Tere jälle. Vikerraadios algab teadussaade, mina olen Priit Ennet. Saate esiosas on erilise tähelepanu all Loogia teaduse teises pooles tuleb juttu sellest, kuidas on kujunenud ja mis suunas liiguvad digitaalsed otsisüsteemid. Kuuleme üht selle ala tunnustatumaid asjatundjat kogu maailmas. Tallinna tehnikaülikooli geoloogia instituut tähistas sel nädalal oma kuuekümnendat aastapäeva uute ruumide avamise ja rahvusvahelise teaduskonverentsiga. Mart Ummelas kõneles instituudi direktori professor Alvar soe Soog. See nädal on meile olnud selline ilus nädal, kaks suurt sündmust, esiteks kuskil veebruaris saab instituut 60, me ei tea täpselt kuupäevaliselt seda aega. Ja samas oleme avamas tõesti oma uusi ruume Mustamäe campuses Tallinna tehnikaülikooli juures. See võttis aega, see võttis pikalt aega, kui geoloogia instituut lõpuks sai kolida uutesse ruumidesse. Paljud mäletavad meid Estonia puiesteelt kus ruumid olid üsna halvas seisukorras. Viimased ma ütleks, 10 taastat. Laborite seisukorrast ei saanud ka rääkida. Laborid olid põhimõtteliselt sellises seisukorras, et me olime välja langenud sugusest konkurentsist. Teadusturul ei suutnud nende seadmetega enam tööd jätkata. Nüüd need probleemid tunduvad, et on selja taha maha jäänud ja meie ees avaneb täiesti uus maastik. Saite nüüd Estonia puiesteelt ära tuua ka oma kuulsa kivimikoguja on ehk ruumi lisadagi, seda. Jah, tõesti, see oli meil suur mure, sest seal ta asus keldris, kus ei olnud väga kindel torusüsteem, uputusi ka juhtus, tuli ette. Nüüd me asume musta mäel päris koguda tarbeks nagu ehitatud väikeses majas. Kogud on tõesti vastavates tingimustes, mida ka Euroopa normatiivid ette näevad. Ja, ja loodame, et kogudega töö nüüd jätkub ja jätkub ka täiesti uues ja paremas suunas, sest huvi nende kogudega töötamise vastu on paljudel Lääne teadlastel Ameerika teadlastel. Ega me ei pea häbenema, seal on ikkagi praegu arvel umbes pool miljonit kollektsiooni nii-öelda osa. Nii et igal juhul on tegu Eesti suurimate loodusteaduslike kollektsioonidega. Rääkimata sellest, et ka küllalt suure materiaalse väärtusega, ilmselt nii, et selles mõttes uued ruumid ja kindlamad turvasüsteemid ka võib-olla aitavad paremini säilida. Selliseid kogusid kindlasti, ehkki me ei tea, palju see kogu maksab ja ju see on igal pool maailmas ka niimoodi, et teatud asju, teatud loodusteaduslikke elemente on väga raske nii-öelda rahanumbritesse panna, aga Aladdin ikkagi küsitud ja üritatud nii-öelda kätte saada ka siis mingisugune umbkaudne Tartus, noh ma ei oska seda öelda, aga ütleme, et see võib olla ulatuda seal miljonitesse ja mitte siis kroonidesse, aga ilmselt eurodesse, kui sellest üldse rääkida. Sest siin on ju tegelikult tegu ka ammu kogutud loodusmälestistega või siis kivimi eksponaatidega vana elu eksponaatidega. Ja on meie kogudes ka selliseid eksponaate. Et kõige parema tahtmise juures ei ole võimalik ka sellele siis nii-öelda rahalist hinda juurde panna, et nad on tõesti väga kõrge väärtusega. Selle avamise ja aastapäeva puhul toimuval konverentsil on ka mõned hinnatud välisesinejad, mis näitab, et geoloogia instituudil on ikka üsna tihedad suhted ka rahvusvahelisel tasandil ja geoloogia instituut ikka suudab ka rahvusvahelises teaduses maailmateadlased. Kaasa lõi, eks me ikka suudame veel ja, ja loodame, et tulevik on veelgi helgem kui praegusel momendil, kui me oleme uued laboreid käivitanud, siis ilmselt meie vastu tuntakse rohkem ja rohkem huvi. Aga praegu täiesti me otsustasime korraldada ka sellise pisikese konverentsi. Võib-olla siis inimesi huvitaval teemal ei räägi ainult teadlastest, aga räägime ühiskonnast ja selle konverentsi allkiri on nüüd välja öeldud, et maateaduse ja ühiskonna teadmised, nii et tegelikult maa, teadlaste geoloogia on üks osa maateadustest, maa on suure tähega siin. Üheks suureks eesmärgiks on tegelikult oma teadmised siiski rahvale saada mitte ainult iseendale sahtlisse kirjutada ja mõnuleda selle teadmisega, et mina tean ja teistele ei ütle, et me oleme kindlasti selles faasis ka Eestis, et praegune aeg oma teadmisi rohkem välja jagada. Ja kui nüüd rääkida ikkagi rahvusvahelisest dimensioonist, siis ikkagi olla riigikeskselt teadust või instituudi keskset teadust, kõik on ikkagi rahvusvaheline. Ja me oleme ikkagi üsna hästi avatud olnud viimastel aastatel ka lääne suunas, taas oleme siiani avatud ida suunas. Poliitilised piirid nagu ei kehti teaduses ja õnn. Õnn on, et see tõesti nii on ka tegelikult. Ja me oleme kutsunud jah, kaks välisteadlast pidama ka ettekannet üldhuvitavatel teemadel. Mõlemad on Soomest on tabani rämo Helsinki ülikoolist, kes räägib siis ajadimensioonist maateadustes ja on siis Krister sund plaaturku ülikoolist kes räägib metallidest ja maavarade osas siis ka ühiskonnas me ju kõik tegelikult teame, et enamus sõdu on ka lahti läinud ikkagi maavarade pärast, ressursside pärast. Nii et see on ka teema, mis on lähemal 10-le aastal kindlasti inimese ees ja see on küsimus, mis tuleb siis kõikidel riikidel lahendada kõige paremal viisil Need geoloogidel siin osa väga suur teha. Geoloogia instituudil on kindlasti tähtis roll tehnikaülikooli õppetöös, aga kui nüüd rääkida mõningatest uurimissuundadest, mis on täna aktuaalsed ja mis võib olla pälvivad laiemat tähelepanuga Oskate nimetada? Eks me jätkame nende suundadega, kus meie ekspertiis on nagu kõige parem aga aeg on näidanud, et me oleme hakkama saanud ka rahvusvahelises suures võistluses ka teadusmaailmas võistlus tegelikult toimib. Kui nüüd midagi päris esile tõsta. Ma ütleks, et meil on päris mitu teemat, mis on nagu võrdsed. Kindlasti on eesti paleontoloogia stratigraafia uuringu suund väga tugev geoloogia instituudis on ka põhjavee uuringud just nende isotoopkoostist alusel, mis siis otsapidi lähevad ka paleoklimatoloog iiasse. See on niisugune üleüldine teema nüüd hästi punaseks vaieldavaks ära värvitud. Me tegutseme keskkonnauuringutes kaudselt, seal on ilmselt tekkimas ka mõned osa võtnud siis Euroopa Liidu projektidest osad on juba olemas. Ja kindlasti peab ikka mainima, et järjest rohkem ja rohkem peaksime rõhku panema ka resurfoloogiale, et hindame ikkagi oma ressursse uuesti, aga ka maailma ressursse, sest Eesti on ainult üks osa maailmast ja ega geoloogias nagu neid piire ei ole nagu kasvõi viimane näide. Hea näide on see, et meie instituut tegeleb ka nüüd Ronja põlevkiviuuringutega. See on siis Eesti Energia suur projekt, kus siis Tallinna tehnikaülikool on peatäitja. Ja, ja see näitab tegelikult seda trendi, et me peaksime väga aktiivselt välja õpetama ka uut kaadrit, kes oleks suuteline selliseid projekte läbi viima, et vahepeal on tekkinud üks üsna suur lünk järgnevuses paarkümmend aastat gaasi olime üsna hästi ette valmistatud varauuringute poole pealt aga 90.-te algusest peale rahvusvahelist evolutsiooni esimene rahvusvaheline evalvatsioon Eestis. Peale seda siis lähtusime kahjuks evolutsiooni nii-öelda nõuannetest ning saatsime laiali suure osa rakendusteadust geoloogia instituudist. Ja see oli just see, mida me praegu kõige rohkem vajame. Meregeoloogia näide, geofüüsika näide ja ka hüdrogeoloogia näide jäi nõrgaks. Et need on teadmised, mis tuleks nagu uuesti sättida või kuidagi nendega uuesti alustada ja alustada saab ikkagi läbi õppeprotsessi uute inimeste väljaõpetamise. Ja sellel maastikul me siis oleme tõesti ka tehnikaülikooli tugevasti sisse liitunud ja üritame siis sünergiat rõhutada erinevate maateaduste tükikeste liitmisel. Geoloogia on üks osa, seal tuleb juurde ookeana, graafia, Hüdroloogia atmosfääriteadused, et meie kaugem siht on saavutada selline ühine maateaduste komplekt lähitulevikus, et need inimesed, kes siia siis õppima tulevad, saavad väga laia silmaringi, enne kui nad peavad spetsialiseerunud, siis nendest üksikutest välja pakutud nii-öelda alasuundadest, millegile. Ja lõpuks te mainisite balevaklematoloogiad, millest on nüüd saanud nagu selline suur ülemaailmne arutelu teema seoses kasvuhoonegaaside kliima soojem panemisega. Eks tegelikult see vist näitab seda, et kuigi geoloogiat nagu hakatud pidama selliseks alusteaduseks, kus on nagu on juba kõik paigas siis geoloogia tegelikult võimaldab pakkuda tänapäeval ka mõningaid üllatusi või uusi, vaata nurki nendele probleemidele, mis nüüd inimkonna ette tekkivat, et kas te arvate, et geoloogia võib ka oma senises arengus mingeid muid uusi üllatusi ja suunduma. Ega ikka vist palju ei ole neid teadusi, kes julgevad vastu rinda lüüa ja öelda, et kõik on tehtud, baas on tehtud ja nüüd jääb ainult nii-öelda suhkrut peale puistata, geoloogia ei ole kindlasti selline geoloogia on teadus, mille nii-öelda suundumust ikkagi dikteerib ühiskond, ütleme siis läbi ressursside vajaduse või siis läbi teatud uuringute vajadused, paleoklimatoloog ja, või kliimauuringud on nüüd noh, kohati ta võib olla ka kunstlikult üles tõstetud. Taiküsimus ei ole nii geoloogide jaoks, kuna geoloogia on teaduspikast ajast, me tegeleme ikkagi kivimitega või protsessidega, mis toimusid vahel mõnel juhul kaks miljardit aastat gaasi. Ja me teame, et tegelikult selliseid soojenemise külma esinemisi on olnud maakera ajaloos palju kordi. On olnud mitmeid aegasid, on olnud tugevaid väljasuremise epohhi, kus on tõsiselt palju loomaliike hävinud üsna lühikese ajaga. Ja siit geoloogi poole pealt ma ütleks, et me peaks ikkagi kained suhtuma ka sellesse suunda kliimauuringutesse just selle poole pealt, et kas siis ikka kõik on inimese teha. Ma usun, et siin lähiaastatel kindlasti tuleb midagi uut ja kainestavalt välja geoloogia poole pealt, mis näitab siis tegelikult, et kõik võib-olla ei olegi nende kasvuhoonegaaside taga ja näitab seda tõe otsingul, me kõik oleme. Et ilmselt selgitame välja noh, vähemalt lähiaastakümnel selle tõe geoloogia poole pealt, mis siis tegelikult on selle kliimaga juhtunud ja kas on üldse midagi juhtunud. Ega midagi soovida siis geoloogia instituudile teile professor Alvar soesoo edumaakera mälu uurimisel ja loodame, et tõepoolest me saame ka üha rohkem teada sellest, miks me siin planeedil oleme ja kuidas meil edasi elada tuleb. Aitäh, aitäh, loodame kõige paremat. Mina olen Tiit Kändler. Ja ma räägin täna teile sellest, kuidas geoloogia teadus on muutunud ning minu meelest üha enam füüsika poole. Vaadake 50 aastat tagasi. Me võisime dokumentaalfilmidest näha, kuidas geoloogid ronivad mööda mägesid ja muudkui vehivad oma haamrikestega koksivad otsides muidugimõista head ja paremat väärtuslikku maaki. Kuid enam ammu ei kuulu geoloogi vältimatusse riistvarasse haamer. Kuid vältimatu on arvuti. Nad istuvad arvutite taga ja teevad oma tubaseid katseid. Ja üks selline katse, mida teevad Eesti geoloogid, on praegu muutmas kogu maailma geoloogia teaduse paradigmat. Vaadake, asi on selles, et looduses on väga palju selliseid protsesse, mis toimivad niinimetatud astme seaduse kohaselt. Ma püüan seda seletada, see tähendab seda, et looduses pole olemas sellist asja nagu tüüpiline fragment. Loodus toimib skaala vabalt, mis tähendab, et laias iseloomulikke mastaapide vahemikus pole ühtegi sellist mastaapi mis oleks ühel või teisel põhjusel füüsikaliselt eelistada. Nii et loodus on enesesarnane ehk fraktaalne, nina, kond, pilved, merekallasjõed. Kui te lihviti siledaks mõne rändrahnukese, siis näete selle pinnal kaunist mustrit. Kasutab pilve või rannajoont või jõgede looklemist. Kuid miks see nõnda on? Füüsikutel on asi lihtne, füüsik. Oma teooria kontrollimiseks saab teha katse, olgu see katse keeruline või lihtne. See katse on põhimõtteliselt tehtav. Kuid geoloogidel on asi raskem, sellepärast et meie jalgealune näiteks on moodustunud ajavahemikes, mis inimese mastaabis on ülipikad. Siin ei ole juttu enam mitte tuhandete ega 100 tuhandete aastatepikkuste vahemike ära vaid tegu on miljonite ja isegi miljardite aastatega. Kuidas aga geoloog siis saab teada, mil moel need kivimid tekkisid ja üleüldse, mis me jalge all toimub. Põhimõtteliselt on muidugi võimalik modelleerida iga looduses toimuvat protsessi. Seda saab teha arvutil, aga saab teha ka mingisugusel kavalal moel laboris, leides analoogse protsessi, mis, mis toimib maapõues nüüd kivimite moodustamisest osa võtnud, selline asi. Nii nagu magma magma on, on üks sulanud kohutavalt kuum liivataolisest ainest. Vedel ollus, mis sügaval maakoores pulbitseb kümnete ja kümnete kilomeetrite sügavusel ja ülespoole tungides ning jahtudes moodustab see magma näiteks graniidi, tähendab, tungib juba olemasolevasse kiimisse, jätab selle sisse tungimisega sinna oma jälje. Nüüd küsimus on selles, et kuidasmoodi see magma siis välja pääseb kas portsu kaupa või ütleme pidevalt ühtlaselt, kas ta nii-öelda difusiooni kaudu läheb sinna või jõuliselt. See on inimese jaoks eluliselt oluline, sest vaadake, vulkaanid ei ole mitte midagi muud kui magma, mis on jõudnud maakoorest välja. Ja, ja siis nimetatakse seda magmati palavaks. Magma niisiis on rahutu, see ei kulge ülespoole ühtlaselt vaid koguneb, nagu selgub vähematesse või suurematesse kogumitesse. Sellepärast ongi lihvitud graniidi pind nii võluvalt mustriline. Sellest aga, kui suured on nende mustritükid, osised saab välja lugeda, kuidas siis magma tegutseb. Ning lõppkokkuvõttes ikkagi, miks vulkaanid näiteks purskavad. Nüüd geoloogia instituudi teadlased Alvar soesoo juhtimisel oma laboris väga lihtsa asja. Nad on pannud püsti kaks klaasplaati mis asuvad teineteisest ühe sentimeetri kaugusel. Sinna puistatakse liiva umbes kolmveerand ulatuses peale pannakse uskuge või mitte. Pärmi, suhkru ja vee segu. Mis juhtub pärnakad. Käärima tekib süsihappegaas ja süsihappegaas tungib liiva sisse ent selgub, et see ei tungi mitte ühtlaselt, vaid hakkab moodustama selliseid tilgakese, kui seda gaasi puhul saab öelda. Ja need tilgakese kogunevad suuremaks, suhtlevad omavahel, kuid nõndaviisi, et ühest tilga käest purskub teist väljasõit tunduda üsna lapsik see liivakasti mäng. Kuid seda see kahtlemata ei ole, sest selgub, et seesama lihtne laboriseade, mis ei maksa kuigi palju leerib üsna täpselt seda, mis pidevalt meie jalge all kümnete ja kümnete kilomeetrite sügavuses toimub. See modelleerib, seda kuidasmoodi on näiteks moodustunud needsamad rändrahnud, mis meile Soome Vellede kingitusel jääajast siia päranduseks on jäetud. Nõnda siis selgub. Geoloogilised protsessid käituvad nii, nagu käituvad paljud asjad siin elus, ütleme nii, nagu moodustub internet või nii, nagu tuksub, meie süda või nii, nagu inimesed omavahel suhtlevad või nii nagu pers toimib. Ja nimelt loodus käitub nõnda, et suuri sündmusi juhtub vähe. Mida pisemaks sündmused lähevad, seda enam nüüd juhtub. See tõde on muidugi lihtsalt hoomatav, nii on ka meie eluga. Kuid näiteks Me saame rehkendada välja, kui pikk on keskmine eestlane. Rehkendada välja, kui suurt keskmist palka lubab meile keskmine poliitik. Kuid sellist asja nagu keskmine sündmus looduses ei ole. Nüüd on selgunud see tõsiasi, et ka geoloogilised protsessid alluvad sellele samale üldisele seadusele. Tõsi küll, geoloogiline avalikus teadusavalikkus ei kipu just niisama lihtsalt tõeks võtma kuid küllap ta seda varem või hiljem teeb. Mis aga on asja juures üsna huvitav ja tasub kordamist, on see, et vahel jõuab suurte tõdede tõestamiseni mitte hirmkalliste riistadega kaid lihtsalt hirmkalli heas mõttes hirmkalli idee teostamisega üsna odavates katseseadmetes mida soovin ka teile, kallid kuulajad. Sel nädalal tegi valitsus teatavaks, kes on seekord pälvinud riigi teaduspreemiad ja valitsus määras poole miljoni kroonise riigi teaduspreemia Jaan ning Maret heinastule, Enn Saarele ja Erik Tagole. Tööde tumeaine kalastamine galaktikate ümbruses ning universumi kärgstruktuur eest. Ajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest määras valitsus 300000 krooni riigi teaduspreemiaid Ülo gaasikule ja Ants Viiresele. 150000-ga kroonise riigi teaduspreemia. Eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest sai Tõnu Kollo täppisteaduste alal uurimuste tsükli mitmed mõõtmelised maatrikstehnikal põhinevad statistika mudelid eest. Sama preemia määras valitsus veel Mihkel Kaljurannale, Mihkel koelile ja Merike Vaherile keemia ja molekulaarbioloogia alal teadustööde tsükli elektromigratsioonilised meetodid bioprotsesside analüüsis eest. Noorik Aleksei hoidla, Kaupo kukli, Väino Sammelselg ja Teet Uustare pälvisid preemia tehnikateaduste alal tööde uurimuste tsükli dielektriliste materjalide aatomkiht, sadestamise tehnoloogia arendamine eest. Mati Rahu alustati arstiteaduse alal uurimuste tsükli haiguste ja nende mõjurite esinemine Eesti rahvastikus eest. Peeter Nõges ja Ingmar otile anti preemia geoja bioteaduste alal monograafia Verevi järv teravalt kihistunud hüpertroofia veekogu ja siseveekogude ökoloogiat käsitlevate teadusartiklite eest. Mihkel Jalakas pälvis tunnustuse põllumajandusteaduste alal monograafia veise tiinuse ja sünnituse patoloogia ning vaagna ja udara kandeaparaadi anatoomia ning absteetrilise Belvimeetria alaste uurimuste eest. Maaja Vadi eriti sotsiaalteaduste alal uurimuste tsükli organisatsiooniline käitumine siirdemajanduses eest ning Mall Hiiemäed humanitaarteaduste alal folkloristika alase uurimistöö eest. Õnnitlused kõigile premeerituile. Kuidas üha kasvavast digitaliseerida leitud teabemassist just see õige ja vajalik tera üles leida. Päeval rahvusraamatukogus aset leidnud neljandal infopoliitikafoorumil pealkirjaga inforuumis kaotsi läinud astus peaesinejana üles üks maailma tunnustatumaid otsisüsteemide ekspertes diivan-i Arnold Ameerika Ühendriikidest. Stephen Arnold on tehnika ja finants analüütikuna tegutsenud 30 aastat. Praegu juhita konsultatsioonifirmat Arnold Aitiin. Küsisin talt porikuulaja tarvis ka ühe linnulennul ise ülevaate sellest, kuidas otsisüsteemid on aja jooksul kujunenud ja milliseid arenguid on edasi oodata. Lihtsamad otsisüsteemid olid mõistagi kasutusel juba enne interneti laiemat levikut. Vanal ajal katsis otsimootor täpseid märgijadasid mida kasutaja sisestas. Näiteks kirjutas ta autov. Süsteem otsis üles kõik kohad, kus märgina ta auto esines ja näitas need ette. See ei ole kuigi lootustandev tee. Esimene täiustada oli puuli loogika kasutuselevõtt. See toimus umbes ajavahemikus 1964 kuni 68 Cornelli ülikoolis. Kui siis sooritada päring ja diisel, siis saame kätte dokumendid, kus mõlemad sõnad esinevad. Nii, anna otsi tulemustele piiratum. Järgmine etapp otsisüsteemide arengus tulenes küsimusest, et kui meil nüüd see leitud dokumentide nimekiri käes on, milline on meisse kõige tähtsam 70.-te aastate lõpupoole, sai juba võimalikuks näiteks leiduda ajakirjanduslikke artikleid välja anda, nime järgi sorteerida. Nii et kui midagi oli ilmunud näiteks Harvard Business Reviews, võis öelda, et see on midagi tähtsamat kui kohalikus ajalehes ilmunud. Või sorteerida päeva järgi, eeldades, et kõige värskem dokument on kõige olulisem. See oli tegelikult suur hüpe edasi, aga siiski mitte veel piisav. Järgnes üsna pikk ajajärk, mil otsingute vallas sisuliselt mingeid põhjapanevaid muudatusi ei tulnud. Arenduslaborites muidugi teate, leidub paremaid võimalusi relevantsete otsi tulemuste väljasõelumiseks. Aga kommertskasutust takistas arvutite ja programmeerimistöö kõrge hind. Suured firmad eelistasid vanaviisi jätkata. Siis internet laiemalt levima. Nüüd kasutab otsinguid väga palju inimesi. 90.-test aastatest peale on ka protsessori kiibid jõudsalt edasi arenenud ja see on olukord kõvasti muutnud. Sisu, mida otsida, on samuti rohkesti ja leidus ka palju asjata tundjaid, kes olid kolledžis vajalikud teadmised omandanud. Toimus otsingurenessanss. Võib vaielda, kes tegi valmis esimese interneti otsimootori. Alguses olid teksti põhjased asjad nagu hartšiangeuper, siis tuli välja laikos. Järgnes palju innovatsiooni ja nurjumisi. Inimesed tajusid vajadust kogu seda tekkinud digitaalset infot kuidagi hõlmata. 90.-te lõpus oli juba riskikapitalil mõistlik hakata ülikoolides tegutsenud arendusrühmadele pakkumisi tegema stiilis, et ehk saab meie raha abil teie probleeme lahendada. Stanfordi ülikoolis olid Sergei prindia läbipais 1996.-st aastast peale töötanud selles suunas, et määrata otsingus kätte saadud leheküljele tantsust. Selle põhjal, kui palju teisi võrgulehekülgi tema peale viitab. Nii nad valmistasid prototüüp otsimootori nimega Väkraap arendasid välja kommertsversiooni ja jäidki silma riskikapitalistid, kes raha juurde andis. Tulemuseks oli otsima autor, Google saabus avalikkuse jaoks äkki justkui eikuskilt. Ja praegusel ajal on Google'i käes ametliku tasulise statistika järgi juba 49 kuni 52 protsenti otsingute torust. Minul töö eest on välja tulnud, et Google'i arvele läheb kuni 80 protsenti otsingute alasest andmeliiklusest. Google'i otsi algoritm on sotsiaalne. Inimesed justkui mäletavad lehekülgede üle hiirekrõpsudega ja linkide loomisega. Google'il on palju jäljendajaid, sest otsimootori põhialgoritm loodi USA Rahvusliku Teadusfondi rahastatud projektina ja patent ei kuulu mitte Google'ile vaid infarkti ülikoolile. Nii et kõik soovijad saavad seda kasutada. Kui nüüd vaadata, miks praeguse seisuni jõudmiseks sisuliselt kolm-nelikümmend aastat siis peamiselt seetõttu, et alles nüüd on arvutad läinud piisavalt odavaks. Digitaalinformatsiooni on nüüd tekkinud rohkesti ja see läheb inimestele üle maailma on suurel hulgal arvutikasutajaid, kes mõistavad, et infoküllusest on vähe kasu, kui selle seest midagi üles ei leia. Nende asjaolude koosmõju ongi selle meie päevil nähtamatu plahvatuse kaasa toonud. Ja lõppu pole näha, sest kuigi praegused otsisüsteemid ajavad üldise internetikasutaja jaoks asja ära, siis meditsiinilise või teadusliku info leidmiseks nad hästi ei sobi. Kui näiteks ajaloo huviline tahab otsida teavet vanaaegsete odade kohta inglise keeles Spies siis Google'i esimese tulemuste lehe ülaosa on täis viiteid popstaar Britney Spirsile. Aga vanaaegse relvastuse spetsialist võib soovida teavet konkreetselt Makedoonia odade kohta, nii et lihtsalt Spies sisestades teeb süsteem poptähe kohta info leidmisel tööd aga Makedoonia odadele jälile saamiseks peab kasutaja lisatööd tegema. Veebi-otsimootorid tulevad tarbijat huvitavate teemadega palju paremini toime kui kitsalt piiritletud teemadega. Firmasisese info puhul on kõik päringud juba definitsiooni järgi kitsalt piiritletud ja oled sa firma tegevusega tihedalt seotud. Firmasiseste infopäringute puhul veebiotsingupõhimõtted hästi ei tööta. Näiteks indekseerimine, transpordifirma siseteabe, siis esimene suur probleem tuleb sellest, et kogu teave ei ole tihtipeale kõigile kasutamiseks mõeldud. Teiseks tuleb silma peal hoida firma dokumentide kõigil versioonidel. Ikka juhtub hüppaja midagi, kirjutab siis ta ülemuste sinna täiendusi ülemuse ülemus teedel oma täiendusi ja juristid teevad veel omapoolseid täiendusi. Seega kui keegi soovib üht härra Smithi kohta käivat dokumenti näha, siis tekib küsimus, et millist dokumenti täpselt ja milline on parajasti õige versioon. Nii et filmitähtede kohta üldhuviotsingut teha on lihtne, aga firmade siseinfootsisüsteemi luua on väga, väga raske. Ja kui firma töötab veel mitmel maal siis dokumendid võivad olla ka mitmes keeles. Kuidas näiteks hiina, jaapani, inglise ja eestikeelsete dokumentide seast see õige info üles leida? See valmistab mis tahes arvutiteadlasele parajat peavalu lahendust leida on keerukas ja kallis. Nii et nii-öelda otsingute spektri üks ots on praegu parem, kui ta oli 40 aastat tagasi ja see on väga hea, aga teine ots ette võtta. Sisene otsing näiteks ei ole ikka veel kuigi hea. Otsingute alal on niisiis veel palju teha. Arvutiteadus otsib uusi lahendusi, nii et uurib tänapäeval kasutusel olevaid algoritme ja püüab matemaatikauuringute kaasabil leida uusi võimalusi muu hulgas hulkade võrdlemiseks, analüüsimiseks ja moodustamiseks ei püüta. Aga leiutada uut matemaatikadistsipliini, vaid kasutatakse oma päevaseid, võimsaid protsessoreid ja paljusid viimasel aastakümnendil ilmunud matemaatika kontseptsioone. Sest suurem osa tänapäeva otsimootoreid kasutab vanu algoritme. Ja praegu jälgitakse väga suure õhinaga, mida matemaatikud hulgateooria alal korda saadavad mida ka filosoofid teevad mereoloogilise loogika vallas, millest on kasu olukordade puhul, kus andmeid on piiratult ja seda püütakse siis rakendada juhtumitele, kus on vaja konkreetseid dokumente leida. Olukord tänapäeva otsisüsteemid on maatika arengust umbes 10 aastat maas aga matemaatikas toob iga edasiareng kaasa üha keerukamaid arvutusi. Kiibid lähevad ka võimsamaks ja võimaldavad rohkem ära teha. Veidi hirmus aga see, et ega otsingute kiirus eriti ei kasva. Kui uus välja tuleb, on mõni nutikas matemaatik juba välja mõelnud mõne veelgi keerukama meetodi, mida sellel rakendada. Ja otsing jääb ikka sama aeglaseks, kui ta enne oli. Ainult et tööd teeb kiip neid rohkem. Siin on siis praegune olukord ja arvutiteadlased keskenduvad algoritmide optimeerimisele hübriidsüsteem pillidele, mis kasutavad eri tüüpi statistikatöötlust insenertehnilistele lahendustele, programmide töö jaotamiseks eri arvutite vahel ja töödeldavate andmemahtude suurendamiseks. See on tõeline imedemaa, see on tehnoloogida Disneyland. Raskus seisneb selles, et vaja läheb järjest paremaid matemaatikuid ja järjest paremaid riistvara, insenere ja füüsikuid sest tegemist on juba nanomõõtmetes küündiva materjaliteadusega. Otsingusüsteemide parandamise järele on küll suur nõudlus, aga olemine läheb raskelt, sest üha vähem ja vähem on inimesi, kes nõutaval tasemel mõtelda oskavad. Kui kirjutate Google'i, otsi kastikesse sõnad viker, raadio ja labor siis esimeselt etta tulevalt leheküljelt saate soovi korral kuulata meie nelja-viit viimast saadet. Eeloleval eeloleval ööl lisandub sinna ka tänane saade, mis ise hakkab siinkohal nüüd lõpule jõudma. Kuulsite Alvar soesoo, Tiit Kändler hitt ja Steven Arnoldit. Saadet aitasid teha ka Mart Tummelas, Kätlin Maasik ja Margo Järva. Mina olen Priit Ennet ja kutsun teid kuulama ka järgmise nädala laborit, kus praegustel andmetel tuleb muu hulgas juttu neist imepärastest nanomehhanismidest, mis rakus aineid ringi veavad. Seniks Iseseisvusnädalat.
