Tere õhtust, viies august, neljapäev, suveniir alustab taas kord. Sissejuhatus lopsakale seeneaastale on taaskord tehtud,  sest pealinna turud on täis kukeseeni. Aga me küsime tuntud mükoloogid, kas ikka kõik seened meie  turul on pärit meie oma metsadest? 41 aastase telestaažiga Reet Linna tutvustab telemaja  lõputute koridori seni kuulmata ja kohati räpaseid saladusi. Kas siin tehti pattuga, Reet. Mulle tundus, et mõned mehed tulid väga õndsate nägudega  siit vahetevahel välja, me teadsime seda kõik muide tõsi  ja siis peaks ka tihemini siia tulema, võibolla igal juhul  oli selline, ütleme, kui sa tahtsid räpaseid saladusi saada. Absoluutselt absoluutselt. Mul on suur au juhatada tänane saade sisse legendaarse  lavalaudade kuninganna Anne Veskiga. Annel muuseas on juba õige pea ilmumas uus album  ning tänast saadet alustab ta oma värske looga liivasel rannal. Siis hüüdis armastust. Rütme kutsus päevast ja. Poiss ja tüdruk leidsid ennast naistest kirge tes. Mängiti. Oli liiga ja kättepäev kaks hinge sai. Südame meil heliseb siit ka. Seeneaasta tippaeg on juba õige pea peal  ning aeg on korrata üle põhitõed enne seenele minekut. Meil on täna stuudios kaks mükoloogi, Uver Ramst  ja Veiko Kastanje, tere õhtust. Kuulge, mina olen kuulnud, et tänavuse pika põua tõttu pidi  tulema võrdlemisi kesine seeneaasta. Ometi täna Nõmme turul ringi patseerides nägin ma päris  palju kukeseeni, et kuskohast need seened  siis pärit on? Kukeseened tulevad lõuna poolt tavaliselt meile. Eks nad tulevad Lõuna-Eestist, kui seal just parasjagu hoog on,  aga ma kardan, et neid tuleb veel kaugemalt. Leedust võib-olla võib-olla Poolast kindlalt ei tea. Nii et ma kardan, et see kõik ei ole meie oma seen. Meie tänane intervjuu aeg on tegelikult võrdlemisi lühike,  mistõttu meil tuleb ikkagi selliste avatud kaartidega rääkida,  et ma olen seeneliste ringkonnast konkreetselt kuulnud,  et needsamad Eesti seente pähe müüdavad kukeseened ei ole  teps mitte meie metsades kasvanud, vaid hoopis Poolast tulnud. Veiko kevaditi on sageli täiesti ilusasti mustvalgel kirjas,  ka tegemist on Leedu kukeseentega, nii et järelikult on  ka müüjaid, kes üks kahest, kas siis on ausad  või on siis ainsad, kes testi toovad välismaalt. Nagu te olete näinud külmutusmasinaid, sõidab meie teedel  väga palju ja mida keegi veab ja kust see tuleb? Ei oska öelda. Et kui Atlaselt palju, ma arvan, et kui meie oma seened oleksin,  siis niisugust massi siin praegu veel ei oleks. Kui te näete mingit väikest vanaproua, kes müüb näiteks  korvist männiriisikaid turul või nagu täna müüb sellisest  väikesest punutud kastist haavapuravikke,  siis on üsna kindel, et neid ei ole nüüd kindlasti keegi  kusagilt kaugelt tooma hakanud. Aga kui te näete tõesti mingisugust sellist professionaalset müüjat,  kes müüb ilusast suurest kastist kukeseeni  või veel suuremast kastist kivipuravike,  mida on tõesti tal varuks kümnete kilodega  siis on täiesti võimalik, et need on toodud kusagilt kaugelt  ja võib-olla isegi üsna eksootilisest kandist. Aga läheme põikame korra tänasele sajusele Nõmme turule  ja vaatame, mida müüjad ja ostjad oma seente päritolu kohta ütlevad. Kust need pärit on? Käisite ise korjamas ei käinud, ise korras,  inimesed spetsiaalselt korjavad ja müüvad meile. Aga teate täpsemat kohta ka, kust kohast nad sealt pärit on? Aga siin turul Poola sein on ka. Kust nii lopsakas seenesaak pärit on? Aa, siin tundub, et kõik see seenesaak on,  mis lõuna enam-vähem seal muidugi kohe asi,  see ei kata järgi väga hästi head nuku. No vot just seda ma tahtsingi öelda, et ma ise olen käinud  ka metsas ja vaatan, et väga palju neid kukeseeni ei ole. Jah, ei sa pead kohta teadma, kindlasti on,  aga aga see on ikka Lõuna-Eesti seene. Ka ma olen kuulnud, et ka palju Poola seeni müüakse Eesti  seente pähe. Ei, see aasta vist küll ei ole, ma ei oska seda. Võib-olla mingid poed, võib-olla tõesti,  aga need on kindlad kohe nii mustikas, kui kukes sealt  tonnist olete ise korjamas käinud? Ei ole, aga sugulased elavad seal. Need, kukeseened, olete kindel, et need on Eestist pärit? Ei ole. Ma ei ole küsinud. On kukeseened siin küll kirjas on, et Eestist on pärit,  aga, aga tegelikult ma olen kuulnud, et väga paljud  kukeseened pidid olema hoopis kuskilt Poolast  või mujalt pärit. Väga hea. Poola on sümpaatne riik. Kultuurriik, et teil pole nagu selle vastu midagi,  et. Tšernobõlist. Mina olen ka kuulnud, et tegelikult päris palju kukeseened  ei tulegi mitte Lõuna-Eestist, vaid üldse Poolast,  et mis te arvate, kas need müüjad siis lihtsalt eksitavad siin? Ei no kindlasti nad eksitavad, noh mõned ma,  ma ei väidan, et kõik eksitakse. Aga mõnel mõnel tekib kindlasti. Mõttekene. Tervist, kus seened pärit on? Kõik seened siin turul on, ma saan aru, värskast pärit,  oi, ma ei tea, mis teistel minul käisid ise korjamas. Ma vaatan, et päris lopsakas seeneaasta on peale alanud. Näha küll ei ole. Kust need seened siis pärit on? Kuidas? Miks see on saladus või? Absoluutselt mõni saladus, võib-olla ka,  aga kas te võiksite korra siiapoole natuke rääkida,  te ei ole kuulda väga hästi. Kas need on ikka Eesti seened? Siiamaani on ikka olnud. Ma välismaal ei tea, et niisuguseid asja. Aga kus kandis need siis pärit on? Kes seda teab, eks jumal teab, kust ta neid maha külvas. Nii et ei teagi täpselt, et nad ikkagi Eestist pärit on. No kuulge, kui välismaalased käivad siit ostmas,  siis tähendab, neil ei ole neid. Te olete päris kindel, et need Poolast pärit ei ole. Siberist rahustati. No põrgu saadeti mind täna tegelikult Nõmme turul umbes neli korda,  aga, aga kas tõesti nendel müüjatel on siis midagi varjata? No rahvas tahab kodumaist kaupa, selge see  ja kui nad ei julge seda päris kindlalt öelda,  eks nad siis püüavadki varjata. Veiko, et siis võrdlemisi teadlik kliendi esitus Ei, miks osadel turumüüjatel on kindlasti muu kauba pealt  juba tekkinud sisse selline kindel refleks,  et jumala pärast ühelegi ametliku välimusega inimesele,  kui tal veel kaamera peaks ka kaasas olema ei tohi mitte  kindlasti mitte midagi rääkida, sellepärast et äkki pärast  näiteks sinu tavaline tarnija sulle enam ei müü  või keegi on sinu peale pahane või saab keegi sinust valesti  aru lihtsalt? Küsimus küsimus ei ole ju ainult rääkimises,  et küsimus on ju nendes siltides, kus lubatakse ju selgesõnaliselt,  et tegemist on Eesti seentega. Nagu me kõik teame siis kirjasõna on paraku  nii kustutatav kui ka ülekirjutatav. Aga pole mingit põhjust väita, et need tädikesed mingil  määral tõde moonutavad. Võibolla nad tõesti lihtsalt ei tea, kes neile täpselt korja  kelle kaudu nad ostavad. Aga ega tegelikult ju vist väga suurt vahet ei ole ka,  kas seen on kasvanud Eestis või Poolas maitsevahet vist ei ole. Ei ole ainult transpordi, no tee on pikem  ja ma kujutan ette, et mis tulevad kaugemalt,  võivad olla natuke rohkem närtsinud. Ja seda on näha ka, et tõepoolest aeg-ajalt on nad üsna  närtsinuna väljas. No Põhja-Eestis vähemasti veel ütleme häid kukeseeni ei ole,  et, et millist seeneastet teie prognoosite No kui vaadata nüüd paari eelmist, siis need olid niisugused  keskmised aastad oodati ka väga head. Aga nüüd ma usun, et võiks isegi tulla päris normaalne seene aasta. Sest et on olnud sooja, on olnud vett ja kui nüüd midagi  väga hullu veel augustis ei juhtu, siis. Möödunud aasta algas seeneralli päris suurte mürgistuslainetega,  et paneme korra ette ka need paharett seened,  mis siin möödunud aastal on, on inimestele pahandusi nagu tekitanud,  et rääkige neist lühidalt, mina väga suur seeneasjatundja ei ole. No nüüd hakkasime peale sellest otsast, kus nad ei ole kõige hullemad,  see härmlehtrik, mida siin praegu näitame,  on üks valgetest seentest, mis on mürgine,  aga ta tuleb veidi hiljem. Aga nüüd see, mis teil siin ees on, on kühm,  vöödik, mis eelmisel aastal oli väga, väga sage,  üllatavalt sage, veel paarkümmend aastat tagasi Eestis ei  teatudki teda, aga nüüd küll. Ja see sobib, uravik, sapi, puraviku, paljud korjaja juhata teavad,  sest tihtipeale võetakse ta üles hariliku kivipuraviku pähe  keda ta meenutab, aga ta on kole kibe ja jäetakse  siis lõpuks ikkagi söömata. Väga hea, sest ta on ka kergelt mürgine. Tavavahelikust on olnud nüüd viimasel ajal väga palju juttu  ja ma loodan, et inimestel on juba kohale jõudnud  ja eelmise aasta see näitus me ka vaatasime juba,  et inimesed vist juba teavad tavavahelik ei kõlba süüa  sellist kärbse. No kui on täpid peal, on rõngas jala peal,  on ka kotikene, no siis ei ole küll mingit kahtlust,  siis inimesed saavad aru, isegi kui ta ei ole punane,  et ilmselt on kärbseseen see on panterkärbseseen,  on mis natuke hullem kui punane kärbseseen. Aga noh, siin on nüüd siis need kõige tähtsamad,  kõige olulisemad see, millest algas peale eelmise aasta  augusti suur mürgituste laine või vähemalt meediasse jõudis  roheline kärbseseen. Ja valge kärbseseen muidugi ka. Ja valge kärbseseenega on olnud vist tõesti kõige rohkem  mürgitusi tänu sellele, et teda millegipärast ikka veel  aetakse segi šampinjoniga. Aga kuidas teha vahet, enne me nägime siin näiteks sapipuraviku,  eks ole, näiteks tavalise ja, ja selle sapipuraviku vahel,  et võrdlemisi sarnased on. On küll aga tuleb üles võtta ja vaadata. Kogenud korjaja näeb üldiselt juba kujust  ja värvitoonist ära aga kui vähegi kahtlust on,  siis üles võtta, vaadata torukesed, on vähegi roosaka tooniga,  kindlasti sapipuravik. Ja kui on veel kahtlusi, siis puravikku võib alati maitsta. Praktiliselt meil ei ole selliseid torukestega seeni,  mis võiksid olla surmaalt mürgised. Ühesõnaga, moraal on see, et kui te ei ole kindlad milleski,  siis pigem jätke need seened sinnapaika. See on kõige kindlam reegel igal juhul absoluutselt. Aitäh meie seeneteadlastele inimeste seeneteadlikkuse  tõstmise eest. Siit edasi põikame aga Londonisse ja läheme,  vaatame, kas grillmeister Enn Tobreluts oma hommikusöögi  juurde lisab ka seeni või mitte? Tervist on ilus päikesepaisteline hommik,  oleme siin Põhja-Londonis ja püüame leida head inglise  pärast hommikusööki otse tänavale. Nägid menüüs olemas hommikul? Inglise pärane hommikusöök, burgerid, isegi steki on müüa. Ringy stek viis kauni väga head hinnangud. Eesti rahas alla 100 krooni saab korraliku steigi kätte. Ja. Inglismaal on, mis sind võib-olla olnud,  keda igal. Kordus pult. Kahe naela 35 krooni. Õige. Väga hea, mahlane. Ma ei ole kogu selle aja jooksul, mis ma olen siin elanud  iialgi sellisest kohast hommikusööki söanda vasta. Aga ma usun, et ma revideerin oma vaateid olulisel määral  praegu ja see on täiesti hindaväärt. Hindaväärt hommikusöök. Mul on täpselt sama asi, et sellise tänava peal seid  väikseid niisuguseid toiduputkasid väga usaldanud ei ole,  aga see on tõesti hea. Nii et ma usun, et alati tasub proovida,  kui ikka näeb toit hea värske välja, proovige järgi  ja saate hea toidu elamused. Seal. Siis. Nii ongi, kõht on ilusasti täis söödud, päev on alanud  ning meie kohtume juba järgmisel nädalal uues kohas. Aga meie järgmine külaline on selline, kelle vähemasti  televisioonikarjäär on küll tugevasti plussis. Ta on töötanud 41 aastat Eesti Televisioonis  ja teda võib vist pidada Eesti üheks tuntuimaks naiseks. Vähemasti ta on kõige staažikam Eesti naissaatejuht. Tere õhtust. Hea kolleeg Reet Linna. Aga Reet. Me siin toimetajaga mõtlesime,  et me ei viitsi siin umbses stuudios sinuga pikka juttu ajada,  et sa oled 69.-st aastast saadik siin telemajas töötanud. Tule ja näita meile kõik need hallid koridorid ja,  ja, ja mis räpaseid saladusi need need toad siin sisaldavad,  et teed sa meile pisikese ekskursiooni? Vot see loomulikult, lähme. Väga hea, lähme. No siin on siis me oleme Eesti televisiooni keldrikorrustel,  mis ütleme mulle, meenutavad natuke selliseid,  ma ei tea sõjaväelinnaku katakombe, et, et kui ma siia  seitse aastat tagasi tulin, siis oli natuke päris  hirmuäratav siin käia. No tegelikult on ta nii alati olnud, natuke on nüüd paremaks tehtud,  need seinad on ju värvitud ja, ja nagu sa näed,  valgus on siin olemas, aga, aga siin see tee,  see pikk koridor viib ühe ukseni, mis on,  mis on tõesti märkimisväärne ja mõeldes kui sa mind kutsusid,  siis tuli mulle alles see meelde, ma olin ära unustanud,  selle, selle ukse taga oli. Tõelise masu aja ehk siis talongiaja, televisiooni pood,  saad sa aru, meil oli pood, mis oli üks kord nädalas lahti,  inimesed tulid siia, seisid järjekorras,  kes töötasid koosseisulised, eks ole, ja said siit viinerid,  vorsti, Tambovi sinki, Krakovi vorsti ja mina ei mäleta,  aga väidetavalt oli siin ka šampooni ja seepi  ja sellised noh, niisugused nipet-näpet. Igapäevaelutase Ma pean tunnistama, et ega ma ei ole siin  nii kaugel üldse käinudki. See on hea mõnus temperatuur praegu. Et kus kohas, siis siin oli kohupiimalett  ja siin oli viinerilett või et noore pensionäri asemel oli  siis mis asi, sink. Jah, Tambovi sink ja Krakovi vorst, need olid kõva sõna  sellel ajal. Et selles mõttes oli see, see oli väga hea,  see, ma ei mäleta, kas see oli neljapäeviti  või üks kord nädalas, igal juhul oli nii,  et siia me rivistusime kella, kas oli 12-st kolmeni  või mingi niisugune aeg oli, et et said selle kätte  ja see oli normeeritud. Ega sa ei saanud võtta kilode viisi, see oli ikka ette nähtud. Igalühel oli see Brežnevi pakikene nii-öelda,  ainult et meil ei olnud valmis pakituna,  me võisime seda siis ise osta siit, nii et lahja kohupiima  aasta kas sa näed, mis aasta 92? 12. Veebruar 90. See on sellest ajast, sa kujutad muuseas,  ei ole. Me ei ole seda toonud ise kaasa,  see oli siin just. Ka. Läheme edasi räpaseid saladusi nuhkima. Me hakkame kohe, ma saan aru kohvikusse jõudma,  jah. Ja aga enne kohvikut on siin siin isegi silt alles,  pimikud olid siin operaatorite, siin on filmioperaatorite  ja siin oli üks selline puhketuba, see, kui sa näitad  vasakule poole siin, ma ei tea, mis siin,  võib-olla siin oli puhketuba selline, kus vaatame,  mis siin sees on. Tahu härrased. Mehed teevad proovi või? Toob, et siin oli televisiooni all oi beebi  ja kuna beebi siin oli uhketuba, et niimoodi siin oli diivan  ja siin oli niisugune suhteliselt mugav olemine  ja ma mäletan, et üsna tihti tulid nii. Ööbisid siin mõned meist, meie saatejuhid,  kas siin tehti pattuga reet? Mulle tundus, et mõned mehed tulid väga õndsate nägudega  siit vahetevahel välja, me teadsime seda kõike,  muide, tõsi ja siis peaks ka tihemini siia tulema. Võibolla igal juhul oli selline, ütleme kui sa tahtsid  räpaseid saladusi saada absoluutselt absoluutselt. Siin nurga peal oli meil putka veel hiljaaegu,  kui sina tulid majja, see oli niisugune keosk oli,  kus kui sukapüksid katki läksid, said siit endale osta ja. Ja, ja ei, ma seda isegi putkat mäletan,  sukapükse ma muidugi nii väga ei mäleta,  aga kuule, aga see on meil kohvik, eks ole,  see tähendab, et vanasti oli, ütleme, kui meil praegu on  lett siin vasakut kätt, siis vanasti oli lett seal,  kus kell on praegu, eks. Ja ja see oli väga-väga hea, tohutult head toidud olid siin  ääretult head toidud ja, ja kokad olid väga head. Heino Mikkini kuulsa spordireporteri abikaasa oli siin väga  armastatud kokk, kes tegi tõesti maitsvaid koduseid toite  ja ja siis siin oli see lett, nagu sa kindlasti oled kuulnud,  seda lugu, kuidas Urmas Ott tuli, ütles proua Schmidt,  kes oli meil väga populaarne kohvikupidaja  või see müüja, seal baaridaam proua Schmidt,  kell on üks, on aeg keerata juustuvõileval juust teistpidi. Siis oli tema nali. Reet, kuidas nende nende suurimate staaridega nüüd oli,  et pandi ja otid, et kas neil oli mingisugune konkreetne koht,  kus nad istusid ja oma konnakit jõid? See konkreetne koht oli, noh, see on muudetud,  siin on seinad ju vahele tehtud, see oli tegelikult minu  meelest siin nurgas oli üldiselt see koht,  pant istus alati siinpool väike konjaki,  klaas ees enne saadet, kõik teadsid seda  ja see oli ilmselt tema tema niisugune dopingu,  mis tema ajud tööle pani ja, ja sellega olid kõik harjunud. Ja siis see ma ei mäleta, siin oli, ta võis olla sealpool e  näiteks siin pool, alati istusid ka liilia,  Põldre, Tiiu, Vahi, Mai uus rutm, Pereamets,  Moidela Tõnisson ja sealt tundus alati olevat väga põnev  selles lauas, et noh, niisugused põnevad jutud olid,  seal oli lõbus, seal naerdi palju ja siis,  kui kord meid kutsuti sinna, mina sattusin sinna lauda  ka mõned korrad, siis ma olin tegija, siis ma teadsin,  et mind on nagu sellesse seltskonda võetud,  et selles mõttes see kohvik oli maja süda,  kus kõik kõik elas, siin oli telefon. Aastaid oli telefon, et kui majas keegi kadunud oli,  siis kohvikus leidsid ikka üles. Ja siis muidugi see valvelaud jah, siin nurga peal oli see. Siin nurga peal oli see valvuri koht hiljaaegu veel,  eks ole, siis sinu aeg ka juba ja siis siin oli,  oli valvuri tädid, mitte onud, valvuritedid,  kes olid suhteliselt eakad, ma mäletan, proua kuusik oli,  kes oli kuulsa arhitekti kuusiku proua kes projekteeris selle. Seal, mis ta on pronksi tänava nurgal, suur ele maja,  mis seal on, see on tema tehtud. Ja siis neil oli see püstol oli vöö peal,  neil oli mingisugune rohelist karva munder oli seljas nagu  relvastatud valve, relvastatud valve ja ma kujutan ette,  et kui midagi oleks juhtunud, siis tädi kuusik ei oleks selle. No ma ei tea isegi, mis pidi seda, ta oleks võib-olla enda  poole lasknud sellega, et igal juhul oli alati ükskõik,  kui tuntud sa olid. Või tundmatu Probusk, minu põhikorrus oli neljas korrus,  kuna ma olen terve oma elu tegelikult, olles käinud läbi  väga palju toimetusi. Olen ma ikkagi olnud põhiliselt muusika ja meelelahutus  põhiliselt ja see oli neljas korrus ja see oli selles mõttes  ta oli väga märkimisväärne korrus, et sellel neljandal  korrusel olid, olid väga tähtsad punktid. Seal oli Anu Põlu kabinet. Seal oli meie toimetus ja seal oli kassa. Ja seal oli fonoteek. Sa oled televisioonimajas töötanud 41 aastat. Kui sa tulid siia, sa tulid muusikasaadete assistendiks,  eks ole. Et kas sa uskusid ka, et sa see telemajja  nii kauaks jääd? Kindlasti mitte ei, ei pealegi noh, siis ma olin nagu  aktiivsemalt veel lauljana, et ma käisin ju filharmoonia  lausa laulmas, vahepeal katkestasin siin teletöö,  töötasin lepinguga edasi, et ma ei ole liialt igaüks. Aga sellist, ütleme, saatejuhiks saamise kihku,  nagu sinus ei olnud. Kui ma tulin siia, ma ei kujutanud ettegi,  et minust võib saatejuht saada, ma ikkagi olin nagu  assistent ja ja, ja, ja siis tulin toimetajaks  ja siis sain nagu saatejuhuks. Aga see nii, siit te saite raha, ma olen raha siin me seisma  järjekorras kaks korda kuus oli palgapäev. Minu palk oli kas 120 oli mingi periood,  ta oli 90 120 ja lõpuks 140 rubla, mis oli väga suur raha. Kolme aasta pärast kolib Eesti Televisioon ilmselt uude  majja tuisu tänavale. Usud sa, et sa oled ka siis veel vormis? Ma ei julge seda öelda, tegelikult mind on isegi kaua siin  peetud juba, et see päris palju, et tore oleks ju,  vaata vanasti oli veel üks amet, mida enam ei ole,  olid kaablimutid, kaablimutideks läksid kõik need,  kes olid juba nagu pensionile saadetud ja enam nagu ei,  ei teinud oma tööd, siis sa läksid stuudiosse,  vedasid selle kaamera seda kaabliks niimoodi,  see on päris hea koht, aga seda tänapäeval enam ei ole  ja valvuriks ma kaua ei lähe. Ma ei tea seda, tore oleks olla, aga ma ei tea. Aga suur tänu, Reet, et sa tulid saatesse  ja aitäh selle meeldiva ekskursiooni eest. Noa, aitäh sulle kutsumast, et ma loodan,  et sina oled nendes paremates ilusamates tingimustes veel  kaua tööl. Loodame, aga siit edasi läheme vaatame,  mida meie konditsioneerimata telemaja teie kodudesse  lähiajal toob.
