Tere õhtust, kell sai kaheksa, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Riigikohus lõpetas Siiri Oviiri, Andres Tarandi ja Katrin Saksa riigikogu liikme volitused. Peaminister Andrus Ansipi seisukoht on, et Nord Streami kirja ei saa käsitleda ametlikku taotlasena alustada Eesti vetes merepõhja uuringuid seoses Vene-Saksa gaasijuhtmele ajamisega. Siseminister Jüri Pihl tahab ühendada politseiameti, piirivalveameti ning kodakondsus- ja migratsiooniameti üheks asutuseks. Lastepõhiselt koolist väljalangemist ja sellest tulenevaid hilisemaid probleeme aitaks vältida tugev koolieelne hariduslast ja lapsevanemat toetavate tugiteenuste võrk on puudulik. Nii leiti ühiskondliku leppe sihtasutuse korraldatud ümarlaual. Ja ilmast. Meil on Eestis kuiv ilm, puhub loodetuul ja sooja on 10 kuni 15, rannikul kohati kuus kuni kaheksa kraadi. Nagu teada, rahuldus? Riigikohtu üldkogu riigikogu juhatuse taotluse ja lõpetas ennetähtaega Siiri Oviiri, Katrin Saksa, Andres Tarandi riigikogu liikme volitused. Oviir, Saksa tarand esitasid 26. märtsil riigikogu juhatusele avalduse, et nad kavatsevad jätkata tööd Euroopa Parlamendis ega soovi anda ametivannet riigikogus. Teemat käsitleb Toomas Kelt. Asja arutanud riigikohus leidis, et kuna vannet ei antud, on olemas alus nende kolme saadikuvolituste lõpetamiseks. Sellise võimaluse annab riigikogu töökorralduse seadus. Eriarvamusele jäid aga riigikohtunikud Eerik Kerganud Bergial ja kivi, kes leidsid, et kuigi seadus saadikute vabastamiseks aluse annab, ei ole sellele korrale põhiseaduslikku alust. Põhiseadus räägib ainult parlamendisaadiku kestvast võimetusest ülesandeid täita, see tähendab terviseriket. Seega tuleks nende hinnangul käsitleda praegust olukorda saadikute tagasi astumisena sellele, et Oviir, Saksja tarand andsid Riigikokku kandideerimise ka mõista, et nad seal ka töö asuvad. Riigikohus hinnangut ei andnud. Nende volitustest loobumine on poliitilise vastutuse küsimus, rõhutas kohus. Vabariigi valimiskomisjoni esimees Heiki Sibul ütles, et asi lahendati vastavalt kehtivale seadusele. Vabariigi valimiskomisjoni seisukoha pealt ju ei muutunud midagi, seadus annab väga selged alused, keda tuleb, registreeris keerida riigikogu liikmeks, riigikogu liikmeid on teadagi 101 ja meil ei olnud mingit alust seaduslikku alust siis jätta registreerimata, antud juhul siis need kolm europarlamendi liiget nüüd, iseasi on see, mis järelmeid sellest teeb riigikogu ise võib-olla seadusandjad, vaatasin neid norme täpsustada, et kuidas tulevikus võiks käia, aga riigikohtu otsuse, et selleks on alati tänuväärne materjal. Ka Sibula arvates peavad saadikute käitumisele andma hinnangu valijad üle Euroopa on nii, et Europarlamendi saadikud ei saa olla rahvusparlamendis ja vastupidi, eriõigus on päid Suurbritannial ja Iirimaal, kuid sealgi vaid aastani 2009. Toomas Kelt, Eesti Raadio, Tartu stuudio. Ja seoses sellega, et Oviiri, Tarandi ja saksa volitused lõpetada, et ei asuvate riigikogu liikmeks asendusliikmed Aivar Riisalu, Kalev Kotkase, Hannes Rumm ja vahetame teemat. Peaminister Andrus Ansip palus veeteede ametil kohustada Vene-Saksa gaasijuhet rajavale Nord Streami lavastus, mille kohaselt ootab Eesti ametlikku taotlust merepõhja uurimiseks. Gaasitrassi võimaliku asukoha leidmisel jätkab Hanno Tomberg. Läänemerega. Põhjagaasijuhet kavandama Nord Streami esindaja Nils rööbek teatas täna, et konsortsium on palunud Eestilt luba mere sügavuse uurimiseks Eesti majandusvööndis ja territoriaalvetes. Pärastlõunal koos istunud kuus valitsuskabineti ministrid leidsid, et norstimi kirjad ei saa käsitleda ametliku taotluse. Napp peaminister Andrus Ansip. Tõsi, tuli faksiga alles eile üks pooleleheküljeline taotlus, mida ei saa mitte pidada taotluseks seaduse mõttes. Ma sooviksin, et Nord Streami esindajad esitaksid seaduse kohase taotluse välisministeeriumile ja siis me saame sellele ka kohaselt vastata. Uus gaasitrass kulgeks osaliselt Eesti majandusvööndis, jõledaks mitmes kohas ka Eesti territoriaalvete piiri. Kui tegevus peaks toimuma majandus andis siis Eesti riigil on õigus osaleda nendest mõõtmisprotsessides haaba enda valdusesse kõik uuringu tulemused. Ja kui kavandatakse gaasitoru ehitust, siis Eesti riigil on õigus majandusvööndis kooskõlastada selle toru trass ja, ja kulgemise suund. Meil on õigus kooskõlastada teatud tingimusi ja neid õigusena soovitame, soovime kindlasti kasutada selleks, et minimeerida kõikvõimalikud keskkonnale tekkivad riskid. Peaminister kinnitas, et Eestil puudub huvi ühineda gaasitrassiga majanduslikel kaalutlustel. Praegu on Eesti ja Läti vaheline gaasitoruühendus niivõrd hea, et meil on võimalik ka oma senisest kõige suuremast tippkoormusel tarbimisest saada Lätist maagaasi koguni kaks korda suuremas mahus. Samas kinnitas valitsusjuhte, et on valmis kohtuma Nord Streami esindajatega tutvumaks lähemalt nende kavandatu ka ning ettevalmistamisel on peaministri kohtumine. Endise Saksamaa kantsleri Gerhard Schröder Riga. Jah, me oleme huvitatud sellest, et me teaksime kõike, mida kavandatakse meie ranniku lähedal Läänemeres. Me oleme huvitatud ka kohtumistest selleks, et saada täiendavat informatsiooni. Vahepeal üks sõnum välismaalt, nimelt brüsseli lennujaama tööd häirinud päästetöötajate streik on lõppenud, lennuliiklus on taastumas, kuid mõningaid hilinemisi võib veel ette tulla, kinnitasid ametnikud. Brüsseli lennujaama päästetöötajad alustasid streiki täna hommikul ja tööd oli põhjuseks olid palgaküsimused ja uuesti Eestist. Minister Jüri Pihl moodustas kolm töörühma, mis hakkavad ette valmistama ministeeriumi struktuurimuudatusi. Kõige radikaalsem kava näeb ette politsei, piirivalve ning kodakondsus- ja migratsiooniameti ühendamist Hanna Tambergile selgitust. Taani siseminister Jüri Pihl. Me räägime siin Schengeni ruumist, eks ole, siis järjest rohkem omab tähelepanu politsei, piirivalve ja ka kodakondsus- ja migratsiooniameti koostöö, nende tööde koordineerimine ja nii edasi. Teiseks meie eelnev riigikogu on ju ka teinud otsuse, et meil on mitte sõjaväe koosseisus enam piirivalve ja järjest rohkem ta läheneb, aga politsei sellistele funktsioonidele ja kolmas argument on see, et väga paljudes riikides Euroopa riikides on see nii, nagu me tahame siin kavatseda. Endised siseministrid Ain Seppik, Kalle Laanet tunnistavad, et ministeeriumi kolme ameti ühendamist on varem korduvalt arutatud kuid kumbki ministritest pole seda julgenud seni ära teha. Eelmine siseminister Kalle Laanet. See on ambitsioonikas ettevõtmine. Erinevad organisatsioonid on üsna palju saanud raputamist piirivalveorganisatsiooni olukord on selles mõttes totaalselt muutunud. Samamoodi mis puudutab politseid, just toimusid Tregianaliseerimised. Ja kui me räägime kodakondsus- ja migratsiooniametis, siis Schengeni ruumiga ühinemine ja samamoodi just nimelt biomeetriliste passide rakendamine. Need olid need aspektid, mis ei lubanud kindlasti mitte kiirustada nende nende otsuste elluviimisega. Pihl kinnitab, et struktuurimuudatus endaga ulatuslikku koondamist kaasa ei too. Seda tehakse selles mõttes rahulikult, et ei saaks ükski ametkond ennast puudutatuna ja et meie Schengeni saamise ajakava kindlasti selles osas ei muutu. Teine siseministeeriumi töörühm hakkab ette valmistama uurimisasutuste, keskkriminaalpolitsei ja kaitsepolitsei struktuuri korrastamist. Kas seal töögrupi moodustamine tähendab otseselt ka keskkriminaalpolitsei ja kaitsepolitsei mõningate funktsioonide ühitamist või nende organisatsioonide? Kokkupanemist organisatsioonide kokkupanemist ei tule kohe kindlasti ja keskkriminaalpolitsei sõltumata sellest esimeste reformis, kus kolm ametit ühendatakse tulevikus, tema saatus ei sõltu ka selles keskkriminaalpolitsei, jääb kindlasti ka selle uue ameti koosseisu. Lisame, et praegu töötab siseministeeriumi andmeil politseis 4797 inimest, piirivalves 2625 ning kodakondsus- ja migratsiooniametis 574 inimest. Kvaliteetse hariduse kättesaadavusest on kujunemas Eesti hariduskorralduse üks põhiprobleeme. Ekspertidele arvates on meil valida kahe suuna vahel esimene, kus koolid jätkavad võistlemist õpilaste arvu ja ühtlasi ka parema rahastamise eest koondades kvaliteetse hariduse vaid linnadesse. Ja teine suund on hariduslike võimaluste võrdsuse tee, jätkab Reene Leas. Eestis jätab igal aastal põhikooli pooleli umbes 1000 noort. Statistikaameti andmeil oli meil 2004. aastal 14200 16 kuni 24 aasta vanust noort, kellel puudus põhihariduskoolikohustuse. Mittetäitjate hulgas on järjest rohkem ka algklasside õpilasi. Euroopa praktika näitab, et põhihariduse vaata, inimene läheb riigile maksma seitse ja pool kuni 30 miljonit. Eesti krooni. Väljalangemise põhjused on tihti nii puudulikus alushariduses kui ka ühiskonna väärtushinnangutes. Tallinna Ülikooli dotsent Anne TYCO. Selle taga on tegelikult see, et algusest peale see laps tuleb kodu, kus ei ole tema jaoks aega, jõudu, oskusi, tahet, ja see laps ei saa Jaaguhast simulatsiooni, ta läheb kooli ja ta saab meeletu, jääb ebaeduelamuse kolmandiku nende laste peale võrreldes on siis ka alkoholism või psüühika tere või, või muud niisugused probleemid, mis teevad vanemate võimetuks täitma oma vanemliku rolli, aga siis samal ajal on vanemad, kes ütleme, üksikvanem, kes võitleb ellujäämise eest, võitleb selleks, et lastel oleks leib laual, töötab mitme kohaga, teda ei ole lapse jaoks olemas, tal oleks vaja abi, tuge, teisi teenuseid lapse jaoks. Kõige sellega peaks tegelema nii haridus- kui ka sotsiaalsüsteeme, praegu on aga nende kahe koostöö puudulik, leiab TYCO. Võrreldes niinimetatud hoolivate ühiskondadega on Eestis vanemat last ja kooli toetav tugiteenuste süsteem nõrk. Koolist väljalangemise kõrval on teine probleem jätkuvalt puudulik kutsehariduse süsteem. Riigikogu liikme Peeter Kreitzbergi sõnul on enamikes Euroopa riikides gümnasistide ja kutsekoolide õppurid Arv pea pooleks. Meil on aga vastavad protsendid 70 ja 30. Kindlasti tuleks võimaldada maksimaalselt kõigile kutsekeskkooli õpilastele see neljas aasta, kui ta läheb praegu põhikoolist üheksandast kutsekeskkool ees, sest selle sees on ainult üks aasta jagu üldained. Ja kahtlemata ta ei ole nii konkurentsivõimeline, jätkama oma haridusteed. Ja ilmateade eeloleval tööl on Eestis vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm, puhub valdavalt loodetuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus üks kuni pluss neli kraadi. Päeval on vähese pilvisusega sajuta ilm, puhub loodetuul neli kuni üheksa meetrit sekundis ja sooja on homme 10 kuni 15, rannikul kohati kuus kuni kaheksa kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu. Head õhtut.
