Ma juba ammu imestasin, et miks teie kool ei ole kasutanud  meie kiriku, vabandust, veekeskuse võimalusi. Ja ma usun, et hinna suhtes me saame kokkuleppele. Vabandust, üks asi tuli vahele. Teeme esmaspäeval tegevdirektori kabinetis hästi nägemist. Oota gigi kogutud, kuule, lõpetame ära. Seljast ära ja tunne ennast nagu kodus, kui sa  nii lahke oled. Mul tekkis üks tühi tunnike marketis lao perenaise ei ole  minu jaoks varem aega, et juustutiirul jälle. Kõva mutt, ära hakka, räägin veel Marele ära,  ta on tööl jah. Muidugi. Töötajad teevad tööd ja töötut töllerdavad Karl Martin Sinijärv. Panen niisama pada, kust mina tean, mis sinijärv kokku  luuletatud on. Kulutavad või ei, aitäh, ma pean täna veel Lätti sõitma. Miks sina siis miks mitte poiss, ah, ära parem küsi,  tal on käsi laasas. Mis juhtus, ütleme nii, et väike, aga vastik töötrauma. Mis ma räägin, töö on väga kahjulik asi selle pärast mind  sellest eemal hoitaksegi. Sa paistad täna päris lõbusas tujus olema. Just ja jah, minugi õnnitlused uue Petersoni puhul. Katsun ka katsikule jõuda, muidugi kui kutsutakse. No küll nad kutsuvad, kui ükskord nime suudavad välja mõelda. Kas veel pole suutnud? Ei ole. Peaks kohe nime panemise talgud välja kuulutama. No võtame siis nimetu Petersoni terviseks. Ära pane tähele, see on mul täna alles teine  ja viimane õlu. Nojah, sa ise tead. Ma käisin varahommikul luua saarel ühe väikse tiiru,  mõtlesin, et äkki sa oled seal veel. Tuli. Ma seal ikka passin, õues ka enam midagi teha ei ole ja. Ja jah, selge pilt, meil ka rohkem nii sisemised tööd,  tegemised. Ahsoo ja. Väikest külakosti ju? Ole lahke. Naljaabi vaestele ole nüüd normaalne alla. Le õlut. Ma teen siis kohvi Ei, parem mitte. Mul on autos oma termos ja ma võtsin vist liigsele lonksu,  hakkas seest kuidagi torkima. Mul ka maks hakkab teinekord õiendama, kui liiga palju  kohvilürbid Õlle peale ei hakka õiendama. Olu on rohkem niisugune neerude rida. Kuulge. Teil mingisugust petroolilatrante ei ole. Vabandust. Ei ole sellist sõna kuulnudki. Ühte väiksemat sorti labidat oleks tarvis. Ma saan aru nagu lapselaps ele kingitus,  nii, mingit laste labidat ma ei taha, mul oleks tarvis  sellist noh, ikka täitsa sapööri labidat. Aa no aga siis on selline meil. Uued. Hea küll ma vaatan veel. Ah soo, llan, mul oli natuke asja ka. Kuulan huviga, no kas ääri-veeri või otse. Pane aga otse mina keerutamist ei kannata. No siis. Pakuks sulle tööd? Ei tööd koguni. Kas ma ütlesin midagi pahasti või ei? Lase aga edasi. No vaata. Ühesõnaga, asi on selles, et meil uuevarikul ei  ole hetkel ühtegi inimest, kes suudaks masinavärki üle  vaadata ja putitada ja kevadeni oleks seal tööd küll kursus  juba kaks traktorit, kombain, tosinakiriist  ja nii edasi, aga juba tead, kassis käis rääkimas. Selliseid asju lastega küll ei aeta, no võib-olla sa ei ole kursis,  aga Ants on meil paberitega peremees. Las ta olla pealegi. Ülu siin suve lõpul käis, üht-teist mainis. Seda poleks nüüd küll olnud tõesti tarvis. Ma ütlesin poisile kohe, et allan seda sorti asjaajamist ei salli. No mis see minu sallimine, aga. Unustame selle jutu. Kuule, nüüd ei saa ma sinust üldse aru. Või äkki sa oled juba töökoha leidnud? Ei ole ja suured tänud muidugi lahke pakkumise  ja usalduse eest. Võib-olla sa kardad, et ei saa hakkama. Võib ka nii öelda. Kuule Allen, räägime nüüd selget juttu, eks. Masin masin kui vaja, siis saaks võib-olla hakkama ka,  aga, aga ma kui nüüd otse ütelda, siis teie kolmevalitsus  seal uue valikul. Anna andeks, aga mul on ikkagi mingid põhimõtted  ka ja Petersoni. Armuandja vastu ei võta, nüüd alla, võin mina solvuda. Elad üle, sa oled meil kange mutt, nagu see niskame,  perenaine, jah. Nii et. Vaatame nüüd selle jutu sügavale mulle alla. Ja räägime millestki muust. Et. Millest me räägime siis? Kuidas sa sellesse euro tulekusse suhtud ka? Eks siis ole näha, kui ta tulnud on. Eks ta ole. Aeg lendab ka kiirelt ja. Saba komeet. Kuule, kas ma tohin teie vannituba kasutada? Jürka varasema, milline ootamatu kohtumine vanaisa. Ei ole ammu näinud. Mõtlesin. Et aasta on läbi, et. Ilm ka õues selline ilm on jumala teha ja tahta. Mis asja siis ajad ka? No mis ma ikka niisama ma peangi tegelikult torule tagasi  minema ka. Tõsi jah. Ma just tulin turult läbi ja leili ütles,  et sa jäi täna hoopis koju. Assa nojah, naisterahvas, eks nemad saavad asjadest omamoodi aru,  need naised, need naised. Aga kuidas sa minule seda seletad, et sa ei olegi maal,  vaid hoopis siin? Pornas? Vot murra n mul oli tegelikult seal kellassepa juurde oli asja. Ma lähengi nüüd edasi ahvenas mitte ahvenas,  vaid härra ahvena, eks ole. Paluks ikka meeles pidada kerges. Seda muidugi. Ja nüüd aitab valetamisest ja vassimisest. Mis asja ma olen vassinud, siis oled ikka küll. Peaksid ju teadma poja, et jumal selliseid asju ei salli  või oled talle ka vahepeal selja pööranud. Mis sa nüüd, mis sa nüüd, kelleks sa meid pead? Härra Ahven. Tubli, Jürka ja nüüd marss minu juurde. Pramuse toru Jüri. Vahi kui palju setta maha jättis, aga selle eest on uus  radiaator paigas, enam ei ole mingisugust tilkumist karta,  kuni järgmise korrani. Mis elu seal üldse on? Radikad lähevad lõhki, päevad lähevad aina lühemaks  ja Eesti kroonid lõigatakse ribadeks, kuradi euroraha,  ma ütlen. Eluisu on täitsa otsas. Kuulge, euro on ainuke hea asi siin viimasel. Kõik Moonjama. Sina, plika, ole vait. Kas sa tead, et laps räägib siis, kui kana pissib? Palun ärge naaksuge kogu aeg, eks ole, lõpetage ära,  sina ka, anni, kuule, sa ise tassisid siia. Kuidas sa räägid emaga? Murna, see on ju sinu sünnilinn. Ära valeta. Mis jutt see on, kes niisugust asja rääkis? Mitte keegi, teadsin ise ka sünnist järk. Kuulge, jätke järgi, palun, tõesti, mul hakkab pea valutama. Mikreem tuleb Pariis, Priis, Pariis, Pariis,  Pariis, Pariis, kes ise elasid selles Pariisis  ja mina ei tohi rääkidagi. Ma palusin siis lõpeta ära, eks ole. Anna Pelnik, enne alles oli. Kiigutasime sind õues vankris ikka edasi-tagasi edasi-tagasi  ja nüüd oled nii ilusaks ja suureks tüdrukuks sirgunud. Just kuula, mida vanaema sulle räägib ja lepi sellega,  sinu sünnilinn on Morna. Tule sisse. Lapsi näeb? Hirmsasti kuluks ära. Las ta jääb. Kasvatada iseloomu jah. Küllap vist? Nii et sina olid siis teel Kellasepa juurde. Kassirisu tead, ronis laua peale, ajas kella kivi põrandale  maha ja Rolex kutu. Ah et kass ja. Meil on neid neli tükki, kolmas niisugused viisakamad,  aga see üks hai reso või. Ronib igale poole ja kohe kivi põrandale,  mis sa ütled? Jah, meil reetoas reetoas on kivi põrand,  sa oled ju käinud. Mis mula sa mulle ajad, endal kell käe peal. See on teine kell, ma lihtsalt, mis teine kell,  see nagu ära oleks? Jumal, üks, üks oleks ees või taga. Osavad poisid, need hiinlased vormid, meie Jürkale muudkui  vale oleks, et üks ees, teine taga ikka tead,  see maksis ka kena kopika. Ega õnn ei ole rahas. Oleks siis ammugi mitte. Ära sa ütle. Tead, targemad mehed ütlevad, et raha peab mehel olema  nii palju, et selle peale mitte mõtelda. Võib-olla ma saan kunagi kuulsaks ja siis kirjutatakse  minust raamat mida müüakse kõikides raamatupoodides. Ja esimene lause sellest raamatust oleks,  et Annabel Sumberg sündis Pariisis. Või siis sumbar, sellised jutud Georgia küll ei meeldiks. Ja vaata, et sa isale selliseid rumalusi ei räägi. Tema pole selles süüdi ja, ja kõigepealt peaks ikka kuulsaks saama,  eks ole. Kas sa oled mõelnud üldse, kuidas seda teha,  kui igal juhul mitte siin Mornas konutades on ju? Ja kuna üleüldse, mis komme sul on mind niimoodi  nädalavahetusteks siia tirida siin pole midagi teha ju? Võta see ämber ja vii välja kakoi ämber,  kuuled, mida vanaema ütles ruttu. Oota, võta see silka kaasa panuse peale avarii muidugi sisse astuda. Kuule, sa ise ka usud, et keegi enne kevadet siia satub pea,  kas sa tahad saada või? Last oled ikka kuulnud või? Esimest korda kuulen epi teil. Oma arengu aled vahepeal läbi teinud, ma vaatan. Iga inimene areneb, miks siis mina ei või? No nii arenev kerges Kuidas me siis teeme, kas kamandan kohe põlvili  või saame kuidagi lihtsamalt hakkama? Ära naljata, mul ei ole nalja, tööta üldse,  minul ka ei ole, aga sina oled nagu pungil täis põis,  mis on iga hetk lõhki minemas põis, mis põis. Ära nüüd hakka solvama ka mokk maha. Ma ju näen, et sul on tungiv vajadus mulle pihtida,  mida mul sulle pihtida on. Pihi siis oma leilile. Seda ma tundsin, muide, seda ma arvasin. Leli käis siin sinule kitumas ja see pole tähtis,  kes käis ja kes ei käinud, aga et sa minu eest ära jooksed,  see ei kõlba enam mitte kuskile. Mis asja, ma jooksen ju, ma ütlesin kellasse. Suu kinni. Mina Harry Ahven jumala tagasihoidlik esindaja siin maa peal,  tema esimese päeva kiriku peana. Seda sa ütled ja millal sa üldse viimati koguduse ees jutust pidasid,  sellel ei ole mingisugust tähtsust. Tähtis on see, et mina teenin oma jumalat  ka siis, kui mul pole koguduses ainsatki liiget. Nüüd valetad ka veel, millal ma sulle varem mäletanud olen. Niisiis. Jüri kerges ja nüüd sa pihid mulle. Kes on see naine? Mis naine, naine, kellega sa oma seadusliku abikaasat  leilikergest petad? Jüri Kerges, ma hoiatan sind, jumala palge ees ei kõlba  niimoodi irvitada. Ei ole mingit naist, no. Ausõna, ei ole. Kuule, kas ma tohiksin su käest midagi küsida? Ei tohi, mul ei ole aega. Oota, palun. Ütle mulle, kas sina rääkisid talle Pariisist. Mul jääb kohe meele härtaks, et sa minust  nii halvasti arvad. Ja kust mina tume inimene üldse pean teadma,  mis asi see Pariis on? Ma ei ole öelnud, et sa oled lume inimene. Pese kõrvad puhtaks, ise tahad veel peenike daam olla. Ma ei öelnud, lumeinimene, ma ütlesin, tume inimene,  olgu, olgu, tuleme nüüd selle Pariisi jutu juurde tagasi,  sul kohe keel sügeles talle seda välja öelda. No aga kust mina teadsin, Tallinnasse jutt keelatud on? Me lihtsalt ei räägi sellest. Sest Annabel oli väga väike, kui Georg lapsendas. Ei noh, Georgi kohta ei ütle ma ühtegi halba sõna  selle väimehega mul on vedanud. Mitte nii nagu see Jaan Pauliga. Mina ei hakka selle tola pärast oma keelt krussi väänama. Niisugune. Vihmaussi kütt, aga talle maksti päris head raha vihmaussi  lugemise eest. Aga mis amet see siuke on, roomata siin Eestis  ja pärast veel Lätis mudas ja kraavides ja lugeda neid vihmausse. Miks ta ei teinud seda Prantsusmaal, Prantsusmaal,  ta oli kõik ussid juba üle lugenud, tõsi  ka või? Ütle veel, et jõukat elavad. No meil siin Eestis on neid vihmausse, nii et tapab,  näe meie enda aias on ka ühe labida täie peal oma kolm ussi. Aga Jeampuula, ta oli ikka teadlane. Nüüd enam ei olegi või? Ma ei tea. Meil ei ole lahutusest saadik mingisuguseid  kontakte olnud. Ta oli sinu jaoks vana. Kuidas üldse niisugune lapsi teha jaksas? Imelik jah, aga näe, jaksas. Ja peast oli ta täitsa segane. Mäletad, kuidas ta ükskord terve öö ja veel päeva takka otsa  seal teises toas nuttis ja kaebas kurat,  tarpis kogu meie koduveininahka. Miski tal nende ussidega ei klappinud. Ma mäletan, ta nuttis ühe korra Pariisis ka. See oli siis, kui omanik lubas meid kolme päeva jooksul  tänavale tõsta, sest šan pool ei olnud jälle üüri maksnud. Seda ma ei teadnudki. Vaene küll, sa pidid seal palju kannatama. Kui ka Jürka, räägi ära, hakkab kergem. Mis asja ma räägin siis, ega. Ma sinusugune naistemees ei ole. Palju sõnu? Ja miks sa mind eksitad? Mitte mina ei pea sulle pihtima, vaid sina pead mulle pihtima. Kohe pean ja kohe pead. Vaata, missugune sa välja näed. Nagu karjast ära eksinud Oinas, häbi vaadata kohe, mis asja ma pihtima pean siis? Hea küll, ma aitan sind. See on pihisaladus. Ja siit ruumist see kaugemale ei jõua. Ma ei tea, ma ei oska niimoodi, no küsi midagi. Ja küsin. Kus sa käid öösiti ja nii usinasti,  et su seaduslik abikaasa on selle pärast murest murtud. On üks koht, mis koht, ma ei saa sulle praegu rohkem rääkida. Kus see koht on, mida sa seal selles Ühes kohas nagu sa ütled,  mida sa seal teed? Ma püüan sellele elu mõttele pihta saada. Tuli tuli niisugune hoog. Kuule. Ma pean hakkama minema. Oota, oota, oota, kuhugi sa ei lähe, oota,  oota ka. Jüris, sa lähed. Mõni teinekord. Jürka. Jürka. Minu lugupidamine ainult üks küsimus, kas sul on elektrikat? Peaks nagu olema Ma mõtlesin, et üks faas on kadunud. Ei tohiks nagu olla. Siis on remondimehed mingi käki kokku keeranud,  mul on esik ja vani tuba, täitsa pime. Ega mul rohkem küsimusi ei olegi, vabandust. Tere, Annemai. Tere, Uku. Teid ei ole tutvustada. Me oleme Allanika omavahel sugulased ja ma olen kursis Kuidas siis läheb ka hästi nagu alati ja sinul? Ei ole viga. Oled juba vanaisaks saanud vahepeal? Jah, ja ma olen selline. Omapärane vanaisa ja Ursula. Tema elab ikka Austraalias. Ei nüüd, juba Ameerikas, USA-s. Vaata, kus on haaret Remont on valmis ja näe seda ka, tead. Eks sa tule vaata, astu läbi. Ei ole aega. Kahjuks. Muidu tuleks jah. Vaevalt küll, kui aus olla. Tal on seal mingid elektrijamad. Kui tahad, ma tulen, viskan pilgu peale,  milles probleem on? Kuule alle, minu meelest õlu ja elekter ei ole just kõige  suuremad sõbrad, mis üks-kaks pudelit. Nüüd sa. Kardad skandaali või et kui ma peaks sinu korteris tapva  siraga saama või mis? Nali. Teate, ma hakkan parem minema. Kuule ma käin käkku seal nurga peal siis poes ära,  teie istuge siin ja ajaga. No kui justkui kähku nagu välke pauk. Milleks seda nüüd vaja oli? Seda küsi Allani käest. Istume siis üks kolm minutit või. Mis see meil ikka teeb? Hea küll. Mis see meele ikka teeb? Miks sa pidid selle Pariisiga tal pea segamini ajama? Ta hakkas üks õhtul pärima. Algul ma punnisin vastu. Aga kui laps palub, no kuidas sa ikka talle ära ütled? No nii mis ülesandeid te mulle siis veel välja mõtlesite? Aga manalaanne ja mind ei tohi füüsilise tööga üle aga koormata. Hästi tahad vaimset tööd, palun? Siin on tšekid. Siin on arvuti, kontrolli tänased arved üle. Ei tea miks, aga sellepärast, et sa saaksid varakult juba  töömaiku suhu sest võib-olla varsti on see hotell sinu oma. Miks keegi küsi, kas ma tahan seda? Teised rügavad terve elu ja ikka ei saa endale lubada  hotelli või midagi muud sellist, aga sulle,  see kukub otse sugu. Tulen ma jee siia mornasseade, oma hotell,  andke rokole siis kui juba praeguse hääli lugeda,  kujuta ette ja mina tahtsin sulle täna teha siin veel ringkäigu,  et näidata, kus on köök, kus on numbritoad. Ei huvita. Hea küll, ma lähen nüüd koju. Krissu peaks vissi juurest juba tagasi olema. Tema vaene mees peab korjama seda töörahva pereimejat,  tulgu tulema sealt, no kus siis me oleks omadega täiesti  peenes kohas. Ma tean küll, mis öelda. Pead sa siis niimoodi väljenduma? Ei no. Ükskord saavad nad niikuinii teada, kus kohas me tegelikult oleme. Kuradi euroraha, ma ütlen. Hea küll. Ma lähen panen siis supi sooja. Annabelikene, sa tahad ka frikadeli suppi? Kuule, sööge ise oma suppi, sest ma kuulsin küll,  mida te mu isast rääkisite, häbi sul ei ole,  pead kuulata ja sinul ei ole häbi minu päris isast niimoodi  rääkida või. Palun, rahune nüüd korraks maha, eks ole. Lähme õhtul koju ja siis räägime. No tähendab, lähme vanaema majja, räägime seal küll ise sa rääkisid,  et see pole mingi vanaema maja, see on vana Kristjani maja. Kuule, ütle mulle, kas sul hakkab sellest kergem,  kui sa saad niimoodi vastu? Ei, las ta olla ta täpselt nagu sina. Minu meelest on rohkem nagu sinu moodi, eriti viimasel ajal. Aitab, ma lähen nüüd ära. Ah ja Evelyn, tähendab sa mulle palka ei maksa,  aga täna ma olen ikka kõvasti lüganud, nii et saad aru,  jah? Tea, kas see alla nii kauaks jääb? Küll ta tuleb. Ma pean veel täna Lätti jõudma. Ah soo? Küll, sa jõuad Lätti. Siis ma tahtsingi küsida. Ei tea. Ega mu endine abikaasa, endine. Kas jõudsite juba lahutada? Ei, see oli sõnavääratus. Formaalselt, me oleme ikka veel abielus. Selge. Mis sa tahtsid küsida, ega riks ei ole käinud siin tülitamas. Kas oleks pidanud? Ma ei tea, kas oleks või mitte. Siiamaani ei ole. Siis loodame, et ei tulegi. Tore oleks. Tead, Uku. Ma ei oleks iialgi arvanud, et sa oled nii suur arkpüks kui  sa ütleks, et mölakas ja lollakas ja loru  ja noh, sellega ma võiks nõustuda, aga et. Arkpüks. Ja mida ma siis peaksin kartma või keda? Minu meelest kardad sa elu? Ja nüüd ma lähen ära. Passi ei jää siia. Ega me ei saa ometi alla nii korterit üksi jätta. No sellest peaks nüüd piisama, see on ikkagi 200 krooni. Näed, see on nüüd ainult 12 eurot, selle eest ei anta isegi  mitte peksa. Aga aitäh sellegi poolest kallist üld, ter,  võta heaks, kallis emme. Issand, kui madal. Mida vaata kui ma selle ämbriga siin kroonid,  eurod, prügiämbrid, ma vihkan seda kõike. Palun, öelge mulle mu päris isa, sean Pauli perekonnanimi. Mina ei mäleta midagi, mille jaoks? Seda peaks vaja minema. Ma tahan Pariisi, ma tahan. Ma tahan eel torni, ma tahan praetud süüa. Kõht on tühi, jumalakene, vanaema, paku sulle frikadeli suppi,  mis kastanit sa tahad? Palun ütle mulle mu päris isa nimi. Aga kui ma ütlen, et ma ei mäleta? Ma ei usu seda. Aga nii ma ütlen, vähemalt täna. Jookse nüüd järele ei mõtlegi. Aga kui ta, kui ta, kui ta tal on 200 krooni,  sellega ta Pariis ei jõua. Aga see oli minu raha. Raha sööge kõik raha kat ära. Osa no nii Noored ja ilusad, mina olen tagasi. Aga ärge tehke väljagi, ma olen vabameelne mees. Ma olen ise ka korra ju lahutanud pärast lahutasime küll  tagasi või tähendab abi, abiellusime teist korda veel,  nii et ärge tehke väljagi. Kus õlu täna niimoodi mätsib, siis?
