Tere õhtust, kell sai kuus. Raadiouudistetoimetus teeb kokkuvõtte laupäevast, 23.-st septembrist. Stuudios on Vallo kelmsaar. Valimiskogu valis Eesti vabariigi järgmiseks presidendiks Toomas Hendrik Ilvese. Tema poolt hääletas 174 valijameest. Arnold Rüütlit toetas 162 valijameest. Ilves haldas tunnustust Arnold Rüütli tegevusele Eesti riigipeana ja rõhutas, et nüüd tuleb pinged maha võtta ning tulevikule keskenduda. Rahvaliidu esimees Villu Reiljan ei varjanud oma pettumust tänase valimistulemuse üle ja süüdistas ajakirjandust kallutatuses. Keskerakonna aseesimees Ain Seppik tunnistas, et valimised olid seaduslikud, kuid tulemust varjutas veidi valimiskomisjoni otsus Loksa ja saue valijamehe kohta. Estonia kontserdisaali ees ootas valimistulemuse selgumist mitu 1000 inimest. Pärnus olid koos Eesti perearstid. Enamik patsientide rahulolematust põhjustavate probleemidest on tingitud tervishoiukorraldusest, mitte Perearstide suutmatusest, leiab perearstide seltsi juht. Põhja-Korea kavatseb jätkata plutooniumi tootmist, et avaldada nii USA-le survet kahepoolsetes läbirääkimisteks Prantsusmaal. Ajakirjandus teatas riigi luureametkonna raportile viidates Osama bin Ladeni surmast. Prantsusmaa kaitseministeerium märkis, et uurib luureinfo lekkimist et al-Qaeda liidri surmast kinnitada ei saa. Ungari opositsiooni hinnangul koguneb täna õhtul Budapestis valitsusevastasele suur meeleavaldusele umbes 200000 protestijat ja ilmast. Ilm püsib Eestis lähiajal sajuta, homme on sooja 17 kuni 22 kraadi. Täna keskpäeval algas Estonia kontserdi Realis valimiskogu istung, et valida Eesti vabariigi järgmine president. Hääletussedelite-le oli kantud kaks nime Toomas Hendrik Ilves ja Arnold Rüütel. Valijamehi oli kohal 345, seega oli valituks osutamiseks vaja vähemalt 173 poolthäält. Tulemuste selgitamisel loeti esimesena üle Toomas Hendrik Ilvese poolt antud hääled. Nii võeti esimesi hääletustulemusi Seevastu Estonia kontserdisaalis ja nii samal hetkel kontserdisaali ees tänaval, kus oli mikrofoniga väljas Riina Eentalu Kroom on ise aega mööda, siis ei ole vaja sinna Venemaa rüppe, tumedad roomlased, ime Lukene. Riina Roose lamp pidada silmas. No igatahes, kellega alustame, etendas? Karl August Hermanni, oh, laula ja hõiska. Lauluaeg on käes, põhiline tunne on enamus aega olnud, kahjuks piinlik. Praegu on piinlik, et hommikul silmad lahti ja tunned, kuidas ampiinlik kogu aeg ka ei tahaks olla. Nii. Mittetundega võtate vastu, peate Estonia kontserdisaalis. Kuule, mees valiti, miks vale? Et meie oleme siin Rüütli eest välja, ülejäänud ei ole meie jaoks. Miks ilves vale oli, ei ole vale väide, Rüütel oli õige. Miks Rüütel, õigemini on meie eesti mees? Aga võib öelda, et täna hääletust presidenti siiski ka rahvas osaledes kas laulupeol Arnold Rüütli toetuseks Estonia teatri ees või kontserdil laulame Toomas Hendrik Ilvese presidendiks Tammsaare pargis ja Tammsaare pargis oli rahvast täna palju-palju rohkem. Ja nagu ütles dirigent Tõnu Kaljuste küsimus pole mitte ainult presidendis, vaid selles, kuidas Eestis asju aetakse. Liistude juurde saabumine tekitas paraja arusaamatuse. Ma arvan, et iga iga tundlik inimene, kes Eestis elab ja tahab, et oleks niisugune vaba õhk siin maal, see peab austama erinevate inimgruppide väljaütlemisi. Siin esinevad täna muusikud, kes laulsid ka 15 aastat tagasi, siis kui oli laulev revolutsioon, paljud neist mõned olid liiga noored, et kas sellel on ka laiem tähendus, et eestlane on muidu hirmus kannatlik. Aga et mingil hetkel, kui vint üle keeratud, millegipärast siis tuleb tänavale laulma, et kas sina laiem foon, et miskipärast on inimestel saanud mõõt täis, millest? Võib-olla sellest, et vajame selgelt sõna ja see on asi, millest võib-olla ka teised inimesed siin, kes täna kohal on nagu puudust tunnevad, et laveerivad teksti on aetud ja niivõrd niivõrd palju, seda kohati nimetatakse poliitikaks aga niisuguses riigikorralduses nagu meil on iga viie aasta tagant, need on hetked, kes nagu mõtestame asju uuesti ja täna lihtsalt on üks väike shanss rahval kohta tulla. Aga tagasi Estonia kontserdisaali, kus presidendivalimiste protokolli luges ette vabariigi valimiskomisjoni esimees Heiki Sibul Vabariigi presidendikandidaatidele antud häälte arv. Toomas Hendrik Ilves 174, Arnold Rüütel 161. Protokoll on koostatud käesoleva aasta 23. septembril kell 13 53. Heiki Sibul, vabariigi valimiskomisjoni esimees. Aitäh. Kas valimiskogu liikmetel on proteste hääletamistulemuse kindlakstegemise korra rikkumise kohta? Ei ole. Tänan. Ja seejärel sai sõna Toomas Hendrik Ilves. Kallid kaasmaalased. Ma tänan südamest kogu Eesti rahvast, kes on meil selle pika kampaania ajal toetanud madalal valijamehi, kelle tänane otsus kajastas Eesti rahva enamuse seisukohti. Mõned on erakondi, kes alates kevadest on püüelnud kompromissi poole ning kelle kandidaatide vahel käis elav ja Eesti elu edendav debatt. Minu eriline tänu kuulub neile Eesti arvamusliidritele, kultuuritegelastele, teadlastele, muusikutele, kes kodanikena tegid teatavaks oma seisukoha. Tunnustan Arnold Rüütlit viimasel viiel aastal tehtud töö eest. Meie viimastel päevadel aset leidunud debatid olid sisukad ja väärikad. Suutsime olla üle isiklikest süüdistustest ja mõeldes sellele, mis on Eestile kasulik. Meil on erimeelsusi, kuid meil mõlemil on südames Eesti tulevik. Nüüd on kampaania läbi. Pöörame uue ja puhta leheküljel on vaja edasi liikuda. On aeg pinge maha võtta, pahasti ütlemised andestada. Eestit ja Eesti ühiskonda ei huvita, kes poliitikutest on omavahel sõbrad, kes vastased, keskendugem nüüd tulevikule. Ainult seda meilt oodatakse ja see teda oodatakse meilt kõigilt, aitäh teile. Ning valimisjärgseid kommentaare, ametisolev president Arnold Rüütel ütles tulemuste selgumise järel, et ta meeleolu on normaalne ning tulemuse pärast tal kahju ei ole. Rahvaliidu esimees Villu Reiljan ei varjanud aga Hanno Tombergi küsimusele, mida tänased valimised näitasid, vastates oma pettumust. Nad näitasid, et ostetavast müüdavast on palju, et maias meedia on, on hästi kallutatud presidendivalimiskomisjoni sekka muu. Te leiate, et viimased hääled läksid ära veel meedias. Ega see ei ole vist jälginud meedias lasteaiaga, peame selle plaaniga kursis, nii et praegu ellu viidud. Elagu Ameerika autode, pettunud, pettunud muidugi. Küsimus on selles, et ma olen eestlane. Kas te näete Toomasele killusast võiks saada parteideülene president. Ma ei kommenteeri seda, palju õnne, ma tahan lisada, et poliitika, vetid tänavale, inimene, kes see on Eesti rahvast teeninud väga palju, see inimene võeti üleüldisele mõnitamisele laimamisele, see on mulle vastuvõetamatu, olekski oleks selle osaline, siis mul ei ole seda midagi eriti arutada. Keskerakonna aseesimees Ain Seppik Valimiskogu on oma otsuse langetanud ja ja nii ta on, see on demokraatlik seaduslik otsus, mida muidugi varjutab valimiskomisjoni, see kahe valijamehe eelistamine kahjuks on, aga sinna ei ole midagi teha, sest eks see on juba kohturit. Kas Toomas Hendrik ilvesest võiks saada erakondadeülene president? Tema esimeste esinemiste järel ma selles küll väga kindel ei ole alustada niisuguste väikeste solvangute kätte, et ma Marcus Aurelius tsiteerides, et ma püüan mitte saada nende sarnasteks, siis noh, pidades silmas tema vastaseid, siis tähendab see seda, et ta eelistab siiski nagu alustada juba selliste mõtteavaldus ja see ei ole väga hea toon, aga noh, võib-olla see on ka niisugune esialgne võidueufooria, küll ta saab aru, et tegelikult töötavate ikka nende inimeste, kes oled Ei meie rusikat taskus mingil tingimusel. Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Ivari Padar on veendunud, et Toomas Hendrik ilvesest saab kogu rahva president, kes ei lähtuvaid ühe erakonna eelistustest. Ma olen selles täiesti veenev, täiesti kindel, selles on olnud meil ka juttu ja see on olnud Toomas Hendrik Ilvese väga selge isiklik seisukoht peab olema eesti rahva president, see häälte arv, mis Arnold Rüütlile täna tuli, näitab seda, et Arnold Rüütel on olnud väga suurele osale eestimaalastele hea president. Mida ütleksite neile inimestele, kes siiski leiavad, et festivalist tänavale presidendi? Ma usun, et, et aeg annab arutust, inimesed veendunud selles, et me suudame murda ja Eestit välja teatud sumbusest poliitilisest sombusest, mis on mingi viimase kolme-nelja aastaga nagu tulnud selline avaliku rahaga valijameeste mõjutamist, ebademokraatlikku käitumist Riigikogus ähvardamist tuludeklaratsioonide kontrollimisega poliitiliste parteide poolt sumbris tuleb lahti saada ja Kesk- ja Ida-Euroopa riikides, eks siis kõikides meie saatusekaaslased igal pool on sellised uued otsinguperioodid poliitikas ja Eestis ei ole need asjad aga väga hullud siiamaani olnud, et aga see sündmusi Ungaris või sündmusi Leedus ja täna on see, et et uus president peab väga palju pühenduma sellele, kuidas rahvast sisemiselt viita. Teie jaoks üllatus, et 1000 kuni 2000 inimest siin olid tervitamas uut presidenti, kui ta tuli Estonia kontsert sellest välja? Oli küll, jah, ma ei osanud midagi arvata, isegi kui uksest tulin välja. Ei no väga armas, väga ilus ja ilus sügise alguses. Pärnus pidas sügiskonverentsi Eesti perearstide selts, mis tänavu tähistab oma viieteistkümnendat sünnipäeva. Kohal käis Ülle Hallik. Kahepäevase konverentsi avapäeva veetsid perearstid koos kardioloogidega ning lahkasid ühiseid kliinilisi teemasid, otsides vastuseid küsimustele, kuidas juba toimivat tihedat koostööd ühiste patsientide ravil veelgi paremini korraldada. Tänase päevateemad olid perearstikesksed. Teiste seas esines ettekandega rahvusvaheliselt tunnustatud tervishoiu ekspert ja Ida-Euroopa maades toimuvat analüüsinud Londoni Imperial kolledži professor rifatatun, kes polnud kitsi kiidusõnadega Eesti tublide perearstide suunas. Eesti perearstide seltsi juhatuse esimehe Madis Tiigi sõnul algabki enamik patsientide rahulolematust põhjustavatest probleemidest tervishoiukorraldusest, mitte perearstide suutmatusest. Paraku on nii, et tõesti esmatasand on läbi aastate vaadeldud liiga kitsalt seda nähtud, ainult et esmatasand ongi perearst. Tegelikult mujal maailmas on ammu selge, et perearst on ainult nii-öelda selline tuumik seal ja kelle ümber peab olema siis mitmed ja mitmed abilised. Ütleme, et vähemalt kaks, kolm õde, assistendid spetsialiseerunud võitud õed, koduõendus meil see puudub, nagu tervishoiukorraldajate juures selline terviknägemus esmatasand on, on olnud ainult nii-öelda perearst endi initsiatiivil. Et meil on perearstindus, arengukava, aga meil ei ole esmatasandi kui terviku arengukava. Lisaks sellele ja kõikidel elualadel kummitavale rahapuudusele tuleb Eesti perearstidel töötada süsteemis, mis on liigselt haiglakeskne suur osa, nii inim- kui raha ressursist on seotud haiglatega. Räägitud on ka sellest, et perearstide nimistud on liiga suured koorma valts. Palju on perearstil teha sedagi, mis pole otseselt patsiendi ravimisega seotud. Kuigi arste on vajaka, saaks olukorda Madis Tiigi hinnangul oluliselt parandada ka praksiste arvu kasvatamata. Täna on meil nii-öelda selline klassikaline mudel, on üks arst ja üks õde on kes siis peaks nagu hakkama saama kuni 2000 patsiendiga, see on kaugel ideaalsest, ideaalselt võiks olla niimoodi, et ühele perearstil oleks umbes 1500 patsienti ja tal oleks lisaks endale veel kaks õde ja üks assistent, kes siis ütleme, et teeks sellist tehnilist tööd, võtaks telefoni vastu, paneks patsiendile aegasid, aitaks sihukest administratiivset tööd teha tegelikult jõuda selle üks pluss üks mudelist nii-öelda üks pluss kolm mudelile. Välismaalt Põhja-Korea teatas kavatsusest jätkata plutooniumi tootmist, avaldada USA-le survet kahepoolsetes läbirääkimisteks. Sellest teatas Põhja-Koread külastanud USA teadlane Harrison. Tema sõnul väitsid sealsed ametnikud, et Põhja-Korea kavatseb juba sel sügisel kütusevardad Yongbyoni reaktorist välja võtta, et tuumarelva jaoks vajaliku plutooniumi saada. Prantsusmaa kaitseministeerium uurib ajakirjanduse teadet al-Qaeda juhi Osama bin Ladeni surmast sellest, et Osama bin Laden on Pakistanis tühjusesse surnud, teatas täna üks prantsuse ajaleht, viidates luureteenistuse raportile. Selle raporti järgi on Saudi Araabia veendunud bin Ladeni surmast, märkis prantsuse ajaleht. USA välisministeerium teatas, et ühendriigid ei saa teadet bin Ladeni surmast kinnitada. Samasuguse avalduse tegi ka Prantsusmaa kaitseministeerium. Samas märkis prantsuse kaitseministeerium, et uurib infoleket ja seoses sellega võidakse esitada kuriteo süüdistusi. Budapestis jätkuvad meeleavaldused, millel nõutakse peaminister Friends Stoursseni tagasiastumist. Opositsioonijuhtide väitel on täna õhtuks oodata umbes 200000 inimese kogunemist. Esimesel oktoobril Ungarist kavas kohalike volikogude valimised. Ja ilmast. Öösel on Eestis vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta. Võta ilm, mitmel pool on udu. Puhub edelatuul kolm kuni üheksa, saartel ja põhjarannikul puhanguti 12 meetrit sekundis ja sooja on seitse kuni 12 kraadi. Sajuta ilm püsib ka homme päeval ja homme on sooja oodata 17 kuni 22 kraadi. Niisugune oli tänane Päevakaja, mis kandis järjekorra numbrit 16582 kuulmiseni.
