Tere kõigile ja kena kevade algust. Stuudios Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna. Taas ootab ees hulk vaimustavaid taas avastusi ent kuskile pole kadunud seegi igivana tõde, et loodus kogu oma ilu ja võlu juures ka ohte täis on. Eriti neile, kes seda märgata ei oska. Tähelepanelik rändajaga, teavet, kus, millal ja mida peljata. Ta tasub ning väljub taime- ja loomariigist. Mõistagi rõõmsa, terve ja uute kogemuste võrra rikkamana. Tänane saade ongi ühest mõnevõrra Salagavalast taimest, kes vihikute käes vist üsna ettearvamatult võib käituda. F veidra ja enne veel, kui läheme selle Eeeffedra taime juurde paar niisugust märkust selle kohta, kuidas inimesed, kes on kuulanud, kuula rändaja saadet et siis nad on nagu nagu võtnud tähendust ja, ja see on omamoodi huvitav. Eriti palju on on see olnud seoses kanepiga ja kanepiga lausa ühest äärmusest teise. Eks näiteks oli murru vanglast kiri, kus inimene tundis huvi just selle vastu, et mis vahe on ikkagi siis india kanepile, tööstuslikul kanepil, kui me rääkisime ainult indiaanlane pist, saadakse tegelikult narkootikume ja tööstuslikus kanepist ei saada ja palus saata materjale talle sai saadetud ja teinud see oli siis üks hoopiski ärimees, nagu ma aru sain, kellel on plaanis päris tõsiselt hakata siin Eestis siis tööstuslikku kanepit kasvatama ja jällegi seesama huvi, et, et Eesti bürokraat tean hästi vaenulikult häälestatud suhteliselt vale asja suhtes, siis selle tööstusliku kanepi suhtes, mis ei sisalda narkootikumi ohtu ja seoses sellega appi ausalt nime taastada. Võib-olla me isegi jääme veidikene suhtlema. Aga nüüd siis effedrajult See muusika on pärit Hiinast ja loo nimi oli punase bambuse pilli viis. Ja hiinlased. Ta on kõige rohkem ütleme, ajaloo jooksul effedraga tegelenud ja selles mõttes võib-olla kõige põhjalikumalt niisugune seos selle taimega. Endal on ta puhtalt olnud ikkagi taim looduses ja ma mäletan suurepäraselt seda elamust karakuumi kõrbes, kui ma esimest korda teda nägin. Ta nägi välja nagu roheline luud. See on niimoodi pandud püsti liiva sisse. Sihukene Haralised, pikad nihukesed, kummalised, rohelised, raud. Siis nagu ma aru saan, äärmiselt iseloomuliku välimusega Ka väga kummalise iseloomuliku välimusega isagi kellegi teisega segi ajada, no peaaegu võiks nii öelda, et, et noh, on noh, üksikuid taimi, mis on lähedased, aga, aga võib enam-vähem kindel olla, et kus sa näed Niukest kõrbesse püsti pandud rohelist luuda sisutud tõenäoliselt effetra. Ja, ja, ja tema noh loomulikult, kui ta niisugune välja näeb, siis asjatundlik silm ütleb kohe, et, et see on taim, kes hoiab kokku, et tal ei ole lehti täima, rohelised võrsed toimivad nagunii nagu tavalised taime lehed loovad elusat ainet ja tegelikult tal on väikesed lehed, aga need on nii silmapaistmatud ja nii võrse ligi liibunud, et nad peaaegu ei paista välja. Ja seal ma nägin ka roheliste võrsete vahel niisuguseid kollaseid, ilusaid tupsukesi. Ja noh, need on siis nüüd need, mida botaanikud nimetavad isaskäbid. Eks effedra on selles mõttes huvitav taim. Et ta ei kuulu üldse õistaimede hulka ja ta ei kuuluga päriselt okaspuude hulka. Ehk siis nende paljasseemnetaimede hulgas nende hulka, kellel on käbid, vaid, ta on tõenäoliselt arenenud juba miljoneid aastaid tagasi nagu paralleelselt okaspuudega ja sellest on kujunenud täiesti omalaadne taimede rühm keda nimetataksegi ebaokaspuudeks, aga okkaid tal üldse pole tegelikult tal lihtsalt sellised rohelised võrsed. Ja, ja see kohtumine erutas mind ka sellepärast et ma juba teadsin, ennem oli lugenud enda kodumaa ajaloo kohta, et kunagi pärast jääaega on see taim kasvanud, siin. See on väga huvitav, ükski heajärgne taim ei ole olnud nii eksootiline, mida praegusel ajal enam ei ole, teised on olnud palju vähem silma torkavad aga selline taim, mis praegu kasvab ainult kõrbetes, poolkõrbetes ja vahel ka steppides. Et see on olnud Eesti loodusele iseloomulik päris lootuse ime. Ja see on põhjuseks oli muidugi see, et pärast jääaega oli mingisugune aeg kus oli siin hästi soe, palju päikest ja suhteliselt kuiv. Ja see on siis nagu nende nii-öelda tolmu õietolmujäänuste järgi on kindlaks tehtud, et see taim siin kassas, aga praegu leidub sedasama, ehkki veel päris palju Aasias. Aga muidu effedra liike on mitmeid, nad kasvavad põhjapoolkera ja lõunapoolkera niisugustes kuumemates paikades, kuumemates kuivemat paikades. Ja noh, tal on kokku 40 liik. Ja, ja seda effedrat kasvatatakse ka praegu tegelikult päris istandustes. Ja siis on umbes niimoodi ta neli aastat kasvatatakse ja siis vaadatakse, kui tal on seal rikkaliku õitsemise aasta, siis lõigatakse see maapealne osa ära. Ja see sel aastal nimelt sisaldab eriti palju toimeaineid. Effedra on tuntud ravimtaim praegusel ajal ja see on põhjus, miks teda siis päriselt ka kasvatatakse. Aga kui mõelda selle peale, kuidas ta inimkultuuris on tähendust omanud, et siis üks väga tähendusrikas fakt on see, et praeguse Iraagi alal kuskil 60000 aastat tagasi maetud inimese matusekohas on leitud effeda jäänuseid, see tähendab ta on olnud ravimtaim 60000 60000, see on täiesti uskumatu. Aeg mõeldes oli noh, kiviaeg nii-öelda inimkonna ajaloos ja esimeste tsivilisatsioonide oli oli kümneid tuhandeid aastaid veel aega selleks ajaks aga juba sealt Seitsmeravimtaimejäänused sellest matusekohast, võib-olla see oli tolleaegne mingi hõimu šamaan või midagi taolist. Ja nende seitsme ravimtaime seas oli kaifida. Nii et, et väga tähtis taim inimese jaoks ja ilmselt sellepärast, et tal on tõesti väga tugev vägi sees. Huvitav, mismoodi tema jäänused need 60000 aasta vanused effedra jäänused võisid siis üldse välja näha, kui nad avastada? Ja see on tõenäoliselt ikkagi needsamad õietolmu jäänused, õietolm säilib tohutult hästi ja õietolmumärgid, õietolm, see, see on kindel märk ja õietolmu järgi määratakse väga täpselt Licera alati sihuke arheoloogi tööks üks väga sügavalt välja arendatud oskus, tegelikult. Nii ja nüüd kui mõelda, kus ta inimkonna ajaloos juba järjepidevalt kasutusel oli, siis Hiinas on vanimad andmed on 5000 aasta taguse kasutamise kohta ja hiina keeles kannata nime Ma Huang. Ja kui see eesti keelde ümber tõlkida, keda siis nimi on muretooja. Ja see on väga tähtis, see tuleb meil siin edaspidi välja, miks tal selline nimi on? Aga igal juhul olid hiinlased ühtpidi väga tõsiselt teda kasutasid ja teistpidi olid temaga ettevaatlikud. Ja, ja nad kasutasid seda väga mitmesugustel puhkudel praegu, loendamatutel puhkudel ja kui nüüd mõelda, siis mõne teise kontinendi peale, siis Ameerikas tuntakse praegu kui tõlkida inglise keelest otse eesti keelde, siis seal kaslased effedrad kannavad nime mormooni tee. Ja see on sellel kohta käib lugu. Kui mormoonid, noh, see oli usulahk, jõudsid sinna nii-öelda metsikusse läände ja kohtusid seal kohalike indiaani hõimudega siis indiaanlased tõid neile niisuguseidki Po köidetud rohelisi võrseid ja keetsid neile sealt sellest teed ja nemad arvasid, et kes on tee, siis on see tee ja õitseda ja märkasid, et kui nad seda jõuad, siis igasugune väsimuse uni kaob. Ja kuna nende usulahk jälle keelas kasutamast kohvi, mis tegelikult toimib samamoodi, siis siis nad võtsidki selle oma lemmikergutusjoogiks kasutusel ja sellesse nimi. Ja. Kindlasti on ta olnud tähendusrikas veel võib-olla ka seda, et näiteks buda mungad närisid seda mediteerimise ajal effedra võrseid teades, see teritab nende vaimu ja hoiab neid ärkvel. Ja siis veel üks niisugune kild mongolite ste Tšingis-khaani, seal rohkem küll legend. Ihukaitse olevat kasutanud pidevalt effedrad, et mitte uinuda, et olla kogu aeg valvas. Nisukesed märgid viitavad, viitavad sellele, et, et tal on mingi väga tugev mõju ja Vanas-Roomas teati igal juhul. Plinius vanem kirjutab, et effedroni mahla pandi veini sisse, et ravida mitmeid haigusi. On niisugune ebamäärane märkus? Täpsemalt ei ole, aga Po meditsiin tegelikult avastas selle taime alles kolmveerand sajandit tagasi ja hiinlaste käest, nii et võiks ja siis meeldetuletuseks kuulata ka ühte hinnangut. Selle loo nimi oli õnnelik laul ja küllap hiinlastel see õnnetlikuks olemise oskus on nende sügava kultuuriajaloo tõttu ehk paremini selge kui mõnele muule rahvale. Õpilased said siis ühe tarkusena hiinlaste kultuuri arvamust ka siis selle efedra, kui ravimtaime, seda hakati tõsiselt uurima 1923. aastal ja juba viis aastat hiljem oli eraldatud aine keemiline aineefedriin sellest samast effedast. Ja nüüd hakati avastama üksteise järel, milliseid tugevaid toimetajal oli esimene oli see, et ta kesknärvisüsteemi stimuleeriv, ehk siis seesama noh, mis me rääkisime ajaloost, mis, et inimene püsib, veel, on elevil, tema vaim on nagu, nagu terav kuidagi. Ja see omakorda näib olevat muidugi suhteliselt lähedane, isegi teatavatele narkootiliste lainetele see toime. Ja seda hakati kasutama siis sellise stimulaatorina, aga siis õige varsti avastati, et ravib suurepäraselt nohu. Siis on tav parimaid ravimeid astmaatikutele ja siis takkapihta tuli veel välja, et kui sööt effedriini põhjal tehtud. Neid siis sinu söögiisu kaob ära ja see tuli siis kõik need, keda me tänapäeval nimetame kaalujälgijad. Ehk siis kõik need, kes tahavad lahjeneda tõhusalt, need hakkasid siis hoogsalt kasutama selle põhjal igasuguseid niisugusi vahendeid. Ja seal oli näiteks kindel, et kuu aja jooksul, kui sa sööd täpselt seda kõike, mida sa ikka oled söönud et siis iga kuuga sa võtad maha vähemalt ühe kilogrammi oma kaalust ja see oli kõva ka väga mugav, mitte midagi muud ei teegi, kui võtad ainult efedriini ja muidu elad samamoodi ja muudkui lähedaga peenemaks ja ilusamaks. Ja siis avastasid veel kulturistid, et nemad seda kasutavad, siis on väga kerge omal oma muskleid ja lihaseid nii-öelda arendada ja, ja muutuda selles mõttes väga, väga kiiresti. Põhjus jälle selles, et, et selle efedriin üks mõjusid on see, et lihaskoed saavad palju paremini varustatud hapnikuga kui muidu ja selle tõttu on siis nagu lihaste areng palju kiirem. Ja, ja kõik see vaimustus tekitas selle, et effedriini põhjal igasugused ravimid muutusid massiliselt kasutatud tavaks ja, ja, ja oli nagu imerohi mõnes mõttes. Ja siis algasid tagasilöögid, et noh, avastati kõigepealt siis seda, et otse sama ergutav toime väärmiselt sarnane näiteks ecstasy toimel või Speedi taimele, mis on ju täiesti nüüd narkootikumide kirjas meil ja nendes isegi keemiline koostis on äärmiselt sarnane. Nii et, et näiteks praegusel ajal on muide niimoodi, et kui mingil põhjusel on vaja testida inimest, et kas ta on tarvitanud, eks ta siit või efe triini siis testi põhjal ei ole võimalik vahet teha. Tunnused on samad. Ja muidugi täpselt nii nagu ecstasy puhul, mis seal siis on, tähendab inimese organism nagu forsseerub süda hakkab kiiremini lööma kogu kogu sõnaga organism. Ta saab suure koormuse ja isegi võib noh, kaasneda näiteks higistamine, muud toimed, inimene ühesõnaga tunneb ennast kuidagi väga, väga imelikult. Ja sel le järgi saadi aru, et, et siin on üks piir, siin on üks oht. Ja see oli esimene märguanne effedriini ohtlikkusest. Ma olen seda. Vist kui ma nüüd ei eksi, isegi pisut üle elanud ka mingi nohurohuga, aga ma saan aru, et seegi oli siis keemiliselt keemiliselt valmistatud efedriin põhjal tehtud, seal ei olnud ütelda taimse Fedriiniga midagi suurt pistmist just peaaegu kõik nad on praegu keemil ja küllap oli seegi ja igal juhul pärast selle nohurohu kasutamist kes mingisugune pearinglus ja niisugust ebamugavad asjad kuskil aastat viis tagasi, siis võis rahulikult minna apteeki ja osta kas selle rohu nimi polnudki mitte efedriin ja see võis täitsa vabalt olla, sest või midagi sarnast. Ta oli, oli igatahes äärmiselt populaarne ravim, mida nad väga paljudel juhtudel, et võtta ja häda on nagu peoga pühitud, eks ole, niisugune suhtumine oli, oldi üldiselt tol ajal sellesse Kas see kurja juur nüüd effedriini puhul oligi nii-öelda tema keemiliselt töödeldud kasuõe kasuvennaga seoses, et see taimne efedriin nii hulle tükke ei teinud inimestega, kuidas taimeravimeid? Mille puhul on alati see lugu, et, et need nii-öelda keemiliselt kunstlikult toodetud ained on, on nagu skalpellid, nad on palju teravamad, nad toimivad tõhusamalt ja selle tõttu nad ohtlikumad tähendab kogu selle asja taga on olnud reeglina valed kogused. Tähendab, kui teda liiga suures koguses kasutada, siis tekivad kõrvalmõjud. Et võtame kasvõi ameeriklasi, Ühendriigid, kus veel kümmekond aastat tagasi 12 miljonit inimest kasutasid effedriini Igapäevaste hädade vastu ja kui hakati tegema statistikat, siis selgus, et nende hulgast igal aastal 100000 inimest surid põhiliselt südamehaiguste kätte, ehk siis südame ülekoormuse tõttu. Ja siis hakati midagi mingit sellist seost märka. Ja siis märgati muidugi lastele valed doosid, efedriin puhul on tekitanud surmajuhtumeid. Ja siis noh, vot siis läks asi nagu kurjaks ja, ja praegusel ajal on muidugi selle taime suhtes ja nende efedrini ravimite suhtes võetud igasuguseid piiravaid otsuseid vastu. Nii et kui seda taimepõhist looduslikku ravimit kasutada ja mitte osata seejuures piiri pidada, siis võib see samamoodi olla ohtlik kui see sellise rohu puhul, mis on keemiliselt töödeldud efedriin alusel tehtud jah. Jah, võib niimoodi öelda, et selle taimsel põhjal tehtud ravimite mõju on kindlasti mahedam ja ta ei ole nii ohtlik. Aga ikkagi on see doosi suurus, on, peab olema sellega tohutult ettevaatlik ja paljudel inimestel, kellel on siis teatud hädad organismi nõrkused on see ikkagi täitsa täitsa vastunäidustatud, nii et ka praegu on Keuroop pass juba võetud vastu otsuseid selle efedriini piiramiseks ja efedriin ravimite piiramiseks. Kaotatud teda ei ole küll aga piiratud. Just nii, et et võikski siis noh, võib-olla niimoodi öelda, et oleks õige paremini meeles pidada effedra hiinakeelset nime maa Huang muretooja ja kui see meeles on, siis teatud juhtudel teda küll enda tervisehädade parandamiseks kasutada aga väga tähelepanelikult. Ja sellesama nakkusega hiina tarkusega Sissost lõpetakski ja siia lõppu siis veel üks Hiina rahulik pillilugu nimega ilus õhtu. Selline oli siis tänane saade Salagavalast ja üsna ohtlikust taimest, kui temaga ümber ei oska käija effedrast. Stuudios olid Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna ja millest tuleb juttu järgmises saates räägime trühvlit tõsta Kuulmiseni nädala pärast.
