kokku võtaks. Siis nad ei ole tõesti, nad ei ole ainult laste palad, kuigi ma ise mõtlen, et need võiksid mängida, kuulata lapsed ja siis täiskasvanud, kes on nagu lapsemeelsed, kes ei ole kaotanud endas veel niisugust teatud teatud naiivsus, Stefan taasiat, kujutlusvõimet, mängurõõmu mängulusti, lihtsalt kõik inimesed, kes nagu armastavad muusikat, kes tõesti noh, selles mõttes armastavad muusikat vajavad nagu teda kes leiavad muusikat kõiksugu loodushäältes, linnulaulus, vee tilkumises ja kes seda muusikat järelikult püüavad ka mingil määral endale teha. Ja tegelikult kui leida muusikat loodushäältes, merekohinat, tuules, see ongi nagu enda jaoks loomine. Need palad ei ole sellised, mis nõuaksid niisugust erilist harjutamist või erilist suurt muusikalise kooliharidust selja taga. Tõesti, igaüks proovida enda ette mängida. Võib-olla ja mina mängin neid siin lindis nüüd hästi kiiresti ja hästi, võib-olla niimoodi temperament lähedalt, aga see ei tähenda, need lood võiksid kõlada ja rõõmu pakkuda ka hoopis nagu nihukeses lihtsamateks esitus variantides. Sest noh, mina mängisin neid sisse üksinda stuudios olles, seal olid ümber olid mikrofonid ja igasugused vilkuvad valgused ja režissöör ütles mulle seina tagant. Hääldajat. Oled sa valmis? Alustame, ja see kõik lobiseb enesest mingisuguse pingem ja siis sa püüad ikka nagu mängida neid natukene ikka nii. Kuidas sellel masinal, mood ja kõik oli hästi õieti ja täpne ja hästi niuke, jõuline, ere ja löö. Sellistena nad kõlavad lindis. Kuidas te üldse loote muusikat, kuidas üks muusikapala sünnib? Ma ei hakka siin pealkirjadest juttu, on siis kõik need nendel asjadel on palju hiljem otsitud, õieti kõige viimases etapis, kui lugu on juba puhtalt mulle ümber olnud kirjutatud või sageli ütleme ma olen mõnda lugu impositsiooni raadios juba ära lindistanud, kuid siiski ma ei suuda veel leida ja ära otsustada, mis talle nimeks panna. Sest minu jaoks tõesti muusika ta on, ta on puhas, muusika tähendab lihtsalt helid, meloodiad, kõik väga raske on leida talle niisugust kirjanduslikku sõnalist vastet. Ausalt, ma tunneks, et tal mingi seos muusikaga on nüüd nende 12 loo puhul noh, mõned pealkirjad tulid lihtsasti mõnda ma väga kaua nagu valisin ja veeretasin sõrmede vahel, enne kui ma ära otsustasin, aga siiski tundub, et mingil määral tõesti need pealkirjad nagu, nagu tabavad seda muusika olemust. Kõigepealt tuleb pähe ikkagi meloodia tavaliselt võiguma istung, sealjuures siis koos sellega, kui ma hakkan seda pähe tulnud meloodiat endale mängima, siis muidugi kohe sünnib tal mingisugune niisugune faktuur või noh, niisugune klaveripärane heade ütleme, seal on niisugune teised hääled ja seal teine käsi, mis teeb ja aga nii kui ma kirjutan ta ülesse, ilmad mul instrumenti oleks võimalik mängida näiteks öösiti, mul tavaliselt tuleb inspiratsioon, siis ei tohi pilli puudutada, mitte naabrit segada, siis ma kirjutan üles lihtsalt meloodia siis juba hiljem otsin talle sellise klaveri või siis mingi muu instrumendi või ansamblipärasem kuju. Üks probleem minu enda jaoks, et et ma olen niisugune muusiku tüütud, kes just lähtub meloodias viisist ja selle tõttu on mul sageli raskusi nende viiside, nende muusikaliste mõtete valmis teosteks vormistamisega. Sest et seni veel ei ole nagu harjutud sellega kui sellega üldse võimalik harjuda on, et ühe teose moodustaks ainult meloodia ainult viis, see võib olla küll laul, agrot instrumente Maal, muusikas alati siiski vahetatakse mingeid vastanduvad osi, mingeid ettevalmistusi, vaheosi või isegi mingit kontrasti. Aga tõesti põhiline osa muusikat, mida ma loon, ma loonud lihtsalt stuudio kujul ja mul ongi isegi niisugune mõttekas mitte teha tsükkel näiteks seal paarkümmend meloodiat lihtsalt Berliini sadanud, ütleme hästi lihtsalt ütleme niisuguse pooleteist minuti piires, et mängida see meloodia, ütleme näiteks kaks korda läbi ja siis niimoodi nii-öelda vaikselt ära lihtsalt meloodia saade. Aga selle tsükli lugudest noh, kõige võib-olla lüürilise meloodilise, mul publik, pala see on õieti ainuke selline vaikne aeglane, ilusa lüürilise meloodiaga lugu selles tsüklis. Ja kuigi ma tavaliselt improviseerin endajate just sellises unistavas rahulikus laadis ja ja ka enamus nendest motiividest, mis pealkiri on pandud unist nimelt erilist laadi on just seesama raskused. Tavaliselt ei piisa ainult selles lüüris meloodias nagu terviklikku lugu kujundada. Ja siin ma olen siiski leidnud mingisugused kaunistused ühel juurde sellele meloodiale. Et niimoodi lugu saada, mäletan ta pähe. Lilledega kellukese kõrvalistele tingimata valgete lilledega, olgu lumikellukesed või nartsissid. Aga Ma ei tahtnud siiski siia lille nimetus tuua pealkirjana ehk kes teab, ehk kunagi õnnestub kirjutada näiteks terve tsükkel palu lilledest. Nii et. Teie kui helilooja ja ka interpreet Interpreedipoolset on raske midagi sellele lisada, mis ma rääkisin nende raadioesituse kohta, aga kui neid publikule mängida, ma olen neid küllalt erinevate auditooriumite mänginud alati kuulajaskond määrab juba selle esituslaadi Vi suhtumisi, kui ma mängin neid lastele kooliõpilastele või üliõpilaspublikule, see kõik hoopis teine ilm, mitte teadlikult oskaksin seda ette programmeerida, aga lihtsalt ma olen tähele pannud, et et ma lähen lavale. Ma lähen ja mängin alati muidugi nii nagu noh, ma ise tunnen, aga vot see, kuidas ma sel hetkel nimelt vaat see sõltub sellest, milline on kuulajaskond ja see määrab siis ära selle niukse interpretatsiooni laadi. Marupolka see lugu on nendest kõige lähem sellisele uuemale rahvamuusikale, mis mind alles päris viimasel ajal on nagu huvitavam hakanud. Neidsamu intonatsioone võib kuulda ka teistes lugudes, las käia, lahe lugu. Ja tahan veel katsetada, otsida selles laadis valitseja teisi tantsurütme ja samuti selliseid kindlale ja lõõtspill tüüpiliste mänguviiside ülekandmist nagu klaverile. Paar lugu sellest tsüklist lahe lugu ja kiiretükk on juba varemgi kõlanud ja neid me kuulasime aasta algul heliloojate liidu, laste klaveripalade konkursi kontserdil. Žürii oli siis lastest ja lapsed, leidsid nagu, et paremad palad olidki Rein Rannapi. Need kaks eelnimetatud pala. Kas need palad olid kirjutatud eraldi selle konkursi jaoks? Ja need kaks palali enne ja ülejäänud niisugune nagu hakkaski kujunema sinna nende ümber nagu jah, nii et need lahe lugu ja kiire tükk, mis seal võistlusel kõlasid. Ma jätsingi nad siis nagu sümboolselt niimoodi kogu tsüklit raamimani tsükkel siis algab lohede looga ja lõpeb kirjatükiga, tähendab, esimene tsükkel, need esimesed 12 juba praegu, nende kuudega, mis on mööda läinud sellele tsüklile lõplikust punktipanemisest on mul juba materjali ideesid juba kuhjunud, väga palju järgmise Järgmiste naiivsete lugude jaoks võib-olla kõik muidugi maid klaverile, bla, teistele pillidele niuksed, naiivsed, plaadi. Ühe asja ma juba jõudsin teha, patisonaadis on ka läbinisti niukses. Primitiivse sõi sellises niukses lihtsameelses immuniseerimislaadis programmiline sõnal igal osal käib niisugune väike jutustuse ees, mida see kujutab ja. Nii et ma loodan nagu kuskil sügisel siis need ideed nagu kõik lõpetada ja saks, võib-olla teise vihiku siis selles tsüklis nagu kokku Esimene lugu on siin niisuguse pealkirjaga nagu lahe lugu. Lahe minu meelest see on niisugust midagi hästi niisugust head ja mõnusat. No see on kirjutatud küllalt ammu kuskil suvel ja ma leidsin selle materjali lihtsalt ühest oma niux töövihikust, kus ma kõiki märkmeid ja visandeid teen noodivihikust. Ja tagantjärgi muidugi ma ei kujuta ette, mis, mis meeleolu või mis, mis momendil ta niimoodi kirjutatud on, aga ta kohe tervikuna ei päästa kirjutatud mõlemad meloodiat, kus sa niimoodi tagantjärgi analüüsida, siis leiaksid popmuusika, intonatsioone rahvaliku muusika, mingi kandleluu, intonatsioone ja samuti võib-olla niukses, kuidas ta klaverifaktuuri mõttes võib-olla võib paralleeli tõmmata renessanss klahvpillimuusika, eeskätt võib olla inglise finalistidega. Aga need on kuidagi muidugi alateadlikult põiminud maid. Sillerdus siin muusika seostus mulle laste mänguasjaga, mida mäletan kuskilt väga kaugelt. Ma ei tea, kas praegu neid enam ongi, see on selline väike no milles on klaasikillud ja mis peegli abil moodustub nagu mingi kaleidoskoopi mosaiik, aga vot, kuna ma osanud ühesõnaga seda lühidalt ja selgelt seda riistapuud väljendada, siis ma panin Rahu nimeks lihtsalt sillerdust, natuke laiem mõiste ja võib-olla nende jaoks, kes pole kunagi sattunud seda torukest käes hoidma, sinna sisse vaatama ja, ja nautima nende muutuvate ornamentidega sellist niisugust helki, et nende jaoks ka nagu tuleks siiski võib-olla mingisugune valguse või v sillerdus. Et siin on nagu kaks gruppi pealkirju, kus, kus nagu ühest pealkirjast sarnaseid teisima veel tuletasin näiteks minu ettekujutus Aafrikast ma olin selle pealkirja nagu pannud siis niimoodi, et miks mitte seda ettekujutus veel laiendada. Siis ma laiendasin ta veel ka ettekujutus 18.-st sajandist ja minu ettekujutus postipoisist Movel vahepeal mõtlesin siia lisada siukseid pikemaid humoorikaid, täiendusi, et minuta, kuidas postipoisis, keda ma kunagi näinud ei ole, ja Aafrikast, kus ma kunagi käinud ei ole ja nii edasi. Ja teine selline grupp, veelsed. Alguses oli mul hajameelne siis ma nuputasin välja isemeelsem ja neid meil siis saab veel terve rida teha, samuti ettekujutusi veel. Neid asju, mida me näinud ega kogenud ei ole nende kohta seda kasutada. Minu ettekujutus Aafrikast. See meloodiajupp on juba palju aastaid tagasi nagu väljamõeldud kirja pandud. Ja ma olen taga, inflatsioonide alusena kasutame näiteks kontsertkavas, mille nimi oli Aafrika küljes, ma mängisin siis Aafrika ja Ladina-Ameerika rahvamuusikat ja siis oma positsioone siis mingil määral nende maade rahvamuusikaga seostusid. Miks see viisikene joosta pole üldse Aafrika rahvamuusikaga? Ta seostub eeskätt niuksed, seosed koorilauluga ja nüüd selles klaveritükis konkreetselt ka resident teda kahjust kahe koorivahelise lauluna ja üks laste Muskile õpilane mängisid, aga mulle jättis ma talle nagu seletasin, õitseda interpretatsioon. Aitasin seda esitust nagu ilmekamaks muuta ei oska niimoodi, et kujuta endale Pool on siis ühel pool on nagu neegrinaistekoor ja teisel pool on siis nagu nagu mehed ja järjest tihenevalt nad siis laulavad, vastamise alguses laulab terve fraasi meeskonna siis terve see on erinevates registrites klaveril antud siis terve selle meloodia naiskoor ja siis nad järjest nagu üks ühe fraasi üksteise teine Liibanonis ja veel need rütmid nagu muutvad verest võivad ennast niukse lauluga üles lisanduvat trummi tähendab niisugune tüüpiline Aafrika neegrite niukene kumisevate, kaugele kõlavate trummide mäng ja see trummirühm nagu tiheneb, hoogustub lõpuks siis niivõrd-kuivõrd see klaveril välja tuleb, on selline. Ennast unustab ekstaatiline, trummide põristamine klaveril madalamatele klahvidele ja see nagu eemaldub kaugele ja taastagu mälestusele, kõlab lüüriline viis millegipärast meloodia kuskilt nagu seostus mulle Aafrika rahvamuusikaga, sellepärast just c5 nagu nõudis sellist aafrika pärast esitust. Hajameelne ka selle loo puhul ei ole lugu selline, et helilooja nagu seadis endale eesmärgiks mõjutada hajameelse inimese karakterit muusikast vaid tegelikult kogu see lugu kujunes välja kontserdilaval improviseerides. Sel aastal ma küllalt palju andsin selliseid tervikuna või ütleme, osasi mingites kavadest, kus ma ainult priseerisin, mängisin oma muusikat. Ja, ja vot niimodi erinevate esinemiste käigus nagu järjest konkretiseerus, nagu järjest selgemaks kujunes välja selle loo ülesehitus. Ja lõpuks jäi see ainult niimoodi täitsa peast üles kirjutada. Niuke ühtlase rütmiga liikumine nagu ette kujutasin mingit jalutuskäigust ja, ja siis on äkki niuksed peatused nagu seisma ja vot see seostus mul just niukse hajameelse inimesega, kes läheb, läheb rahulikult jõgi jääb seisma ja mõtlema, et kuhu või milleks ma õieti lähenevad, need on need peatuskohad seal keskel ja lõpus. Minu ettekujutus postipoisist, selles meloodias ma avastasin nagu mingisse niukse sarve, sellise ollakse pasunakõlad ja lisasin siia natukene veel selliseid tüüpilisi farme, oktavi käike, nii nagu me kohtame neid, võib olla Bachi palas postipoisi aaria. Ja siis panin talle ka niisuguse pealkirja keskmise osa, ma kirjutasin juba lähtudes sellest pealkirjast, on eeskujuks üks muusikaline nähtus, mis mulle väga meeldib seal tornimuusika, tähendab vanasti keskajal mängiti niuksed vaskpillid, väiksed pillide grupid mängisid hommikul äratuseks ja vot selles laadis on see keskmine osa. Ja ma rõhutaksin veel, et kuigi neid palu võivad mängida kõik tähendab nii valmis pianistid kui ka õppijad, Tormis muusikakoolist päris algajad lapsed, siis eeskätt siiski ma kujutan nende kohta just nimelt mitte niivõrd kontserdilaval või raadio plaadi peal. Koduses musitseerimisega palad on just nimelt enda jooks mängimiseks või ümisemiseks või, või näiteks nende põhjal mingite joonistuste tegemiseks, tähendab sellised naiivsed lihtsameelsed alad.
