Ma mäletan, me ei Teinud ühtegi pilti? Läksin saime, aga ma tean igatahes, et me ei teinud ühtegi  mingit lõbu. Ja me ei läinud selle suure üldpildi peale  ka põhimõtteliselt. Aga päev oli iseenesest ilus, just päike paistis. Trollid sõitsid selle eest trolli peast. Rahvast oli palju. Kui oli lõpetamine, siis sellist mingit ülevat pidulikku  tunnet küll küll ei olnud, sest see oli nii loomulik,  et ega me lahku niikuinii ei lähe. Minul oli mingi kindel tunne, et me oleme ikka ju need,  kes me oleme, seesama, seesama punt, kes õppis tollel ajal,  aga praegu paraku on tõesti niimoodi, et noh kuna mina olen Pärnus,  siis ma olen väga vähe näinud näiteks kursusekaaslaste tükke,  sest lihtsalt sellist aega ei ole, teatrid sõidavad vähe  ringi aga kui tuled puhtjuhuslikult sattud kokku,  siis see võib küll mulje jätta, et me käime jälle tihedalt läbi,  aga, aga. Etendustega on niimoodi. Päris piinlik on kohe, et ei ole näinud,  palju asju, tähendab. Kui ma mõtlen iga inimese peale üksikult,  kes meie kursusel oli ja lõpetas, siis minu meelest kõik on võluvad,  toredad ja andekad inimesed ja. Ja noh, Ma ei, ma ei mäleta nendest igast ühest üksikust,  küll mul ei tule meelde midagi negatiivset  või halba või. Aga kui ma mõtlen see meeleolu, mis meil nagu Kogu aeg oli, kui me kõik koos olime, siis minu jaoks see  oli tühi. Aga, aga see on igaühe jaoks erinev kindlasti. Kui ma nüüd õigesti mäletan. Meid võeti 17. Neid võeti 17 niimoodi, et oli viis tüdrukut,  10 poissi ja kaks vabakuulajat. Ja nendest vabakuulajatest üks oli Marko Matvere,  kes praegu on noorsooteatri näitleja. Teine oli Toomas Hussar, kes ka lavastab. Ja hiljem siis Marko nagu lülitus, või võeti põhinimekirja vastu. Nii et, et 10 tükki nagu langes välja Minu jaoks oli see väga kurb, ma arvan, et meie kõikide  jaoks oli see kurb, sellepärast et et välja langesid väga  andekad ja toredad ja ja head inimesed. Ja kursusele väga vajalikud inimesed. Ma tundsin küll seda auku iga päev, mis,  mis oli olemas ja ta oligi minu jaoks oli ta lõpuni. No selline suur sügavik seal. Kursuses sees. Hakkaks peale? Aga aga toon, viige tool ära. Ja olge head, viige tool ära. Aga miks see tool siin seista ei või? Ei, ta tuleb. Sobib tunni ära ole hea, ise toon siit minema. Sina ära. Ei, mina ei ole seda tooli siia toonud, põhimõtteliselt,  kes tõi, see peaks ära, teema tool tuleks ära. See tool tuleks ära viia. Oli. Mina ei ole seda tooli toolid. Niisiis, lavakunstikateedri kõigi aegade miinimum seitse  diplomisaajat näitleja leivale jäi neid kuus. Kaupo Varik loobus kohe kooli lõpus, algul talupidamise,  hiljem siiski ärikasuks. Kuidas siis ikkagi nii vähe? Pilt toimub lavakoolis loominguline selektsioon iga kursuse puhul. Eemalejääjate arv varieerub ühest, viie inimese ni olenevalt kursusest. Vanasti kaugel, Eesti ajal nimetati seda ametlikult  katsesemestriks lavaeeldustega noorte arenguvaru õpilaste  kohanemine kooli ja elukutse töörütmiga võivad olla küllalt erinevad. On asju, mida vastuvõtukatsetega kindlaks. Pealegi kui teatris toimib konkurents, peab ta toimima  ka teatrikoolis. Seekord 14. lennu puhul saadeti õppejõudude algatusel  koolist ära ainult neli kursusekaaslast kusjuures isegi  mitte kõik võimetuse või lavaperspektiivi puudumise pärast. Igavene probleem, kui kaua võib üht andekat voostrit koolis pidada? Kui noor inimene tahab elada vabalt üksnes oma ideedele ilma  tülikate kohustuste akadeemilise klassikalise kooli suhtes? Taevas hoidku, las ta siis läheb vabadusse  ja oma alternatiivsesse teatrisse kurta pole siin midagi. Ja ikkagi ainult neli koos ühe vabakuulajaga viis lahkujat. Viimane vihane sekkumine Vene Kroonu poolt,  sõduriks võetakse Sten Suping. Arvuliselt see aga kursuse bilanss ei muuda,  sest asemele tuleb sõjaväest eelmise lennumees Riho Rosberg. Kuhu kadusid siis ülejäänud? Väljalangevus oli väga palju seotud selle aja alkohol  alkoholipoliitikaga noh, keelatud vili. Ja üliõpilased, noh jumal hoitku. Ja selle koha pealt ei noh, ei olnud nagu mingit mõistmist  ja ja noh, noh nagunii ju kõik tegid seda. Ja siis see, kes nagu vahele jäi, see tundus  nii ülekohtune, et miks siis nüüd tema. Täpsustuseks see oli too Gorbatšovi karskuskampaania aeg,  kui eksmatt tuli kõrgkoolis kainistusmaja kirja põhjal  automaatselt vaidlustes ja õppejõudude sõna õigusta. Nii sekkus meie ellu absurdibürokraatia. Ja siiski kõva protsent ikkagi kaks langenud ühe aastaga. Muide ühel mehel kolmandal õnnestus jääda ju siiski kateedri  kaitsvate seinte varju. Kas ta sellest kaugemale ulatuvaid järeldusi tegi,  on iseküsimus. Mõtlemisainet jätkub ka selle üle, et 14. lennul kujunes  välja veel üks kategooria lahkujaid. Need, kes loobusid koolist ja näitlejakutsest ise tähendab mikrokliima,  ei mõjutanud kooli kasuks. Põhjusi oli erinevaid, kuid kõige ajamärgilisem nähtus  nii vabatahtlike kui ka sunnitud lahkumiste puhul. Kirju maailm oli siis lõpuks lahti ja magnetiks oli saanud  välismaa tööle mehele seiklema õppima. Välismaa meelitab noori igas variandis. Eesti lavakoolile oli see täiesti uus kogemus. Ja kas pole nähtusena iseloomulik kogu Eestile ikka kuuleme  sealselt õnneotsijalt kiitust väljamaa töö intensiivsusele  ja suurtele koormustele. Kuigi kodus pole varem toime tuldud väiksemategi koormuste  ja kohustustega. Eks see ole nii stiimuli inimese enda väärtus,  orientatsiooni kui ka keskkonna mentaliteedi küsimus. Mustavad udud ja taevas lööb halliks, saab äkki kõik hääbusu  hingele kalliks. Tont ise teab kuhu. Sa puitad siis alla veel? Valgeid teel nälginud libu tel näpista valgeid  ja lõiskad kui poisike, silmade suli, kel süda kui metsloom  ja silmad, kui tuli. Ja jäta tal ka mantli ja raha, siis kasutate ta  ning taandudes ruttu kaod otse, kui viirastus. Vi maja. Kui must Avatud ja taevas lööb halliks, saab äkki kõik hääbu su  hingele kalliks, saad siis lõhnavas kaari suhu  ja tasakaa. Kodus tont ise teab. Mida pakkus ja mõtles samal ajal Eesti teatrikool? Üsna tõenäoliselt puuduski kooli 14. lennu puhul mingi  kindel elutelg või programmeeritus. Tagantjärele on seda lihtne öelda. Vastuvõtueksamite aegu ei osanud küll suuri probleeme karta. Õppetöös olid lubanud osaleda ju nimekad  ja huvitavad õpetajad, muide, enamik neist osaleski. Kursuse valimisel oli sõel tihe. Sisseastumiskonkursil osales ligemale 400 soovijat. Muuseas, vastuvõetute hulgast oli tervelt neli noormeest  Aare Laanemetsa õpilased Pärnu kooliteatrist,  kellest kolm ka lõpetas. Siitpeale algabki niinimetatud laanemetsa koolkonna tihe  ja loomulik ränd üle lavaka lävepaku. Õppetöö algas nagu ikka etüüdidest kateedri juhataja Komissarov,  kes töötas ju veel kaks aastat eelmise 13. lennuga  ja võttis seejärel kohe vastu uue, 15. lennu sai vahepeal  selle seltskonnaga töötada vaid ühe semestri sellesama  aluspõhja raja esimese semestri. Lühikest aega oli siis noorte juures ka Kaarin Raid. Esimese aasta teisest poolest alustas tööd Merle Karusoo. Hamlet oli see aegumatu raudvara, mille abil alustati  karusoo juhtimisel analüüsi ja rollielustuudiumi. Kui rääkida üldse mingist kursusevaimust Siis noh, ma mäletan väga hästi, kui meil olid esimesed  esimene kursus, siis, siis meil oli noh,  see kursuse vaim küll oli väga hästi täiesti olemas selles mõttes,  mismoodi me korraldasime kõik neid pidusid vanemale kursusele,  mismoodi me noh, seltskonnaga koos tegime kohutavalt palju  asju võib olla, see oli natuke teistmoodi kui,  kui noh. Nojah, teatrikoolile võib ette heita seda,  et noh, tema jaoks on olemas mingid mudelid,  ideaallennust. Ja kui see kursus ei vasta sellele, siis noh,  talle heidetakse ühte või teist asja ette  ja noh, meiega oli see ka nii, meile küll räägiti. Noh, meile räägiti küll seitsmendast lennust,  küll sellest sellest, aga, aga noh, isiklikult sa ei tea ju,  mis see on, see on kunagi ammu-ammu enne sind olnud Sa. Ja seda enam kui sulle seda noh, nii väga ette kirjutatakse,  see tekitab mingi tõrget ja protesti ja ongi kõik. Esimese kursuse kevadel, kui toimus lavakõne eksam,  kus loeti Kalevipoeg ja rahvaluulet eksam,  mida oli vaatamas kuulamas ka mõni külaline ümbritsevast  teatri ilmast. Üllatas 14. lend õpetajaid ja külalisi omaalgatusliku eksami  jätkuga konservatooriumi õues. Pealtvaatajaile ja komisjonile oli sisse seatud koht garaaži katusel,  maapinnal algas aga etteaste vana-Indiaani pealiku kõnega. Suur pealik Washingtonis saadab sõna, et soovib osta meie maad. Tekst oli võetud ajakirjast Eesti loodus. Muidugi oli see 87. fosforiidiaasta kevad  ja järgnes tõeline häppening. Mõeldes nüüd viimaste aastate performance id moele  ja niinimetatud avangard teatri projektidele,  olen alati arvanud, et iga lavaka kursus on võimeline tegema  ja on teinudki kooli sees neid asju hoopis võimsamalt. Teisel kursusel kutsus karusoo neid vanade inimeste  elulugude juurde elulugusid koguma ja neid tehniliselt korrastama,  seejärel esitama otsene näitemängu. Õpetus jäi tahaplaanile. Mõnele see sobis, mõnele ei. Järgemööda tulid kursuse juurde erinevad lavastajad,  suveräänsed, loovisikud oma teatrinägemusega  ja igaüks ajas oma asja. See oleks võinud olla suurepärane. Samaaegselt oli see lavakooli organisatsiooniline kriis,  kooskõlastatud tegevuse ja vastastikuse koostöö tahte  puudumine ühtlasi tagasi peegeldus kogu Eesti teatri  tolleaegselt Parnassilt. Paljude kõrvaliste inimeste arvates see oli meie tragöödia,  et me ei olnud kellelgi lend. No vahel me ise ka arutasime seda, et me nagu ei,  ei ole kellegi õpilased ja, ja mõnikord tundsime kibedust  ka selle üle, et keegi nagu pole meid konkreetselt võtnud  süstemaatilise töö, meie kursusega küll puudus. Ma arvan, et on teatud asjad Mida näitlejal on vaja kooli ajal, mida on vaja süsteemselt  ja mida ei saa unarusse heita ja siis jälle päevavalgele  tirida ja siis jälle kuskile ära visata vaid  mis peab kogu aeg tiksuma, mis on väga tähtis. Sellepärast, et, Et näitleja töötab häälega ja ta töötab kehaga,  kui ta ei treeni oma häält siis ta võib oma kehaga teha  ükskõik mida, aga ikkagi see üks osa tema tööst on puudulik,  kui tal ei ole häält või vastupidi ta võib rääkida. Aga kui tema keha ei tööta, siis on pahasti. Ja minu meelest just see meie kehaline treening noh. See oli, see oli nõrk, on hästi öeldud. Tantsutunnid ja, ja füüsiline trenn oli minu jaoks. Väga väike. Ma ma ei süüdista selles kateedrit, ma ei süüdista selles  mitte kedagi, see ilmselt kuidagi läks niimoodi. Et kord ei olnud kursus rahul ja kord ei olnud õppejõud rahul. Ma. Teatrikooli ajal väga palju, väga palju oli kurb,  väga palju, nutsin. Ei saanud üldse aru, mis minuga toimub, mida ma peaksin tegema,  kuidas edasi minema, kes võiks mind aidata,  kas üldse on vaja mind aidata? Tähendab, ei, sellist inimest küll ei olnud nagu noh,  õppejõudude hulgas, kes, kellest mina oleks mõistnud,  et tema tahab, et minul hästi läheks või tema tahaks mind  aidata või kelle juurde ma oleks saanud minna  ja öelda, et, et noh, palun anna nõu, et ma olen niisugune  veel noor ja nõrguke, et, et aita mind natukene edasi. Ütle vähemalt midagi. Et seda ei olnud. Aga no seda enam olen ma ilmselt jõudu saanud ja. Ja praegu ma, ma tean selgemini, mida ma tahan. Ja näen ka, kuidas seda võiks saavutada. Ja võib-olla nende nõrkuse hetkede aeg minu meelest oli suur  osa oli Tõnu Tepandil, kes mind selles mõttes,  et kui kedagi ei olnud, oli tema ikka. Tema häälekõnetundides sai kõik suured probleemid  nii koolis kui mõnel inimesel eluprobleemid,  kõik sai paika pandud. Tema oli võib-olla see noh, mitte seatud,  aga kujunes nii välja, et meie eest hoolitseda heas mõttes. Kooli ajal ei suutnud ma niivõrd Tähtsustada Merle karusoo rolli oma elus. Ja praegu näiteks olen ma tema peale väga palju mõelnud  ja aru saanud, et tema oli üks väga tähtis inimene meie meie  õpingu sees. Et, et see on nagu üks asi Mida ma olen teisiti nagu hakanud mõtlema  ja just nagu tema tähtsust tunnetama ja tema erakordsest tunnetama. Esimesel kahel kursusel, noh, mõjutas mind kohutavalt,  Merle karusoo, ma ei saa seda. Noh, ma ütlen seda tõesti niimoodi, sest. Ma olin, ma olin kohutavalt armunud kogu sellesse töösse,  mida ta tegi, no see tuli mul kohutava vaevaga,  sest ma võin praegu öelda seda avalikult,  ükskord on mu intervjuus see välja lõigatud,  et kui ma mind, et mind taheti peale esimest semestrit  teatrikoolist välja visata ja karusoo lause oli noh,  et Maria juško on laval, mööbel. Ja siis ma pidin niimoodi kohutavalt pingutama  ja vaeva nägema, et noh No mul on tõesti katse semester on ju, ja noh,  ta oligi jama. Tagasi mõelda, siis noh, näiteks kui Merle oli meie õppejõud  on siis noh kõik kandsid sellist valget pikka kampsuni rasused,  juuksed ja ekstra suitsu tõmmati ikka noh,  pakk päevas ja eriti ei pestud ka ja. Ta pidi olema niisugune tõre tammetaat. Iga õppejõud mõjutas meid noh, väga palju  ja noh, kahtlemata see oli isiksus, kes tuli meie juurde  ja no nad tahtsid või mitte, aga sa pidid teda respekteerima. Aga see oli noh, naljakas situatsioon iseenesest see näiteks  mis lõi karusoo, siis tuli Hermaküla, ta,  noh, purustas täielikult pihuks ja põrmuks  selle karusnahaneed. Need väärtused ja siis noh, tekkis nagu mingi iseseisvus,  et noh, ise valida nagu seda teha nagu see selektsioon,  mis sa endale väärtuslikuks peaks ise, iseenda,  selle praktika, kogemuse Leeni lossis esitasid nad kord Osnapi panso lugu,  mees, kes rajas Nõmme. Kui sellele mõtlen, tuleb äkki meelde, et  ka Panso ajal polnud igal kursusel eraldi juhendajat Üht  vaimset isa. See traditsioon tekkis ju alles pärast Pansot olude sunnil. Aga tõsi küll, Panso ajal ei töötanud vist  ka üks õpetaja teisele risti vastu. Võib-olla ei osanud praegused õpetajad enam arvesse võtta,  kui noorest sugupõlvest olid õieti need tudengid. Teatrikooli olid jõudnud lapsed, kes sündisid siis,  kui nende kateedri juhataja lõpetas Panso kooli  ja kui nende õpetajad, Unt ja Hermaküla alustasid  tuhkatriinu mänguga Tartus. Kunagise Eesti avangardi 14. lennuga pakhante lavastades oli  Hermaküla eluaegne Andegroundi mees eksperimentaaltor nüüdki  katseteatri entusiast ja tegi, mis teda parajasti huvitas. Iseasi, kas selline maski ja karjeteater õpilaste arengu  suhtes just kõige õigemal ajal katsetamisele tuli. Hermaküla käest sai võib-olla selle esimese,  kui me esimest korda üldse lavale läksime,  tema käest sai selle, et sa Oled laval ise ja teed kõik, mis sulle pähe tuleb  ja selle, selle. Noh, mingi lammutamise julguse. Mulle meeldis ka see periood, kui me töötasime siin  Hermakülaga Sealt võib-olla mitte nii palju, just seda ma ei oskagi  öelda mitte nii väga seda. Teaks seda nagu teatrikülje üldse kõrvale,  see on nagu midagi. Psühholoogiliselt kuidagi ma ei oskagi seda seletada,  see oli igal juhul huvitav, see protsess. Algul, kui Ivard Hermaküla meie juurde saabus  siis me olime kohutavalt innukad ja vaimustunud tema,  sest noh, ta tuli selliste vabastavate ideedega ja,  ja kuidas iga näitleja otsib endale ruumis oma koha  ja tead igasuguseid ida idafilosoof Aga pärast, kui see kõik venis ja venis,  siis, siis see muutus selliseks täielikuks painajaks. Ja noh Ega keegi vist selle? Ma ei tea, kas kellegi see etendus meeldinud on  või ole kuulnud, enamus on selle kohta ikka päris karmi  kriitikat saanud. Rein Agu nukuteatrist lavastas üheks diplomitööks Türenmati mõistuloo,  Herakles ja uge ja seda tegelikult nägi publik seda kursust  siis esmakordselt näost näkku, kuigi ka siin olid vahepeal  mängus maskid. Ise vastu võtma? Dara ma viskasin sekretär Polübiose trepist alla  ja uksest välja õue, niipea kui ta lubas endale ainult vihje  sellel teemal ja nüüd tahad sa mind ka kuskile visata  ja sa ei saa ju minult nõuda, et ma sõnnikut vedama. Ma olen Koletisi hävitanud, ma olen kangelastest jagu saanud,  ma olen vägilased Antaiuse Greoni võitnud,  ma olen. Ma olen taeva võlvi, kõigi ta tähtede  hiigelkoormaga oma õlgadel hoidnud. Ja nüüd tahad sa, et ma selle mehe maa sõnnikust puhtaks roogin,  kes oskab ainult kolmeni lugeda ja kes pole isegi mitte kuningas,  vaid president? Ei iialgi. Kraam kirjutatakse üles. Terve Kreeka, ma oleks naerust kõveras, meil on oksjon,  uks, ma panen. Sa ei saa seda teha. See on sulle endalegi selge, heerakles. Asi ei ole ju selles, mida sa teed. Vaid, kuidas sa ted Sina oled kangelane. Ja kangelaseks jääd sa ka siis, kui sa sõnnikut roogid. Sa ei saa mitte kunagi naeruväärseks, ükskõik,  mida sa ka ei teeks, sest seda teed ju sina. Siiamaani. Ei ole mul millegi pärast nii palju piinlik,  kui, kui selle näiteks eraklase rolli pärast. Noh, et, et niimoodi ei maksa See ei ole mitte etteheide Rein Agurile aga rohkem endale,  et noh, et ei saanud aru, mida et noh, ainult ei meeldinud  ühesõnaga see, mis välja tuli. Et jah, et kui sellest Mina ei tea, minu meelest jaanile küll ei olnud läbi,  sest mina mäletan, kuidas Jaan mässas sellega võib-olla see  oli just kasuks, mille mingis mõttes sinule tähendab. Olin seal kõrval, Rihoga olid suuremad osad,  niimoodi oli ikka hirmus madistamine, käis. Selles mõttes, et nad Ma ei leia, et see on mingi raisku läinud aeg. Ei, seda kindlasti mitte, aga et ei ole tulemusega rahul noh  ja ja just tagantjärgi vaadates tol ajal tundus,  et vägev Aga nüüd mõtlesin, et nii lihtsalt ja nii üheplaaniliselt ei  maksa mängida. Ja midagi. Ei, ma ütleks ka, et ega see ei ole mingisugune mahavisatud  aeg kindlasti midagi, õppisime sealt kõik  selle erakluse tegemise ajal. Aga tagantjärgi mõeldes on jah kuidagi. Tal ei olnud mingit sellist jah, sõna otseses mõttes oli,  tollel ajal tundus, et väga lihtne on, et ei olnud. Seda sihti või püüda kuskil lihtsalt ära teha lugu mängida  loo pärast lugu loo pärast oli. Kui Mati tuli, siis, Siis tähendab selle rõõmu, et ma mängin,  et ma olen näitleja, selle vabaduse, tähendab võib-olla ta  tuli tõesti niivõrd õigel ajal minu jaoks ja,  ja, ja noh, seda ma tundsin tõesti seda õnne olla näitleja  tundsin ma esimest korda koos matiga tehes. Sest noh, enne seda oli nähtud nii vaeva  ja viletsust, nii higi kui verd ja kõike-kõike Tema pedagoogiline, niisugune baas, millest ta alustas,  oli hoopis eriilmelisem kui tavapärane mina leian,  sest ta rääkis asjast, rääkimata asjast,  tähendab ja sul oli kohe selgus. Ta vist ise on öelnud ka, et ega et ta ei oska nagu midagi õpetada,  aga tegelikult sellega, mis ta tegi, ta õpetas meid väga palju. Sest kooli aeg kui rääkida sellest, et oli jutt,  et mida see kool on andnud, sest mina omalt pealt tean,  et mina ei oska õppida raamatu järgi, mina oskan õppida  tõesti sellest, mida näen või, või kuulen  ja tema oli selles suhtes kõige kõige siuke. Viieline õpetaja tähendab selles Viis viis. Eile tulid rannas minu juurde kaks meest,  kaks meest. Ja küsisid, et kas saaks meil mõneks ajaks öömaja. Ja. Mitu meest? Kaks, ja mis sa ütlesid? No ma ütlesin, ma ei tea Nad ütlesid siis, et tulevad vaatama, kas nad tulevad. Nii, nad ütlesid. Nad olid meist kuulnud piti. Ju nad siis olid kuulnud, et siin on üks väga hea punt seal  joki vee maja nimekirjast ees. Mulle tegelikult pakuti tööd. Ja mind oleks tööle võetud. Sa ei ole sellest kunagi rääkinud. Üsna hea ots ööklubis Berliinis, Berliinis  ja ööklubis. Muinasjutuline valk ja rii ülalpidamine,  kauaks me ei jää Berliini. Sealt me läheme edasi. Ateenasse. Mänginud ma olen mänginud igal pool üle terve ilma. Ükskord ma andsin kontserdi kontserdi. See oli hea kontsert, sel õhtul olid nad kõik kohal. Viimane üks menu oli tohutu loomeremonti  mis sul seljas oli ja mul oli Harukordne löök, lausa erakordne. Nad tulid minu juurde lavale, nad tulid minu juurde lavale  ja nad tänased mind ja šampust oli sel õhtul tul. Nii palju, kui kulus, vaata et muisagi oleks kuulama tulnud. Aga ma arvan, et ta ei saanud tulla. Ja mis edasi? Muretsema võta istet. Aga sina ise, mina? Kas sa ise ei istu? No hea küll, istume siis mõlemal. Saan mugavalt sisse, kasuta juhus, lasen lonti. Ma ei saa kuidagi neid lahti harutada, neid kõiki õppejõudusid,  nemad minu jaoks moodustavad. Ikkagi teatava terviku ja hakata järjest võtma,  et siis Komissarovi käest sain aru, et teater on üks kaunis,  jõhker ja karm asi. Ja Hermaküla käest sain aru, et, et teater võib olla midagi  väga tabamatut ja. Ja. Hundi käest sain aru, et see teatri tegemine,  see on nii lihtne. See lõbu ja mäng ja karusoo õpetas, kuidas kõike seda teha. Ma väidan siiamaani, et see on, arvatavasti oli üle aegade  kõige parem kursus selles lavakasti kateedris  ja noh, seda näitab nüüd see, et nad on kõik Jõudnud suurtele positsioonidele Eesti ühiskonnas,  ütleme, eks ole, noh, siin autosco nimetatakse munast küll  natuke liialdatud, aga ikkagi mingis põlvkonna sümbolis,  eks ole. Täte mängib Tostojevski kõige sügavamaid allhoovusi  igal pool, eiko sööt oli üks tähtsamaid kujusid seal kursusel. Mind hirmutas see, et ta oli niisugune habras intelligent,  aga ta väitis kogu aeg, et ta on sekti man  ja turvamees. Ja kuskil öösel ta kuidagi peksis mingid mafioososid. Ja mind see alati imestas. Noh, mul ei mahtunud see pähe, et tähendab  nii habras kuju. Vot samal ajal niisugune sünge sünge tegelane Oi, jah, hunt jääb hundiks intrigeerivaks elegantseks  ja kontrollimatuks oma liialdustes, aga muidugi on tal  ka õigus nii-öelda sünnipäevapeo etendusel vaatasin minagi  neid noori nagu uute silmadega otse kui võõrama teatri  võõraid näitlejaid, keda näed esmakordselt avastusrõõmuga. Kas jäid ehk alles kõige tugevamad, kõige elujõulisemad? Olin juba harjunud mõttega, et nagu selle kursuse aja poole  pealt läks käest ära igavese remonti Toompea lavakoolimaja  nii ei hõlmanud neid endid i kool kuidagi täielikult. Nende süsteemsem ettevalmistus jäi poolikuks,  seda kindlasti. Aga neist said kassid, kes kõnnivad oma pead vististi  ja loodetavasti tugevad individuaalsused  kellel olid muud tagavarad ja tagamaad. Mis oleks see seltskond ilma Marko Matvere vanade lauludeta  ilma Marko ja Jaani ühes laulmiseta ilma Jaani,  Vilsandi saare ja Mulgimaa põhjata millest oleks ilma jäänud  kursus ja praegune Eesti teater, kui Marko Matvere hilisema  pansopreemia laureaadi algse kaotsiminekuga oleksid leppinud  kateedri õppejõud ja Ivika Sillar? Esimese hooga tundub mälu järgi küll, et kahe õpilase  kättesaamiseks on kool ise jõudu pingutanud. Neist ühe õpilase nimi oli kunagi Ain Lutsepp  ja teise nimi Marko Matvere. Au seegi. Ma juba arvasin, et ma olen sisse saanud,  tähendab kooli nagu nagu kõik teised tuttavad seal Pärnust ja,  ja üleüldiselt see seltskond kõik, kes seal koos oli ja,  ja siis Tuli tulla mõne nädala pärast eksamitele seal oli vist kirjand,  ma õieti mäleta enam kirjand oli üks ja teine oli. Oli vist mingi nõukogude riigiõigused alused vist selline  eksam oli ja siis kirjutasin kirjandi ära,  ma teadsin, et ma kirjandit teadin, et ma ei saa kirjandi eest,  aga aga, aga siis mõtlesin, et see nõukogude riigi riigi  õiguse alused, et see selles koolis peab ometi noh olema üks  formaalne asi. Ja kui seal eksami ukse taga, siis kõik rääkisid,  oh ma pole midagi õppinud ja, ja ma ei tea mitte midagi  ja ja, ja läksid sisse ja tulid kõik rõõmsalt neljade  ja viitega välja, siis ma mõtlesin, mis see minugi käes võib  olla ja siis läksin sisse, aga aga, aga pandi kolm. Ja, ja, ja niimoodi see kolm nagu otsustaski selle. Selle ühesõnaga, et ma jäin siis nagu välja ja,  ja ja siis ma nagu läksin ära jälle Pärnusse tagasi mõtlesin,  noh, et selle kooliga on ilmselt ühel pool. Ja, ja kuna lavakunstikateedri sisseastumiseksamid olid vähe  varem kui teistes kõrgkoolides, siis ma Astusin mõne aja pärast pedagoogilisse instituuti joonistamise,  joonestamise ja tööõpetuse erialale. Ja. Ja siis. Jäi nagu meelde sealt sisseastumisel, no näete,  kas Komissarov või kes ütles, et et need kaks,  kes välja jäid, need siis mina ja Toomas ussar,  et, et te võite tulla vabakuulajateks. Siis oli niisugune lugu, et. Üks härrasmees tõesti läks koolist ära ja. Ja Komissaro ütles, et noh, et, Et, et nüüd paberid tarvis üle tuua sealt pedagoogilisest instituudist,  ma mäletan seda esimese kursuse esimest poolt. Niisuguse tõelise niisuguse segase jooksmisena ühte kohta  teise kohta mingite paberite ajamist, mingit bürokraat,  bürokraatlikku jama, väga laske oli kohaneda  selle Selle. Lavaka eluga, sest sest nad olid nagu. Kuidagi mingis muus rütmis kui see milles ma elasin seal  pedagoogilises instituudis. Juba pärast esimese kursuse esimest tähendab esimest kursust. Karusoo kutsus mind Pirgu loodavasse arenduskeskusesse näitetrupi. Ja sealt seal ma käisin siis kooli kõrvalt näitlemas. Nii et. Teda ma pean nagu rohkem oma õpetajaks. Meel on kurb. Kus kõiges kehas ei viitsi ennast liigutada,  silmad pesemata, jalad kinni panemata. Ei viitsi ennast üles puua. Aju ei tööta ka korralikult. Viskan mõtted risti-rästi paberile, väljapääsemise teed  tõepoolest ei ole. Mulle tundub, nagu ma pöörleks mingisuguses muda augus  kaelast saadik haisva pori sees, ümberringi kõrged seinad,  üleval ääre peal, irvitavad inimesed. Kuidas pääsen sellest porist? Võõrsile rännata võõrsile rännata esimesel võimalusel. Ma olen noor, ehk saan oma isa käest natukene pärandus,  osa raha ja tuhni Ameerika. Mina pole, olen ju terve ja energiline noormees,  siin pole tõepoolest midagi teha. Tingimised on kitsad, inimesed, väiksed närvihaiged,  järjekindlad degenerandid. Meil oli väga vahva kursus, ma olen väga rahul oma kursusega  ja ja, ja ma ei ütle ühtegi halba sõna oma kursuse kohta. Ja see, et, et meid nii vähe lõpetas see. See selle ümber on, ma arvan asjatult palju kära tehtud ju  siis nii pidi olema ja, ja sellepärast, et, Ju sellepärast ka, et aeg, mis, mille, milles me õppisime,  oli. Niivõrd segane ja ja, ja selline. Toters viilimine, ühesõnaga mis inimeste ümber sellel ajal  ja mida inimesed päevast päeva tegid, see raske oli ennast  sellest mitte kaasa lasta haarata, kas raha teenida või,  või, või välismaal käia või, või uhkeid asju,  igasuguseid perspektiiv avanes igalt poolt  ja ja milleks tegeleda veel mingisuguse teatriga,  sellel ajal tundus kergelt nagu mõttetuna olema. Aga aga need, kes pidid jääma, need ilmselt jäid. Mida vähemaks neid järjest jäi, siis seda rohkem jah,  see, kes jäi. Tagantjärgi mõeldes me olime kogu aeg umbes niimoodi nagu  sõja ajal, et seljad koos katsume kiivrit. Et nad kõik, mis kõik, mis tuli oli, meil oli esimene mõte kohe,  et, et see on, see on midagi valesti, tähendab,  sest meid võeti niimoodi, et me et me, Me olime niisugused. No oli selline tunne, et noh, saaks nüüd neli aastat läbi  või saaks see kolm aastat läbi või saaks see kaks aastat läbi,  et saab lahti, aga see, see meid muidugi liitis,  tähendab aga samas oli halb see, et võib-olla me tõukasime  ära nii mõnegi hea asja, tähendab, mis meile pakuti. Omaette mõjuv isik oli kursuse elu teises pooles Kanadast  saabunud eestlane Peeter Mehisto. Kõrvalt vaadates tundus, et kõik teised tõusid tema saabudes  korraks kikivarvule, pingutasid mõnda aega isegi hoolsamalt  koolis käia, et Peetrit avastada, ennast näidata temaga koos olla. Peeter oli nagu siuke Noh, ta ise ise on ka tunnistanud, ega ta ei tulnudki nagu  teatritegemist õppima, ta lihtsalt tuli õppima. Ja ta oli nii palju näinud, nii palju kuulda,  tähendab, meie vaatasime alt otsa, et. Manus Sammik ja tuleb ja räägib, aga, aga ta ta,  ta lihtsalt sulas meie keskele, ta lihtsalt oli samasugune  nagu meie, nii et. Tema vaatas küll, et mis koolis käimine see on,  et panime pausi ja nii. Aga samas vaatas ta ka seda, et kuidas niimoodi,  et inimene näiteks nagu see meie kool on,  et sa lähed lavale, teed mingi asja ära. Ja siis läheb järgmine sind ei kiideta, et sa tegid seda,  õppejõud ütleb, see on kreet. Reet see on vapustav. Vaid sa kuuled ainult arvamust semestri lõpul oma  eksamihinde näol. Las ma veel ivakese vaatan, kuidas nad mulle naeratavad. Tänan. Ma tänan kõigi eest. See oli katkend diplomilavastuses lollid mängituna Vilsandi saarel,  kui televisioon tegi seal kursuse lõpusaadet. Viimasel koolikevadel tõi roman Baskin vanalinna stuudios  lavale neil Simoni komöödia lollid. Kas te teate, mis asi on? Unistus. Jaa. See on midagi, mida väga taha taga,  mis ei täitu. Kes teab, kes teab, võib-olla paneme ta siiski täituma,  aga kui see nii on, kui küsida tohib, millest teie kõige  rohkem unistate maailmas? Ma unistanget, ma võiks lennata nagu lind. Et ma võiks liuelda puude ja metsade kohal järvede  ja jõgede kohal et ma näeks tuhandeid asju,  koodaks tuhandeid inimesi, keda praegu ei näe,  sest ma pean igaveseks siia jääma. See oli kõige ilusam unistus, mida ma iial kuulnud olen. Kas te teate, mis asi on unistus? Unistus see on see, mida väga tahad, aga  mis ei täitu, kes teab, kes teab, võib-olla paneme ta siiski täituma,  aga kui see nii on, kui küsida tohib, millest teie kõige  rohkem unistate maailmas? Ma unistan Ma võiksin lennata nagu lind. Metsade ja merede kohal porgude ja jõgede kohal. Et ma näeksin tuhandeid inimesi ja tuhandeid asju,  mida ma praegu ei näe. Sofia, see oli kõige ilusam unistus, mida ma iial kuulnud olen. Vähem kui kolm aastat on koolist möödas neil on läinud  esialgu hästi paremini, kui kool meistrit loota julgesid. Mind see tõesti, see õnnetu kursuse jutt jätab täiesti  sügavalt külmaks. Mind ka täiesti siin, kuskilt väljapoolt keegi,  keegi mõtles välja, et see on õnnetu kursus,  et nii vähe on neid, et nad ei käi kuskil suurte trummidega  niimoodi ja suure karjaga mööda linna ei karju,  et noh, et siis nad on õnnetu. Me olime tõesti suhtusime alati sellisesse asja nagu  entusiasm väga skeptiliselt meie jaoks, see oli alati mingi  hirmuäratav nähtus. Mina kannan proovis proovi etenduses etenduse iga õhtu kaks  aastat ja kaks pool aastat juba kaasata oleme õnnetult kursuselt,  ma ei saa. Absurditunnetus oli muidugi igas teos sees,  peate te kursusel ka liider? Levandi või. Levandi oli meil lemmik. Ala Levandi. Meeme kõik tema poolt. See oli meie suhted, olid. Äärmiselt südamlikud, soojad, aga karmid  ja see selles suhtes oli väga hea elukool,  et et mina selle kooli jooksul muutusin väga palju. Sest ma tunnen, et ega keegi enam ei suuda nüüd murda mingi  hinnangu või asjaga sest meie me olime niivõrd karmid  üksteise suhtes, et hea, heatahtlikud, nii et midagi ei  jäänud kuskile ütlemata varjatuks. Karastusime ja karastasime? Jah, mina arvan muidugi seda, et teete küll seda lennusaadet,  aga aga see lend ei ole üldse tähtis, tähtis on ikkagi iga inimene,  kes on selles lennusea. Kool ei ole mitte lennu lennukasvatamise kool,  vaid kool peaks olema näitlejakasvatamise kool. Sõbrad, teiega on hea, aga elu samme seab. Hakkan minema nüüd oma kitsast rada. Aeg, vaid üksi seda teab karmis saladuses pea  kus on peidet, minu saabumise sadam. Ja mu õnn võiks olla sur. Kui ükskord nähes kuu mõtlesid, siis ei rohkem  ega vähem. Kui, et kurat tea, mismoodi tal seal läheb Ja mu õnn võiks olla sur. Kui te ükskord nähes kuu mõtleksite, siis ei rohkem  ega vähem. Kui, et kurat, tead, mismoodi tal seal läheb? Uusi sõpru usun veel, leian tollel võõral teel,  aga mäletate, kuidas jõime viina? Rõõmsaks muutus meel, kui kitarre ainus keel võis meid  pikaks õhtuks unustusse viia. Ja mu õnn võiks olla suur. Kui te ükskord nähes kuud mõtleksite, siis ei rohkem  ega vähem. Kui, et kurat, tead, mismoodi tal seal läheb?
