Kõik teed viivad Rooma aga kõik teed ei ole võrdsed. Raudtee Veneetsiast Rooma ei ole kindlasti mitte kõige parem juba sellepärast, et vähemalt pool teed kulgeb tunnelite pimeduses ja kõrvulukustavalt mürinas. Meie seltskonna hambaarst on asunud neid tunneleid lugema ja nende umbkaudset pikkust välja arvestama. Ta teatab varsti võidurõõmsalt, et sant Gotthard ei tunne, rekord on löödud nimetu ja kuulsused tunneli poolt, mis, nagu hiljem selgub, pole kaugeltki kõige pikem sel teel. Ta on ilmsesti sellest imponeeritud. Milline puurimistöö, suur saavutus? Hommikune Veneetsia naeratas läbi pisarate ja kaks esimest tuvi julgesid isegi laskuda kõnniteele Markuse platsil. Aga nad ei kandnud veel õlipuuoksanukas ja taevase endiselt halliks. Ostsin siin isegi ajalehe ja otsisin välja ilmaennustuse rubriigi. Selle lahti mõistetamiseks ei olnud suuremat keeletarkust vaja, sest see oli illustreeritud itaalia kaardiga, mis näis väga rõõmustav. Poolsaare idapoolne osa oli küll veel vihmast must läänepoolne osa, meie teekonna eesmärk oli päikesepaistelised valge. Seda pilti hiljem tegelikkusega võrreldes tekkis mul kuri kahtlus, et lehetegijad esmaspäeva hommikul unise peaga olid klišee negatiivi lehte pannud. Ei oodanud meid siis Toscana vana sinine taevas, veel vähem õitsesid siniliiliad. Kirsipuud mäekülgedel olid küll õitest valged, aga neile nõrgus kogu aeg kallis taevast niisama halli vihma. Sama põnev ootus iga kord tunnelist välja jõudmise eel. Sama pettumus. Kuni me lõpuks resigineerusime ja üksteise järel jäi tukkuma. Nii Malme kondiiter abikaasaga kui ka mu toakaaslane Anderson, viimase mõlemad naabrinaised ja lõpuks ka halastajaõde vääramlandist. Ma ei ole kahjuks võimeline rongis magama, muidu oleks olnud kasulik nende eeskujule järgneda. Kas me olimegi üldse Itaalias teel Rooma? Tundus pigemini, et sõitsime kuskil kaugel põhjas, Krull poja Uppsala vahel, kus meid korraga äratas tuntud küsimus, kas tohin pileteid paluda? Unesegaselt hakkasid kõik korraga taskuid kobama ja alles siis, kui küsija valjusti naerma puhkes, jõudsime häbenedes arusaamisele, et ükski konduktor selles rongis ometi puhtas rootsi keeles piletit ei küsi. Lolli naljahammas taal armast, keda hea süda oli saatnud ka meie kupees tuju ülal hoidma. Viimaks ometi saabus halastav õhtupimedus ja peitis nii hästi lõunamaise maastiku kõlavate jaama nimedega kui ka põhjamaiselt sünge aprilliilma oma musta eesriide varju. Selles pimeduses lõid lõpuks särama rooma tuled ja me jõudsime lõppjaama. See tundub nii loomuliku nimetusena linnas, kus kõik teede lõpevad. Ometi on see tõlge vale. Jaam on tegelikult saanud nime sellest, et see asub Djokletianuse termide läheduses. Ja see hiiglaehitis polnud tegelikult midagi muud kui keiserliku Rooma avalik saun. Aga saunajaam? See viib pigemini mõtted Rapla Virtsu kitsarööpmelise raudteele ku igavesse linna. Nii purunevad selle maailma illusioonid. Raudteejaam ise ei valmista pettumust. Usun meeleldi, et see on Euroopa suurim ja moodsaim vahest ka ilusaim. Sellest pole jälgegi suurte raudteejaamade tavalises tahmasest kõledusest. Kuigi moodne arhitektuur, pilt on ta siiski osavasti sobitatud oma ajaloolisse ümbrusse. Nii selgub viimasel minutil, et ka raudteesõidul Rooma oma positiivne külg. Mul on olnud võimalus sõita Rooma ka teist teed Champino lennuväljalt mööda ajaloolist viie Appijat. Sel lühikesel sõidul saab siiski väikse pildi linna ümbritsevast kõledast kampaaniast, mis vaevalt vastab kujutlusele õitsvast naeratavast Itaaliast. Rohkem kui 2000 aastat on teekiviplaatidest sillutis vastu pidanud. Siin seal meenutavad vanade akveduktide varemed sama suuruse aega, mil miljonilinn Rooma sai nende kaudu oma veekauguses Sinavatest Albano mägedest. See on Rooma hiilguse surnuaed. Ka selle sõna otseses mõttes, sest teed on palistatud Vana-Rooma suurmeeste hauamonumentide k. Nii kiindunud rippusid need mehed elu küljes jätad oma viimseks puhkepaigaks valinud vaikset, eraldatud surnuaeda, vaid eelistasid lamada siin elava liiklemisega teede ääres ja kuulata linna tagasi pöörduvate võidukate leegionäride marssimist mis nad hiljemal pidanud kuulma alates barbarite hobuste hirmisest, lõpetades võõraste kahurite mürin aga on neid küll ammugi sundinud oma valikut kahetsema. See on siis viie appi ja need on ajaloolised kivid, mis raputavad meie bussi. Neil kividel on kunagi kõndinud apostel Peetrus, kui ta väga jutu järgi Roomast põgenes. Ja siin kohtas ta Kristust, kellele ta esitas tuntud küsimuse toomine. Küsimus on jäänud õhku helisema. Seda võiks kuulda nüüdki. Vaikses õhtutuules, kui vastutulevad autod kogu aeg nii energiliselt ei puudutaks. Kas ühel või teisel teel me oleme lõpuks jõudude linna. Just nii nimetasid teda vanad roomlased ise, ainult linn? Ei midagi rohkem. Nende jaoks on maailmas ainult üks linn. Nüüd on palju kandidaate linnade linna nimele. Kuigi oleks raske roomale selle nime kandmiseks ainuõigust anda, siis peab ometi tunnistama, et ta on vähemalt priimus interPaares. Tegelikult ei ole Rooma ainult üks, vaid kolm linna. Esimene linn on antiikaja rooma senaatorite ja keisrite linn. Päike on hommikust saadik pidanud visa võitlust pilvedega ja saavutab lõpliku võidu, kui me läheme üles kapitooliumile. Kuulsaim Rooma seitsmest künkast? Vaevalt küll vanad roomlased seda kohta tänapäeval ära tunneksid. Kapitooliumi fassaad, mis vanasti oli pööratud foorumi poole, on nüüd hoopis teises küljes. Ei kuule siin keegi ajalootiivalööke ja isegi haned, kes omal ajal kaagutamisega rooma päästsid, on ammugi vaikinud. Tänapäeva poliitikud eelistavad hoiatamise asemel laulda ajju ajju, sest et see valijatele rohkem meeldib. Kapitooliumi võimsaim mälestusmärk Marcus Aurelius ratsakuju filosoof hobuse seljas. Jätab mulje, nagu oleks ta siia ära eksinud. Foorum romaanomy, marmori rusude rägastik vaevalt võimaldaks saada mingi ettekujutuse omaaegsest linna südamest. Ja paljude templite nimed lendavad õhus ilma et saaks neid kinni püüda meelde jätmisest rääkimata. Ma ei saa midagi parata, et need kivid mulle midagi kõnele. Üks kahest kas on tummad või ei oska ma nende keelt. Alles kolosse oma hakkab kõnelema, aga mis tal on ütelda, on masendav. Selle veriste vaatemängudega Areeni ehitamist alustas Vespas Jaanus pärast oma võidukaid sõjakäike, mida kroonis Jeruusalemma hävitamine ja peamise osa tööst tegid juutidest vangid. Ehitise ametlik nimi on amfi teatrumbsulavjum, kuna ta populaarne nimi kolosseum on tuletatud keiser Meero hiigelkujust selle läheduses. Monument, millega kunstimeelne tseesar austas ennast pärast Rooma põlemist. Tundub päris loomulik, et Mussolini, rajades oma esindusliku paraadide tänava viijadelphiori imperiaali tõi selle just siia inimese Protaalsuse ja verejanu sümboli juurde. Nüüd sõidavad keisserlikud foorumite teel veoautod punaste lippudega. Itaalia kommunistid sõidavad Peetri platsile miitingut pidama. Meie esimene päev Roomas juhtub olema esimene mai. On siiski üks vana Rooma mälestusmärk, mille puhul ka nurivaim turist on sunnitud aukartlikult vaikima. See on panteon muide, ainus tervena säilinud ehitis antiikse Rooma päevilt. Siin on rooma ehituskunst jätnud meile oma täiuslikuma esindaja lihtsa ja ometi Maieszteetliku. Ei tahaks tarvitada siin kulunud väljenduste taastasajad kõnelevad, pigemini vaikib kõik selle vägeva kupli all, kus aeg on seisma jäänud. Kõik on valmis, lõplik ja puhkab iseenese täiuslikkusest. Kõigile jumala-ile pühendatud tempel on nüüd kristlik kirik ilma et selle tagasihoidlikud sümbolid kuidagi ehitise esialgselt omapära häiriksid. Sel viisil moodustab panteon ka ühendava lüli esimese ja teise linna vahel. Teine linn on paavstide Rooma. Kui ma esimesel hommikul meie valgeks lubjatud seintega mungakongi meenutamas hotellitoas ärkan, on esimene asi minna akna juurde. Akemgi on kooskõlas toa lihtsusega, see on nii väike ja nii madal, et sellest välja vaatamiseks peab põlvili laskuma. Väga võimalik, et see põlvili sundimine on teadlikult kavatsetud. Aknast avaneb nimelt vaade Peetri kiriku kuplile. Muidugi on maailma suurim kristlik kirik ja selle ees avarduv sammastikudega piiratud õu suurejoonelised. Aga vaevalt see ühtki ketserit muidu põlvili sunniks. Kuigi me oleme ammu unustanud, et see kirik on ehitatud sõna tõsises mõttes paturahadega. Kõigele vaatamata ei jäta ta niivõrd muljet kirikust kui maapealse kiriku kuningalossist. Mul on isegi juhus kuulda paavsti ennast siin kõnelemas. Ma ei saa nimetada seda jumalateenistuseks või isegi jutluseks, kui rahvas kirikus peaaegu ütleksin, publik iga lause järel käsi plaksutas. Siiski leidub ka selles kiriku riiginäitusesaalis nurgake, kus võib hetkeks vaikses harduses peatuda. Seal Michelangelo Piet ta ema, kes kannab oma surnud poega põlvedel. See peab kujutama jumalaema ja Kristust. Aga kui kellelegi usuline tõekspidamine ei luba teda nikerdatud kujusid kummardada võib selles ometi näha sügavaima inimlikku leinahaaravat sümbolit. Muljet värvirikkast teatrist täiendavad kiriku ees seisvad paavsti kaardiväelased oma keskaegsetes triibulises mundrites kes sõbralikult naeratades ja meeleldi poseerides lasevad endid pildistada oma keskaegse relvastuse annad vahetanud moodsate püsside vastu. Milleks neid nüüd tarvis läheb, on iseküsimus. Paavstiga kaardivägi on alati koosnenud šveistlastest ja nüüdki värvatakse nad peamiselt katoliiklikust Didžino kantonist. Nad olevat enamikus haritud noormehed, kes kasutavad seda heapalgalist. Rohkesti vaba aega võimaldavad teenistust Rooma ülikoolis leppimiseks. Rooma ilusaim kirik ei ole siiski pühendatud Peetrusele vaid Paulusele. See on San Paolo foorile Muura Püha Pauluse kirik väljaspool linnamüüri. Kirik on ehitatud apostel Pauluse hauale ja on pärit Konstantin Suure ajast. Seega üks vanemaid kristlikke kirikuid üldse. Muidugi on teda hiljem laiendatud ja restaureeritud, aga ta on säilitanud oma esialgse basiilika vormi. Tänapäevalgi on ta mõjuv oma puhtajoonelise suuruses ja palvele kutsuvas poolhämaruses. Kiriku juurde kuuluva kloostri aias on puhkenud esimene roos. Ja seda õitsevad siseaeda ümbritsev Arkadi all müüakse pühapilte krutsifiksi roosikrantse, ehtsat mungalikööri, mille valmistamiseks müümiseks kloostri monopol. Üks naine, laps süles, käib kogu aeg. Meie järele sirutab diskreetselt käe välja. Siin maal ei tea kunagi, kas seal viimne häda või häbematu spekulatsioon mis teda selleks sunnib. Muidu ei alanda uhked roomlased endid naljalt kirjamiseni. Vede Cyrison nägemisväärsused märgitud ühe, kahe ja kolme tähekesega. Keegi pole tulnud mõttele varustada keelumärgiga kohti, mis ei sobi turistidele näitamiseks. Kui ma veel kahtlen, kas ei peaks sellise keelumärgiga tähistama katakombe siis püha trepi, las skaalas Santa nime juurde paneksin küll sellise märgi. Legend jutustab, et seal sama trepp mida mööda Kristus läks Pilatuse ette. See puutrepp, mis olevat toodud Jeruusalemmast on kaetud marmorplaatidega. Aga sellele vaatamata on ta astmed nii pühad, et ükski inimene neile oma jalaga ei või astuda. Vaid vagad, palverändurid ronivad siit üles, põlvedel. Pildide veelgi masendavam on see, et meiega ühel ajal on siin grupp pimedaid kes seda valu teed üles roomavad. Olgu see usklike palverändurite isiklik asi, kuidas nad end alandavad. Aga mis on meil nõrga usulistel siin otsida. Kihvatab tõsiselt hinges, kui meie doktorihärra kõige lisaks sellele eksootilisele vaatepildile suunab oma fotoaparaadi näol kõige ülbem supijagaja naeratus. Omal käel ostsin üles väikse kiriku. San Pietro in kooli. Tõlkes kõlaks nimi umbes. Aheldatud Püha Peetruse kirik. See on peidetud üles kaevatud tänavate ja tellingute rägastiku taha. Aga ma pean tingimata nägema Michelangelo Moosest, kes seisab siin kiriku sissekäigu kõrval. Enamik külastajaid möödub temast pead pööramata, et minna alla krüpti, kus säilitatakse tüki neist ahelaist, millega Peetrus vangipõlves oli köidetud. Mine tea, kust need roostetanud ahela jupid on pärit. Peame hoiduma väärtusi mõõtmast oma mõõdupuuga. Aga kuidagi nagu mõistaks Moosese vihast pilku. Kui ta seal istub maha jäetult oma käsulaudadega. Mis panteon Antiik-Rooma mälestusmärkide hulgas, seda Sixtuse kabel paavstide roomas. Kui piiratud aeg ei luba põhjalikumalt tutvuda Vatikani muuseumiga tuleb seda siiski külastada ainult selle ruumi pärast. Kuulsad kunstiteosed pingutavad sageli lootusi liiga kõrgelt ja saavad seetõttu pettumuseks. Aga ükski ülepingutatud lootus ei vähenda Michelangelo laemaalide mõju. Neist ei saa siiski õiget ettekujutust enne, kui neid on nähtud tõelises üleloomulikus suuruses. Isegi alati kabelit täitev rahvamurd, eliidide lakkamatu seletamine, neljas, viies keeles ei suuda segada. See kõik vajub kuhugi kaugele nagu mere või metsakohin. Kui suunad pilgu ülespoole, oled korraga üksi selle maailmaga, mis on rohkem kui renessansi kunsti suurim saavutus. Sest see seisab. Tundub, et see sagimine ümberringi on ainult unenägu. Kuna Michelangelo maailm seal kõrgel on tõelisus. Kolmas linn on tänapäeva rooma piiniate ja kübresside lillede fantaalide linn. Kõigele vaatamata ei ole Rooma mulle esmajoones ei keisrite ega paavstide linn. See sisaldab ikkagi ainult üksikuid nägemisväärsusi, mida võib küll kõrgelt hinnata mille poole võib sügavas aukartuses üles vaadata. Aga midagi kunagi ei saa oma südame lihtsuses armastada. Kunagi on jäänud silmadeta virvendama ja kõrvu kumisema nimi maantee pingsa. Kas selles on süüdi Tuglas või koguni triid, ma ei tea. Nüüd on tulnud aeg tunnistada, mida mitu korda olen vaikselt endamisi mõtelnud, et on hoopis kergem midagi arvustada. Seletada, miks üks või teine asi on naeruväärne või vastumeelne kui katsuda selgitada oma mõistmatu vaimustuse põhjusi või lihtsalt sedasama vaimustust sõnades edasi anda. Ma ei oska kunagi seletada Monte Pincho erilist võlujõudu sinu tegelikult tavaline küngas, mis isegi kuulun nende ajaloost tuntud seitsme hulka, sest asub väljaspool linnamüüri. Vaade, siit on tavaline vaade linnale ja võib küsida, kas mitte vaade maanteed Nikolai ei paku rohkem. Ometi tundsin kohe esimesel hommikul kui meile ringsõidu puhul anti viis minutit siin seismiseks. Et see oli mu Itaalia reisi kõrgpunkt. Et ma ikka ja jälle tulen siia tagasi. Ja vahepeal kannan endaga kaasas pilti maantee pingsalt. Aga ma ei oskaks seda paika kunagi kirjeldada. Sest see pole midagi muud, kui teed ja puud. Pingid, purskkaevud. Tulin siia tagasi esimesel võimalusel, laiendasin nüüd oma uurimisala kogu villaburgeesele ulatuslikule pargile, kus istun puhkama varjuliste puude all kunstliku järve ääres, kus rooma noorus harrastab sõudesporti saarekese ümber, millel asub. Mine Tüürne Eskulaapiuse tempel. See kõik on natuke liiga magus ja liiga kunstlik, aga eks ole kõik meie pühapäevad kunstlikud. Siis läksin otsima Burgeese muuseumi, mis plaani järgi pidi olema siinsamas ümber nurga, aga mida ma ei leidnud. Läksin viimaks küsima kahelt politseinikult, kes ühe raudvara vees seistes elavat jutlesid. Nad olid sõbralikud ja abivalmis, ainult muuseumi asukohast polnud neil aimugi. Nende eriline lahkus väljendus juba selles, et nad kõigi mu enda ettepanekutega kohe nõus olid. Paremat kätt. Sisi assinistra Morgeese muuseumi jäigi leidmata. Alles aasta hiljem kodus uuesti linna plaani uurides leidsin, et olin eksinud numbriga, et muuseum tegelikult asus selle raudvärava taga, mille ees politseinikud olid seisnud. On teisigi pilte meelde jäänud. Hispaania trepp, skaalad Hispaania mis näituse tõttu erakordselt uppus lilledesse. Selle alusel kuulsad sõnad rooma omorte sealt mitte kaugel ka niita Garibaldi monument, otsekui välja kihutanud röövliromaani lehekülgedelt. Ja muidugi trasta Eevere Rooma maaliline väikekodanlik linnaosa, kus on tunne nagu oleks vähemalt 200 kilomeetrit Roomast lõuna poole sõitnud. Kahju, et ei jäänud ühtki õhtut ainult asteedere jaoks, mille rõõmus rahvalik elu sind tõeliselt puhkeb. Selle asemel laseme endid sisse vedada vastutustundetust reklaamist ja läheme kaasa eriekskursiooniga rõõmumbainait. See seisab peamiselt sõitmises ühe hotelli juurest teise juurde et seltskonda koguda ja hiljem neid jälle samas järjekorras koju viia. Vahepeal külastame kiires korras kolme lokaali, kus aga kõigile jätku üldse kohta. Kui siis mõned seltskonnast helistavad tagasi minna ja bussi istuda selle asemel, et kitsas lokaalis kelnerid jalus seista, tuleb sakslasest giid neile järele ja sõimab nad lihtsalt läbi. Et ta on sakslane, selgub, kui ta rahvast bussis üle loeb. Muidu esineb ta küll Itaallasena ja nimetame ennast Maarjuks, aga tõenäolisemalt on ta nimi haavst või tiitris. Turistide nöörina muidu nii loomulik nähtus, et selle üle pahaldamine oleks väiklane. Aga selles on ju grupireisi üks mõte, et osavõtjad oleksid vähemalt organiseeritud altvedamise eest kaitstud. Mul on kaks aastat hiljem võimalus külastada Rooma. Ja sedapuhku saame poole väiksemate kuludega mitu korda rohkem pakkuva ringsõidu tule valguses säravate fantaanide linnas. Siis on meiega aega peatuda romantilise fantaanadit reivi juures, et sinna visata raha rooma tagasitulemise pandiks. Ma ei teinud seda esimesel korral, et näha, kas see õnnestub ka, muidu ei näe, see õnnestus. Ja sellepärast ei tee ma seda nüüdki, sest tahan kindlasti siia tagasi tulla, kuna nii palju on ikkagi jäänud, nägemata. Tahaksin, nagu ütlesin, veeta õhtu traste veres. Tahaksin lihtsalt käia Rooma tänavatel, kus isegi öösiti võib julgesti liikuda ja pagana templite varemeis kodutuid kasse lugeda. Meie reisijuht väitis, et ta olevat kurb lugenud 50. Meie saime ainult 13. Esimeseks lugemine segamini. Kuigi itaalia kassid ei ole kõik ühtviisi hallid.
