28. september 1944 läksin esimest korda tööle. Sain selle koha eest juba kolm ja pool kuud palka mis oli ilusast Tallinna sadamast järelejäänud rusuhunnikut, hobuste ja inimeste laibad. Sadamaarstil oli hea aidstmine, jälle tuli kaebama, et seal ja seal haiseb midagi. Niisiis oli esimene tööhobuste ja inimeste matmine. Hobused, ajasime auku, kus aga ligemal oli. Õnneks olid endisest sadama administratsioonist kohal sadama ülevaatajad, valvur, viin ja teised ka mitu lootsi. Nende abil leidsime sadama kontori kõrval oleva väikese maja tervena sinna siis hakkasime sadamakapteni kontorit moodustama. Vanast kontorist, mis paljas risuhunnik oli, saime siiski mõne tooli ja laua isegi suur seinakell, mis pommitamise eest kellegi käes hoiul oli, ilmus seinale. Muretsesime endi kontorile ka ööseks tabaluku ette. Vähehaaval hakkas ilmuma ka teisi asutuse liikmeid. Piirivalve ilmus kohale, asusid meie naabrusse lagunenud majja. Kui hommikul tööle tulime, oli meie kontori ees tabalukk ära murtud, ruum tühjaks tehtud, leidsime küll endi lauad piirivalvurite ruumist, kuid mine sa võta huntide käest veel midagi. Ei nemad tea, kahju meie suurest kellast ja isiklikest tööriietest vahti ööseks keegi veel ei julgenud jääda, sest sõjamehed alles peremehetsesid. Mida seekord küll sadamas oli? Ma ütleksin vist õieti, et kõike, mis ilmas leidub, seda oli ka sadamas. Sakslaste äraminek oli kiire. Vaguneid pagasiga tulid sadamasse, kuid laevale lubati ainult inimesi ilma asjadeta. Igaüks, kellel käed-jalad liikusid, need otsisid endile vagunist asju kaangutes ühe summana ta nii lahtisi suu kummuli maha ei meeldi, uus ja nõnda edasi. Prahi vaguni ukse ees oli juba nii palju asju, enamasti riided ja pesu. Et maa oli vagunipõrandaga ühekõrgune. Siis oli ka vagun juba tühi. Nii tühjendati meetmed, kümned vagunid. Lõpuks saime sadamale relvastatud valve, sai siis hakata sadama territooriumi korrastama. 19-st plats oli terveks jäänud, kuid iga pollari kohal oli miin paigal. Nöörid tegid miinid kahjutuks, kaevasid maa seest välja, sadamakapten pidi ära koristama. Tahtsin praamiga merre viia ja ära uputada. Enamikus olid ühetonnised lennukipommid, kus seal ei tohi pärast mõni laev viskab ankru peale ja võib plahvatada sadama ülemseltsimees. Poli Karpov oli ju nii tark. Anti mulle veoauto ja viis meest, et viige pommid metsa niisuguse koha peale, kus kahe kilomeetri kaugusel ühtegi elamut ei ole. Kui ega töölised kohale jõudsid ja näitasin, et need pommid tuleb auto peale panna, ei julgenud keegi ligidale tulla. Ühe pommikest oli vähelagunenud, lõin teraskangiga väikese killu tooli lahti, kutsusin töölised juurde ja süütasin seda plahvatusainet tikuga hakkas sulama, ei plahvatanud, alles siis julgesid tööle hakata. Viis tonni lõhkeainet, panime autole, ise istusime sinna otsa ja sõit läks lahti. Autojuht teadis õnneks ühte metsavahe teed Raudele maanteelt pöörsem metsa. Seal rullisime need pommid, kui suured põrsad üksteise kõrvale käisin, mitu reisi? Tõnismäel tuli järsku meelde, et mis siis saab, kui meie koorem plahvatab. Aga samas rahunesin, et ei jõua ju mitte aihkaa ütelda, kui olete TÖÖ tolmu põrm valmis. See olukord julgustas. Metsas ajasime iga kord auto sammu edasi, kui uue pommi maha rullisime. Vihmase koorma aegu juba visati kõik ühte hunnikusse, niiet tulesädemed lendasid. Tuletasin töölistele meelde, kui arad nad hommikul olid. Nüüd siiski ei maksa liig julgeks minna. Veeteedevalitsuse hoov oli vaja prahist puhastada korvidega praht linna poole aeda vedada. Aiaks oli pooleteise meetri kõrgune kivimüür. Mõned tahtsid labidatega prahti otse üle aia visata. Hoiatasin neid, et ei tohi seda prahti loopida, sest prahi hulgas nägime väikeseid lennukipomme. Läksin sealt ära hobusematjate juurde, korraga käis üks kõva kärgaatus. Ekstöölised hakkasid jälle loopima labidatega, selle asemel, et korvis kanda. Ehk siis üks visatud pomm lõhkeski. Vot siis oskasid küll ettevaatlikud olla. Prügi alt tulid ka kahe mehe laibad välja, et need juba lagunemisprotsessis olid, võtsime dokumendid ära, ajasime need kaks poissi sinnasamasse hoovi peale kase alla auku. Bassid viisin kontorilauasahtlisse. Öösel rüüstasid piirivalve mehed meie laudu ja nii läksid passid kaduma. Need kaks Eesti noormeest jäidki teadmata kadunuks. Sõjas juhtub, kui olime juba kõik hobused maha matnud, siis olles tuli mees rebasekasvatusest ja ütles, et ta oleks need hobused hea meelega ära viinud. No kus sa ennem olid? Sild sadamatehaste kanali oli lõhutud. Kui venelased 1941. aasta 28. augustil Tallinnast lahkusid, lasksid nad suure rauast pöördsilla õhku. See oli jälle lõhutud. Koristasime praami ära ja tegime minu juhatusel jalakäijatele väikese ujuva silla. Kui laevad tahtsid kanalisse minna, siis sai sild eest ära tõmmatud ühe külje peale. Materjali silla ehituseks sain kai pealt kai peal seisis tammepuust Väike-Taani ehitusega kalalaev. Mulle anti korraldused, pean ära koristama, küll sahhi hulga häid tammepuid, praegu veel mõni tükk mul järel isegi aiaväravaraamist tüki, tegin selle kalalaeva vahesoti plankudest. Vahvalt tehtud laev oli tsingitud, poldid ja nõnda edasi. Juhiputka panime väikese pukse rippeetri juhi Potkaks. Laev oli siis alles remondis. Üks minu puumaterjaliladu oli paljassaares, selle öö tulid kaebama, tulge viige õuest laeva tekiplangud ära, muidu venelased tirivad kõik ükshaaval minema toime, näid suure autokoorma, puhtalt männipuust plangud, kolmest küljest hööveldatud, liiga kahju oli neid ilusaid planke ahjus põletada. Tegin neist endale aiamajakese 2,5 meetrit korda 2,5 meetrit. Kahju, et nii väikese tegin, oleks pidanud tegema 3,5 korda 3,5 meetrit. Kui raamis tükid talvel lume peal kokku panin, paistis nii suur olema. Tagantjärele oleme targad, eks ju. Sadamakapteni kõige raskemaks tööks oli avarii juurdlust toimetamine ja nende kohta akti koostamine. Koosseisus oli küll ette nähtud avariiinspektor, kuid sellist meest ma kusagilt ei leidnud. Sellepärast tuli mul endal kõik need juurdlused toimetada. Minul oli kaheaastased, teenistuse aeg oli 31 avarii juhust. Aktid suutsin siiski nii koostada seitsmes eksemplaris, kõik käsitsi. Ükski ei tulnud Moskvast tagasi, vaid hundid olid söönud ja lambad ka terved. Veel üks töökaugesõidu meremeestele passides on meresõiduraamatute väljaandmine. See töö ei ole raske, aga nõuab täpsust. Andsin ise neid välja. Asjaajaja proua Bayas täitis neid igalt ühelt tuli sisse kasseerida viis rubla koosseisus oli ju ette nähtud inspektor meresõiduraamatute alal. Viimati leiti üks noorkommunist kaashika loova, kes komandeeriti terveks kuuks Leningradi õppima. Kuidas seda tööd teha? Hakkas tööle. Vahetevahel küsisin, kas sisse kasseeritud rahad on kassasse üle antud, vastas jah, kuid ma ei küsinud kviitungi. See oli muidugi minu lohakus. Kui 20. mail 1946 asjaajamise Ivan seodoravitšarazumovitšile üle andsin, siis selgus, et neiu Chega loova ei olnud kopikatki kassasse üle andnud. Summa oli üle 2000 rubla. Kui minult küsiti, miks matšega loovad rangemalt ei kontrollinud, vastasin ma uskusin kommunisti sõnu. Sellega ma pääsesin tulema. Kuidas Razumovitusele supi ära likvideeris, unustasin temalt küsida. Väga palju raskendas tööd asjaolu, et sadamaülem oli oma teada liiga tark. Tahtis, et mina pidin iga laeva paigutamise ja sildumise samuti sillast lahkumisega isiklikult kohal olema. Seletasin temale, et milleks mul siis vilunud lootsid sadamainspektorid tema jõmmi ka oma, et vaat kuidas Vladivostokis läheb sadamakapten tormise ilmaga oma kaatriga ees ja hüüab minu poisid, kas see on siis Ühemme jutt, aga see pole rindeohvitser. Vahel saanud parajasti õhtul kell 10 koju, kui juba poole tunni pärast auto järele, et kiiresti on üks laev ümber paigutada, muudkui mine jälle. Kogu viga seisnes selles, et olin alles vilumata, ei osanud venelastega töötada. Lõuad oleks pidanud rohkem laiali ajama. Võtame ühe konkreetse juhuse, tegime ühe kaubaauriku jaoks Baikovi sillas platsi vabaks, see pidi iga silmapilk merelt tulema. Korraga tuleb üks sõjalaev ja tahab kohe sinna platsi silduda. Ütlen küll komandörile, et ei tohi, aga kas ta kuulab? Tuli ülemus ise erariides teda kuulati veel vähem, saatis mind rühma sõdureid tooma. Meil oli spetsiaalne üksus sadama kaitseks selle asemel, et kutsuda sõjalaevameestele piits, on sõjaväekomandant kohale läksi. Minu õnneks olid kõik sõdurid väljas kasarmuli küll. Kui tagasi tulin, oli ülem juba kadunud. Ta olevat läinud käsitsi ühele madrusele kallale, see olnud, teinud kohe tema ninale rusikaga. Pai. Paras tassis, mõtles 15 sõduriga teha, kas madrustega täägivõitlusse astuda või küll oli pea. Läksin, kutsusin sõjaväe komandandi, näitasin temale, kvoot, kaubalaev ootab nii. Anna sõjalaev läks kui vaikne, talleke kohe minema. Vaat niisugune mees oli poli karpa. Pärastpoole kuulsin, et ta oli määratud Baltimaade sadamate ülemaks Moskvas. Aga kaua seest tühi kott ikka püsti seisab, viimaks alandati ta üsna väikese koha peale. Nähti siiski lõpuks, et paljalt lõugadega tööd ei saa teha, peas peab teadmisi ka ikka olema. Vähemalt kogemusi, kui mitte rohkemat. Laevad, mis sadamas käisid, olid kõik komad, laevad. Ühelgi ei olnud veevoolikut. Ainus veevõtu koht oli Baikovi sillal. Meie inspektorite külmutusmajast voolikud, need olid kogu aeg mängus. Üks unisemaid sadamainspektoreid seltsimees Ko ei lasknud ühel ööl kange külmaga laeva poolt sillale visatud voolikud kohe veest tühjaks joosta. Jättesse loomikuks külmetas mitukümmend meetrit kõvaks, kui puu küll jändasime ja sulatasime enne kui jäävooliku seest ära sulas. Jälle avastati lõhkeainet Lääne muulis ja põhjakantsis. Seal olid pollarid, kõik terved peale ühel laevaplatsi, kus suur lohk oli Saksa laev. Nordan feld oli just meremiinide laadungiga sealt välja minemas. Kapten läks tolli peale paberit klaarima. Selle aja jooksul oli plahvatus kapten tagasi tuli oli seal ainult suur auk kai ääres, kus ta laev oli seisnud. Et laadung oli enamasti allpool veepinda, siis lendas plahvatus ligi 1000 tonni lõhkeainet lehtrikujuliselt vastu taevast tõstes õhusamba üles. Kui õhk tagasi langes, siis murdusid kõigil ümberkaudsetel majadel katuse sarikad. Õhusurve oli nii suur. Kaupmehe silla seisis 10 millimeetri paksune raudplaat kahe posti vahel kinni. Seal oli linnaplaan ühel pool ja teisel pool bussiliinide plaan. Sepaks raudplaat oli õhusurvega nii kõveraks painutatud kui õhukesest riidest puri valju tuulega. Üks ankur oli Narva maanteele paisatud mõned ahtrireelingud tükid Rannavärava mäel ja nõnda edasi. Millest plahvatust tuli, ei tea keegi, sest kõik said otsa. Korjasime iga Pulleri tagant suure kasti pudeleid, suur virn oli neid meie kontori hoovis. Õnneks viisid Minüürid need ära. Olid paksust klaasist, justkui piimapudelid üks ja veerand liitrit, igaüks vindiga, kork peal, sees lõhkeaine, täpselt nagu puder, millel oli õhukene kord roosat puru peale riputatud. Oligi kuulda, et sakslased pigistasid sooja ubadest õli välja ja paks läks lõhkeaineks. Oli, tarvitasid inimesed ära. Meeste soovitusel jätsime mõned pudelikastid endale, sest siis ei olnud mingisugust pudelit kusagilt leida. Lõhkeainet, Kaukisime puust lusika moodi orgiga välja ja nii saimegi igaüks endale piimapudelid. Et pudru Kaukimist hõlbustada, tahtis üks meestest pudeli juba pliidi peale sooja panna, et siis läheb pudru vedelamaks. Hoiatasin seda, et see siiski ei ole puhtru, Ott lõhkeaine. Siis varsti algas Saksamaa rüüstamine, mida sealt küll ära ei toodud. Laevad tulid laadungidega, praamide veel bokseeris ja kõik kolu täis klaverit õmblusmasinad, igasugused masinad ja kõik lahtiselt silla peale. Ilusaid jahtklubi jõepaat oli punasest puust üleni laki all. Valisin endale ka ühe välja, kuid hommikuks oli keegi juba ära tõstnud. Õhtul said kõik kastid, mis lahti, olid kangutatud, kinni löödud, kuid hommikuks olid jälle kõik avatud. Igaüks otsis, mis aga sündis vähegi tasku pista. Küll nii palju igasugust kolu maas vedelemas. Rootsist toodi tagasi kõik purjekad, mis sõjapõgenikud aga sinna olid purjetanud. Need omakorda tekitasid kitsikust sadamas, sest kõikaid olid ju rõhutu, polnud neid kuhugi paigutada. Sõjameeste tuukrid kolistasid mööda sadamaga. Jäärja avastasid vee alt. Pummeldasid tuukrid said haisu ninna ükskord öösel või õigemini õhtul hilja haarasid oma tuukrilaeva arvatava lao lähedusse. Öösel käisid Allotsimaskut, riigina ei leidnud ainult mõned moosipurgid. Terved rullid, sõdurid tekkisid, leidsid, kuid lõimed olid juba ära mädanenud, pudenesid laiali. Peaaegu terve auto, leidsime keskpaika sadamat. Kraana tõstis põhjast üles, viidi töökotta, seal vähe putitati, oligi valmis, sõiduauto kingiti tuukrite poolt sadamaülemale. Sakslased hävitasid oma autod kõik ära, tulid sadamasse, valasid bensiiniga üle ja tuli otsa või siis jälle täiskäik edasi ja üle sadamakai äärepart summaki merre. Wana Altermann, kes kaua aega oli Tallinna sadama administratiivosakonna ülem, tuli sadamat vaatama endise sadamakontori rusude juurde ja pisarad jooksjatele mööda palgid alla. Nii masendav oli sadamavaade, sest kõik lihtsalt kõik oli purustatud. Kui oli veel mõni puust ehitus, siis selle kallal rapiti nagu varesed raipe kallal, sest kütet oli vaja, kuid selle juurdevoolu ei olnud ju nii hävines täiesti terve maja jahtklubis tehti hävitustööd. Sõja ajal olid kõik harjunud purustama, lõhkuma nüüd ka ei saanud ainult pidada, kusagil pidi lõhkuda, purustada, saama. See pakkus teatud lõbu. Sadama käimlad olid enamasti hävitatud. Seepärast olid iga nurga taga suured hunnikud. Läänemuuli välisservale ehitatud käimlale oli keegi tark lasknud terasest võrgu üle tõmmata, nii et sinna sisse ka ei pääsenud. Üks praam oli enam-vähem korras, sellest moodustasime endile materjalide lao. Vana purjekas, Svea oli meil tuukripaadiks vähe, hiljem saime ühe saksa kalatraaleri, remontisime seda just söökla ees. Sadamalaevastiku vanemmehaanik, seltsimees ka roll. Väga tubli ja taibukas. Mehaanik korraldas remonti. Kõik läksid lõunale. Sealt tagasi tulles märkas ka roll korraga, et laeva atrap, mis lõunale minnes päris otse oli, on nüüd järsku liiga püsti. Läks masinaruumi ruum juba poolest saadik vett täis. Läks värv vist saatik vette ja keeras Kingstoni kraani kinni. Pärast selgus vene poiss, kes madruse kohuseid täitis, läks lõuna aegu, masinaruumi nägi, see oli ilus, hooratas vänt küljes, eks ta kukkus seda keerutama. Kuuliselt, vesi hakkas pahisema, viskas ruumist varvast, jättes Kingstoni kraani lahti. Veel pool tundi. Laev läks täiesti põhja vajunud, vot niisugused olid esimesed madrused. Teine juhus, dokkide vahet sõidutas töölisi, üks suur lahtine ilmad, tekita mootorpaat, kui on niisugune inimeste veo jaoks ehitatud. Madrus sai käsu põrand puhtaks pühkida. Tekiks seda ei võinud nimetada, see oli liiga põhja lähedal. Poiss, madrus on sellele Noligile liiga palju öelda. Pühkis prügi kokku, viskas prügi Koluuk lahti ja pissi. Aga kas võib veel suurema sigadusega hakkama saada? Üks vene juut oli laevastiku ülemaks, eks ta võttis endale niisuguseid magusaid ole siis tee tööd niisugustega. Kõik niisugused väiksed olukorrad tegid teenistuse raskeks. Ülemusega läbisaamine oli kandiline, mitte meeltmööda, teenistus puhast põrgu. Oma tööülesannetega tulin hästi toime, ka vahekord alluvatega oli hea, kuid polist Karpovi meele järgi ei osanud tantsida. Mida ta minult tahtis, kes teab, kas ta seda isegi teadis. Võib-olla oli kade minu peale? Võib-olla tahtis mulle näidata, tema on ülemus. Pugeda, mina ei oska.
