Me jätsime eelmine laupäev oma sõbrat mööblimuuseumisse lise paaviani Noviaid toolidele istuma ja ostab püüdis astuda kontakti muuseumi administratsiooniga. Miks te nii nukkes olete? Küsis Liisa. Kas te olete väsinud? Impoliitmadweijevitš vastas vaikimisega. Ja natuke muret teati. Naisterahva helluse puudumine annab ennast elus tunda. Liis algul imestas. Kuid pärast, kui oli oma paljaks aetud peaga vestluskaaslast sõlmitsenud, hakkas tal vanamehest kahju. Objaaninovil olid kannataja silmad. Näpitsprillid ei varjanud teravalt esiletungivaid kotikesi silmadel. Kiire üleminek maakonna perekonnaseisuaktide büroo asjaajaja rahulikult, briljantide kütti avantürist ja ebamugavale askeldus rikkale eluviisile ei jätnud oma mõju avaldamata. Epoliitmateijevitsiooni kõvasti alla võtnud ja maks oli valu tegema hakanud. Pendriga karmi järelvalve all oli poliitmat Veijevitš kaotanud omaenda palge ja kiiresti lahustunud türgi alama poja võimsas intellektis. Nüüd, kus ta oli võluva naiskodaniku galatšovaga hetkeks kahekesi jäänud, oleks ta tahtnud sellele jutustada kõigist muredest erutustest kuid ei julenud seda teha. Ja ütles, ta heitis õrna pilgu oma vestluskaaslasele. Nii on lood ja kuidas teie elati, Jelizaveta A, Petrovna aga kuidas teid hüütakse, tehti vastastikku teatavaks ees- ja isanimed. Kalli armastuse muinasjutt. Mõtlesin politmadweijevitš, silmitsedes Liisa lihtsalt näokest. Nii kirglikult, nii vastupandamatult igatses vana aadlipealik naisterahva ellust, mille puudumine ennast elus tunda annab. Et ta viivimatult võttis Liisa käekesema kohtsuliste käppade vahele. Ja hakkas tuliselt jutustama Pariisist. Ta oleks tahtnud olla rikas Pille ja, ja vallutaja. Ta oleks tahtnud ahvatleda juua orkestrite lärmi, katel omaette kabinetis, naisorkestri kaunitariga, röödereri, millest oli rääkida selle plikaga, kes kahtlemata ei tea midagi Eyrödereist ega naisorkestrites ja kes oma loomu poolest ei suuda isegi mõista selle zhanri kõiki võlusid. Aga nii väga oleks tahtnud olla ahvatlev. Jäipolitmat Veijevitš võrgutas Liisat juttudega Pariisi elust. Kas te olete teaduslik töötaja, uuris Liisa EÜ teatud määral vastase poliitmat Veijevitš tundeseta Pendriga tutvumisest saadik on taas omandanud televiimastel aastatel mitteomase jultumuse. Andestage mu ebadelikaatsust, aga kui vana te olete? Peatusesse, mida ma käesoleval momendil esindaja on, see ei puutu. Selle kiire ja tabava vastusega oli Liisa võidetud. Ei, aga siiski. 30 40 50, peaaegu 38, kui te näete välja palju noorem impoliitmat, Veijevitš tundis ennast õnnelikuna. Millal teil lubati mulje, õnne teid jälle näha? Liisal hakkas kangesti häbi. Ta hakkas tugitoolis nihelema ja nukrutsema. Kuhu siis seltsimees pendel kadus? No millal siis? Kus ja millal me kohtume? Või ma ei tea, no. Tulge meile ei, kohtume pahem värskes õhus. Praegu on nii ilusad ilmad. Et kas te teate luuletuste sel vallatul mail? Sel võlu vil mail on värskendav lehvik ju, käes see, mis Sharovi luuletuse? Vist küll nii, nii etena. Aga kus te olete naljakas seal, kus soovite. Kas tahate raudkapi juures, te teate seda, kui pimedaks läheb. Vaevalt oli poliitmadweijevitš jõudnud suurenda Liisa kätt, mida ta tegi väga pidulikult kolmes järgus. Kui ostab tagasi, tuli, ostab, oli väga asjalik. Vabandage, ma seal. Kuid meil sõbraga ei ole võimalik täid saata, tulijeti pisike, kuid väga tähtis. Toimetus. Meil on tarvis kiiresti ühte kohta sõita. Aga meil on hirmus kiire. Panjonid lasksid jalga, jättes hämmastanud Liisa mis oli rikkalikult sisustatud kampsi mööbliga ilma minuta deklareeris, ostab, kui nad trepist alla läksid, ei tuleks sellest asjast tuhkagi välja. Palvetage minu poole, palvetage palvetage, ärge kartke, pea otsast ära ei tuleb. Kuulake teie mööblil. Muuseumiväärtust ei ole, tema koht pole muuseumis, vaid trahvipataljoni kasarmus. Kas te olete rahul selle situatsiooniga, mis monitaminesi on? Hüüdis, kes oli türgi alama poja võimsa intellekti ikjalt vabanema hakanud vait? Ei tea, mis sünnib. Kui me jalamaid ei päästa maa mööblit, siis on kõigele, siis ei näeme teda iialgi. Mul oli just praegusele ajaloo prügimäe juhatajaga kontoris raske jutuajamine. Ja siis, mis juhataja siis ütles, ütles kõik, mis vaja, ärge ärrituge. Ma küsisin temalt, millega seda seletada, et eile staagrodist orderi järgi saadetud mööblit ei ole siin olemas. Küsisin seda muidugi armastusväärselt seltsimehelikult. Mis mööbel, son, küsib ta minult. Minul muuseumis niisuguseid fakte ei esine. Ma torkasin talle kohe orderi tinal hakkas raamatuid tuhnima, otsis pool tundi ja tuli siis lõpuks tagasi. Mis te arvate, kus see mööbel on? Kadunud? Piiksatada Robiaaninov? Kujutage endale ette, et see pole nii. Kujutage endale ette, et mööbel on selleks suvi Muris terveks jäänud. Ma juba ütlesin teile, et muuseumi väärtustel ei ole, ta visati lattu ja alles eile pange tähele. Eile seitsme aasta pärast ta vedeles laos, seitse aastat saadeti ta oksjonile mahamüümiseks Klav nõukaoksjon. Ja kui teda eile või täna hommikul pole ära müüdud, siis on ta meie oma. Kiiremini karjusid poliitmat, Veijevitš movi mäes, hõikas, ostab, ta riistasid peale ka tinginud isegi sõiduhinnale. Palvetage minu poole, palvetage, kartke õuemarssal viin, naised ja kaardid on meile garanteeritud. Siis teeme ka kampsuni eest arve klaariks. Petrovka passaaži oksjonisaali jooksid kontsessionäärid erksad sisse, noored täkud. Juba esimeses oksjoniruumis nägid nad seda, mida nad nii kaua oli otsinud. Kõik 10 impolitmat Veijevitšidooni seisid oma kõvelatel jalgadel, seina ääres. Isegi nende katteri polnud tumenenud, pleekinud ega rikutud. Tollid olid värsked ja puhtad, nagu oleksid nad alles praegu Claudia Ivanovna perenaiseliku hoolitsuse alt saabunud. Nemad küsis, ostab jumala eest, nemad, nemad, nemad ise. Seekord pole mingit kahtlust, igaks juhuks kontrollime. Ütles, ostab, püüdis jääda rahulikuks. Taastusmüüja juurde. Need olid, on arvatavasti mööblimuuseumist. Need jah, jah, on küll. Aga kas nad on müüa, müüa, mis nende hind on? Hinda veel ei ole, neid müüakse oksjonil. Ahnii. Kas täna ei, tänan müüki lõppenud homme kella viiest ja praegu ei müüda. Ei, ei, ei, homme kella viiest peale. Nad ei raatsinud kuidagi oma toolide juurest lahkuda. Lubage vaadata kogelesi, poliitMatvei imidž. Kas tohib? Kontsessionäärid uurisid Toole kaua, istusid neil ja vaatasid viisakuse pärast ka teisi asju. Puhabjaaninov lohises ja müksis oma kompanjoni kogu aeg küünarnukiga. Vetagi minu poole, sosistas, ostab Paimetage aadlipealik. Impoliitmadvejevitš oli valmis mitte ainult palvetama Ostoppi poole vaid isegi suudlema tema vaarikavärvikingade taldu. Juubeldas ta, on me homme homme. Ta oleks tahtnud laulda.
