Täna räägime erihooldekodudest ehk siis neist hooldusasutustest,  kus elavad psüühilise erivajadusega inimesed. Inimesed, kes oma vaimse tervise, häirete  või psüühilise erivajaduse tõttu ei saa eluga tavaühiskonnas hakkama. Põhjus, miks me selle teema kallale asume,  on lapsevanemate huvi. Esimene põlvkond kodus kasvanud vaimupuudega inimesi hakkab  jõudma keskikka nende vanemad aga riburada pidi teisele  poole keskiga. Loen ette teile katkendi ühe muresema kirjast. Ärkan öösiti paanilises hirmus ja ei saa tundide kaupa und. Mis saab minu vaimupuudega tütrest siis,  kui mina ühel päeval enam voodist ei tõuse? Olen kõik need 34 aastat võidelnud selle nimel,  et minu sünnitrauma tõttu viga saanud laps ei satuks  lastekodusse ega hooldekodusse. Mida aeg edasi, seda selgemini annan endale aru,  et kogu see minu aastakümnete pikkune võitlus lõpeb ikkagi sealsamas. Aga missugune elu ootab minu tütart hooldekodu sees? Kas terve elu oma kodus elanud inimene üldse kohaneb eluga? Ühiskodus? Kuidas ma üldse seletan kolmeaastase mõistusega inimesele,  miks ta ühel päeval jõuga oma kodust oma toast oma voodist  oma ema juurest ära tundmatusse viiakse? See oli vaid üks näide. Taolisi kirju ja murelike, juba eakate lapsevanemate  telefonikõnesid oleme saanud hulgi. Möödunud aasta lõpus käisime ära Karula kodus,  Tori kodus ja Koeru hooldekeskuses. Uurisime, kuivõrd on tänased erihooldekodud valmis oma hoole  alla võtma inimesi, kes elu esimesed 30 või 40 aastat on  veetnud oma kodus oma ema-isa hoole all. Alustasime Karula kodust, kuid enne veel,  kui tänasest Karulast rääkima hakkame, vaatame,  milline oli aastakümnetetagune Karula. Vene ajal oli tavaks, et kui sündis sünnitrauma tõttu  või mõnel muul põhjusel invaliidistunud laps soovitasid  arstid lapse ära anda. Pärast väikelaste kodudest väljakasvamist jõudsid ära antud  lapsed kas tapa lähedale imastusse või Viljandi külje all  asuvasse Karulasse, kus tegutsesid invalaste internaatkodud. Tänapäeva mõistes elasid neis internaatkodudes sügava  ja raske puudega lapsed ehk nagu siis öeldi,  imbetsillid ja idioodid. Neid lapsi peeti õpetamatuteks. Laste päevad möödusid enamasti tegevusetult voodis. Kas niisugune elu on inimväärne või mitte,  siis ei juureldud. Neist lastest ei teatudki midagi, sest lastekodud olid  ümbritsetud kõrgete plankudega ning mis seal plangutaguses  pagenduses toimus, ei puutunud neisse, kes olid teisel pool planku. Riigi huvi oli lapsevanemad kiiresti tootmist tööle tagasi  saada ning puudega lapse kodus kasvatamine ei käinud  selle huviga kokku. Ebainimlik arvame asjast täna, ent kui mõtleme,  et nüüd on üliraskete puuetega aparaatide all elavad lapsed  samamoodi peidus nelja koduseina vahel kodu pagenduses  juhtmega seina küljes ühes oma emadega, siis. Öelda, eks ka internaatkodude hoidjatädid püüdsid oma  kasvandike jõudumööda õpetada ilma igasuguse käsuta  pedagoogilist tööd teha. Seda enam, et alailma sattus hoolealuste sekka  ka üsna kergete puuetega lapsukesi, kes tädide õpetusel  kiiresti soki kuduma ja kabet mängima õppisid. 80.-te lõpus hakkas vast ärganud puuetega laste vanemate  liikumine muu maailma eeskujul valju häälega kuulutama,  et õpetamatuid lapsi pole olemas ning et kõigil lastel on  õigus kasvada oma kodus oma vanemate hoole all. Lapsevanemate surve muutis asjade seisu ka puuetega laste internaatkodudes. Seda eriti ei juhtunud, et kord juba ära antud laps oleks  koju tagasi võetud. Aga mida aasta edasi, seda rohkem oli neid isasid,  emasid, kes julgesid puudega lapse koju kasvama jätta. Imastu ja Karula internaatkodud aga nimetati ringi  koolkodudeks ning neisse palgati tööle ka õpetajad. Oli päris tavaline, et mõni poiss või tüdruk sattus oma elu  esimesse koolitundi kuue seitsmeteistkümne aastasena. Nüüd on Karulas muidugi hoopis teine aeg  ja teised olud hoolealused elavad mugavates peremajades. Isegi omaaegne internaatkodu, kolmekordne silikaathoone on  maha lammutatud ning prügimäele veetud. Karula kodu on üks aktsiaseltsi hoolekandeteenused kodudest,  mis pakub ööpäevaringselt hooldust psüühilise erivajadusega täiskasvanutele. Kaameraga kusagile minnes on alati õhus võimalus näha mitte tavaelu,  vaid klantspilti. Karulasse saabudes saime mitme üllatuse osaliseks. AS hoolekandeteenused oli puutepunkti viibimise oma  allasutuses pidanud koguni nii suureks sündmuseks,  et oli kohale saatnud spetsiaalse inimese puutepunkti  võttepäeva juhtima. Aktsiaseltsi nooruk, et tööhõive juht pakkus,  et tema võikski olla see, kellega teha ka põhiintervjuu. Pika ajalooga Karula kodust. Teeme kõik järgi. Teeme kõik või hakkame jalgadest pihta. Kuivõrd ka asutuse enda töötajad esimese hooga kaamera ette  tulemast keeldusid, otsustasime pikemad jutuajamised pisut  edasi lükata ja alustada filmimist õues. Täiesti juhuslikult olime trehvanud Karulasse just sel päeval,  kui seal toimus spordipäev, mida korraldas aktsiaselts  hoolekandeteenuste terviseedenduse spetsialist. Sellest alustasime gi. Sinna märgini ümber märgi ja sealt tagasi. Nii poisid valmis tähelepanu, valmis olla. Start. Jõuad? 30 aastane Aleksei kahjuks spordipäevast osa võtta ei saanud,  sest temal on hommikupoolikuti käed-jalad tööd täis. Seda pesuhuvi siin praegu siin ja siis toob mustad pesud ära  ja siis siin majades söögi ära ja ja siis hommikul toon  tühjad nõud ära ja siis järgmisena viin jälle söögid  majadesse ja siis toon kartuleid seal all keldris  ja siis siin talvel lükkame lund ja kui lumi on hästi paks  ja siis lükkame lume teed lahti ja kõik teed. Sest vaata, siin on talvel väga halb. Sest lumi on nii paks ja kõrge ja et seda teeme  ka seda tööd teen ka. Aleksei toodi Karulasse nelja-aastasena,  nii et kokku on ta siin elanud 26 aastat. Möödunud kevadel kolis Aleksei uhiuude eurorahadega valminud  peremajja ja muidugi on ta oma uue elamisega väga rahul. Teistmoodi on seal, et uksed on teist värvi  ja ja vannitoan teised ja. Vot räägi oma toas, kas sa elad üksinda? Üksi oma toas ja telekat vaatan ja kuulan muusikat  ja lemmiktegevus on minul seebikate vaatamine. Seriaalide vaatamine siis kuulan muusikat  ja CD plaate ja Eesti artistid meeldivad mulle  ja ainult Eesti laulud. Ja kuulan raadio Elmarit, mina muud raadiot ei kuula. Aleksei tunneb suurt osa Karula kodu elanikest juba aastaid. Paljud neist olid tema mängukaaslased juba lapseeas. Pärit on nad väga paljudest kohtadest üle Eestimaa,  ka väljaspool Eesti piire. Võiks öelda, et üle terve selle vana Nõukogude Liidu tolleaegse. On meile meile elanikke tulnud ja. Ja põhiliselt sattusid nad Karulasse eelkoolieas umbes viie  kuni seitsme aasta vanuselt ja, ja on neil õnnestunud. Selles mõttes just see Karulasse nii-öelda sattumine,  kui tohib edasi öelda, et nad on terve oma elu olnud ühe  koha pealt, neid ei ole loksutatud erinevate paikade vahel. Ja nendega on ka põhiliselt. Tegelenud ühed ja samad inimesed kes on meil  ka aastakümneid nud Suurel osal Karula kodu hoolealustest on  ka päris vanemad veel elus ja kusagil olemas. Pole harvad juhtumid, mil kunagi praak beebist lahti öelnud  vanemad neid nüüd pikkade aastakümnete järel taga otsima hakkavad. Järjest enam otsivad, kas sugulased? Vanavanemad, kellel veel elus on vanemad onu,  tädid, õed-vennad. Helistavad ja küsitakse. Kuhu see nende sugulane või laps maetud on? Ja kui nad siis saavad teada, et, Et inimene on elus Siis on järgnev neile šokk. Nad ei võta ühendust nädal poolteist, aga  siis nad tulevad uuesti. Sest. Siiamaani olid nad täiesti veendunud selles,  et, Et seda inimest ei ole enam Nii et kui lootusetud anti ära, sest arstid ütlesid,  et noh, niikuinii sureb arsti ja, ja meditsiiniliselt anti  meie Kui, kui kuni kaheksa aastat maksimum Olete pealt näinud seda kohtumist, et kui tõepoolest vanemad  on teadnud, et ta on juba ammu läinud, seda inimest polegi  enam oma last. Ja, ja siis nad tulevad siia nad esimest korda kohtuvad. Kirjeldage seda hetke, mis mõtles välja. See võib olla Alata Reuko. Ja alata ka pisaratega. Suhteid ei ole esialgu kindlasti jah. Ja, ja, ja see vanema reaktsioon just on,  on selline, et kas seal on nüüd nii rõõmu kui,  kui, kui, kui teine äärmus pisaraid, et aga jah. Ega seda suhet ja lähedust ei, ei teki nii lihtsalt,  nii kiirelt ja mõnel juhul võib-olla ka ei teki üldse. Aega tagasi ei keri lähedust, mis ei saanudki tekkida  ega kasvada. On vist üsna lootusetu taastada. Kui tihedad kontaktid siiski oma vanematega on? Võiks öelda, päris tihedad on näiteks ja ema on sinimägedes,  sealt tema lausa, ma ei tea, palju aastaid otsi soolat  ja lõpuks ta ikkagi leidis. Ja, ja ma räägin, et, et sünnipäevade ajal  ja pühade ajal käivad nad siin. Ja siis pluss on telefonitsi veel räägime kuidagimoodi  niiviisi tähendab lapsed, kes ei saa ette rääkida,  aga nad vähemalt kuulavad neid. Jah, Toomil on näiteks ema ja, ja vanaema on Haapsalust  ja just eile käisid siin ema ja vanaema,  kellel on emad vennad, need käivad vaatamas neid aeg-ajalt  sünnipäevade ajal pühade ajal käivad vaatamas. Nii et suhtlemine on siin täitsa tasemel. Kas lapsed koju ka võetakse, ütleme suvel  või kahjuks ei ole võetud, nad on siin lubanud,  et nad võtavad, aga kuidagi on see suiku jäänud kahjuks,  et need suhted on natuke juba jahenenud ka,  ühesõnaga ei, nad näevad, mis nendega on siin  ega nendega nii lihtne selles mõttes ei ole hoolitsemise  suhtes ühesõnaga kellel ei ole elamises ruumi  ja ja sellised muud asjad seal Hiljaaegu palusime vanematel, kes on oma kodus üles kasvanud  puudega lapse erihooldekodusse paigutanud,  jagada meiega oma kogemusi. Paljud meile helistanud inimesed kurtsid,  et hooldusasutuste töötajad ei mõista lapsevanemaid. Ei mõisteta, kui ema tahab oma hooldekodus elaval tütrel iga  nädal külas käia või kui vanem soovib oma last alailma  ja suvepuhkuse ajal koguni mitmeks kuuks päris koju viia  või et miks ta tunneb huvi iga pisimagi üksikasja kohta,  mis tema lapse eluolu puudutab. Isegi väga kummalisi asju on juhtunud. Näiteks olevat üks tegevusjuhendaja visanud pojale toodud  omatehtud küpsised ema silme all WC-potti nähvates,  et meil saab siin korralikult süüa. Mõistmatuse põhjus on lihtne. Tänase päevani elavad erihooldekodudes põhiliselt asutuse inimesed,  ehk siis need, kes on sünnist saati nii-öelda riigile kuulunud. Kui neil ongi tekkinud suhted perekonnaga,  on need põgusad. Ükski kodus puudega lapse üles kasvatanud vanem ei pea aga normaalseks,  et käib lapsel külas vaid kaks korda aastas. Jõulude ja sünnipäeva ajal. Kodused puudega inimesed alles hakkavad nüüd,  kus nende vanemad hakkavad vanaks jääma,  hooldusasutustesse jõudma. Ja asutuste personalil ei ole veel kogemusi suhtlemisel lapsevanematega,  kes kogu südamest hoolivad oma lastest ja peavad neid oma  pereliikmeteks ka pärast seda, kui lapsed on asjaolude  sunnil antud kodust ära hooldusasutusse. Tarmo, sina tead, kuhu pissi taha mine. Tari. Pissiprotseduurid praegu on tegevusjuhendajad hoolealused  enamasti kui mitte päris ainsad, siis igal juhul põhilised omad,  kes neil on emade, isade, tädide, onude,  õdede-vendade eest. See teebki meie töö hinge kosutavaks, leiab 11 aastat  Karulas töötanud Tamara raudna. Ausalt öeldes, kui ma olin väikene, siis mina millegipärast mõtlesin,  et kui mina ükskord suureks saan siis mina tahaks kuidagi  teiste eest hoolitseda. Ja mulle meeldivad need lapsed. Ma hoolin neist. Ja nemad on minuga harjunud, mina nendega harjunud. Ma ei tea, me sobima, ühesõnaga kui ei oleks sobinud,  siis ma siin ei oleks nii kaua olnudki. Mina tulin 14 majja alles siia tööle, ma olen vähe töötanud. Siin majas on hästi vahvad noored, minul on  ka võrdlusmoment, ma olen töötanud ka viiendas majas siin  all siis selle kahe maja, võrdluseks võin öelda,  et öö ja päev seal nagu ühesõnaga sattus mitmest hooldekodus kokku,  tulevad uued kliendid kõik, enne kui nad omavahel said,  segunesid, sõbraks, said suhtlema, hakkasid ühesõnaga,  leppima hakkasid. Et algul oli jah väga raske neid omavahel toimima saada. Kas siin ei ole selliseid noh, et mõni ägestub  või muutub agressiivseks, neil on ikka natuke väiksed omad probleemid,  aga nad lepivad jälle ja ega oma kuidas nad öeldakse,  et, et omad koerad lepivad ja oma koerad  siis riidlevad. Aga ikkagi, kui noh, kodudes on ju ka vanemad hädas,  et noh, ega siis tõesti need ajud on viga saanud ja,  ja tekivad sellised ägedusood, et kuidas teie siin palju,  kuidas teie neid ägedushoogusi maandate? No püüame nendega heaga hakkama saada, rääkida,  selgitada ja siis natuke istuvad oma toas,  mõtlevad järgi ja läheb paha tuju üle, tulevad jälle rõõmsad  nagu toast välja. Isegi mina ei, mõnikord ei sekku sellesse,  sest öeldakse, et omad koerad purevad, omad koerad lepivad  ühesõnaga ja nendel on ka niiviisi. Ja tõesti nad saavad ise hakkama ja meil on siin oma  sellised väiksed paarid välja kujunenud. Ühesõnaga kes kelle eest hoolitseb, keegi hätta ei jää. Ja kui meil endal tegevusjuhendajatel midagi läheb meelest  ära kas laua katmisel või on tassid segamini lapsed annavad  kohe märku, et see on midagi, seal on valesti. Nii et meil ei saa midagi viltu minna. Muide, üks lapsevanematele kõige suuremat huvi pakkuv  küsimus on see, kuidas ikkagi eri hooldekodudes ohjatakse  klientide ägedushoogusid ikkagi palju psüühilise  erivajadusega inimesi koos ning, mis seal salata,  vene ajast pärit õuduslood kartseritest,  vee ja leiva peale istumistest liiguvad tänase päevani rahva  seas ringi. Üritasime ka Karula kodu juhataja kohusetäitjalt teada saada,  et kuidas käib hoolealuste vaos hoidmine neis majades,  kus just need kõige raskemate puuetega tegelased koos elavad. Eriti palju targemaks me ei saanud, kuulsime ainult,  et peale mõnede lapselike jonnihoogude tõsisemaid probleeme  ei ole ette tulnud. Võib-olla oli vastus selline just sellepärast,  et intervjuu juures viibis ka aktsiaselts hoolekandeteenuse  töötaja ja teemat peeti nii-öelda delikaatseks. Aga kindlasti küsime samu küsimusi ka järgmistest saadetest. Toril ja koerus. Nüüd aga räägime järjekorrast ööpäevaringsele  erihoolekandeteenusele ehk siis sellest,  kuidas pääseb erihooldekodusse. Üks praegu kodus ema-isa hoole all olev inimene. Ehk mäletate, veel märtsi lõpus oli meil lugu Viljandi  poisist mihklist, kes on kaks aastat juba Karula  kodujärjekorras ja mitte keegi ei tea, mitu  või mitukümmend aastat tuleb tal veel oma kohta oodata. Üks on aga selge selleks, et erihooldekodus kohta saada,  tuleb ennast järjekorda panna. Mis selleks täpselt teha tuleb, milline on protseduur? Sellest räägib meile Margit Laurson, sotsiaalkindlustusametist. Mina soovitan ikka pöörduda kohe juhtumikorraldaja juurde,  kes siis aitab dokumentide ja taotluste esitamisel  ja annab ka nõu, et meil on ju tööl seitse  juhtumikorraldajat üle Eesti, kelle poole võib igal ajal pöörduda. Rehabilitatsiooniplaan on esimene dokument,  mis on hädavajalik erihooldekodu järjekorda pääsemiseks. Rehabilitatsioonimeeskond hindab inimese tema vajaduse,  kas ta vajab erihoolekandeteenust ja missugust teenust ta vajab. Kuna ka ööpäevaringseid teenuseid on erinevaid,  siis ta esitab taotluse erihoolekandeteenuse saamiseks. Juhul kui seal plaanis on see erihoolekandeteenuse vajadus  välja toodud. Taotlusel on oma vorm, sinna tuleb lisada teatud dokumendid. See on üleval ka meil kodulehel. Ja see taotlus tuleb esitada sotsiaalkindlustusameti  kohalikule büroole. Otsejuhtumi korraldajale võib ka esitada. Ja siis juhtumikorraldaja vaatab selle taotluse läbi,  kas kõik nõutavad dokumendid on sealjuures,  kas isik vastab nendele kriteeriumitele? Mis on nõutud seadusest tulenevalt ja kui kõik on korras,  siis me võtame inimese järjekorda. Ja sotsiaalkindlustusamet peab ühtset järjekorda  erihoolekandeteenuste kohta. Praegu on tavajärjekord. Ööpäevaringsele eri hooldusele 350 inimest sinna lisaks eelisjärjekord,  kus tänase päeva seisuga on 65 inimest Kui erihooldekodu kohta vajab vaimupuudega inimene,  kes ei suuda iseseisvalt nõutud dokumente täita  ega mõista ka toimuva tähendust tuleb talle kindlasti  vormistada eestkoste. Kindlasti oleks see vajalik, sest taotluse täidabki,  kas inimene ise või tema eestkostja või inimene ise ei suuda  seda teha. Ja siis juba kõik need läbirääkimised toimuvadki eestkostja kaudu. Puudega poega või tütart erihooldekodu järjekorda pannes  võib vanem avaldada soovi, millisesse asutusse täpselt ta  soovib oma last panna. Praegu elab erihooldekodudes kaks ja pool 1000 inimest. Ööpäevaringse erihoolduse üldjärjekord on tegelikult  riikliku pea raha järjekord sellele teenusele. Kui asutuses vabaneb koht ehk pearaha jääb vabaks  siis me võtame järjekorrast esimese inimese  ja küsime, kelle, kuhu ta tahab minna. Raha on olemas. Ja kui tema nüüd soovib minna kindlasse asutusse  ja seal on vaba koht siis ta saab koheselt minna. Kui selles asutuses ei ole vaba kohta, see tähendab,  et tegevusluba on tal antud välja kindla inimeste arvule. Kuid näiteks 20-le inimesele meil on küll raha,  aga inimene oleks 21. selles asutuses siis lihtsalt asutus  ei saa teda võtta, sest see füüsiline ruum ei võimalda. Sest asutusele antakse välja tegevusluba. Tervisekaitseameti päästeameti tõendite alusel,  missugune inimeste arv võib siis olla ja ei saa suunata  rohkem inimesi asutusse, kui tal on tegevusloa järgselt? Kui järjekorras esimeseks jõudnud Jukule  või Katile vanemate poolt välja valitud asutuses vabu kohti pole,  pakutakse võimalust minna asutusse, kus vaba koht olemas. Kui see koht ei sobi, ei pea seda vägisi vastu võtma. Seadusest tulenevalt juba me peame pakkuma teisi kohti,  kui tema ei näeb, et ikkagi ta sinna asutusse ei saa,  kus ta tahab minna, aga ta võib minna sinna asutusse,  kus on vabu kohti siis on see inimese soov nüüd kas ta läheb  või ta ei lähe ja on nõus olema järjekorras  ja ootama seda vaba kohta sinna kindlasse asutusse. Oma lapsele kindlasse hoos. Hooldekodusse kohta valides tasuks vanematel kindlasti  selle asutusega ühendust võtta ja järele uurida,  kui lootusrikkas sinna pääs üldse on. Vastselt noorte inimestega komplekteeritud asutuses pole ju lootagi,  et kohti niipea vabaks jääb. Mina ütleks nii, et see on ikkagi vanema  ja selle lapse koostöös, et kui nemad saavad kodus hakkama  ja tahavad kindlasse asutusse, siis võib ju inimene edasi  olla selles järjekorras sinna asutusse, kus ta soovib. Aga kui elu on läinud nii, et tõesti enam kodus ei saa seal  kahekesi hakkama siis võiks panna, kui järjekord sele  inimeseni jõuab ikkagi sinna asutusse, kus on vaba koht,  saaks inimene minna ja anda sisse vahetamise avalduse. Praegu. Sa n erihooldekodu järjekorras kolm ja poolsada inimest. Millal 350. neist saab oma voodikoha kuskil erihooldekodus  on võimatu ennustada sest erihooldekodus jääb koht vabaks  ainult siis, kui kõige vägevam kellegi neist oma tiiva alla  ära kutsub. Üks pudelikael kogu süsteemis on aga see,  et mitte kellelgi ei ole aimu ega infot kodudes elavate  psüühiliste erivajadustega inimeste kohta  ning mitte keegi ei oska isegi aimata, kui mitu  erihooldekodu kohta on vaja näiteks viie,  10 või 15 aasta pärast. Armsad lapsevanemad, siin ongi nüüd see koht,  kus teil tuleb otsustavalt tegutseda. Kui te ikka näete, et teie täisikka jõudnud puudega poeg  või tütar ei ole suuteline iseseisvalt eluga hakkama saama. Ja kui teie kõrvalt ära kukute ning ei ole mõnda teist  lähedast sugulast, kes hea meelega tema hooldamise üle  võtaks siis pange ta järjekorda. Vähemalt hoolduskohtade vajadus saaks riigi jaoks niiviisi selgeks. Järjekorras olek ei tähenda veel seda, et te peate oma lapse  asutusse viima, enne kui te seda soovite. Aga vähemalt on teil olemas kindlus. Kui midagi juhtub, on teie lapsel hooldusvariant olemas. Aitäh kaasa mõtlemast ning vaatamast samade teemadega. Jätkame juba nädala pärast. Olge terved.
