Tere, 13. juunil osalevad Eesti kodanikud esmakordselt Euroopa Parlamendi valimistel. Kui kohalikke omavalitsusi ja riigikogu on valimas käidud juba mitmeid kordi ning kõik justkui selgeks saanud, siis Europarlamendi valimistel on varasematega võrreldes siiski erinevusi. Kuidas valimisteks ettevalmistused lähevad, missugused on eelhääletamise võimalused, kuidas saavad hääletada Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud Eestis ja kuidas meie kodanikud mujal, kuidas selguvad hääletustulemused ja kuidas kuus mandaati kandideerijate vahel ikkagi jaotuvad, sellest nüüd kohe argipäeva saates. Küsimustele vastavad vabariigi valimiskomisjoni esimees Heiki Sibul ja riigikogu valimiste osakonna juhataja Mihkel pilving. Saadet juhib toimetaja Madli Reikop. Vabariigi valimiskomisjon on loonud loomulikult õigusliku baasi valimisteks, see on juba mõni kuu tagasi tehtud. Praegult õpetame kõiki valimiskomisjone, kuidas just nimelt nemad peaksid neid valimisi tegema. Jaotame loomulikult kõike materjali laiali, nii et selles mõttes kõik nii-öelda eeltöö on valimisteks tehtud. Ja nüüd esimesed toimib, kuid mis kohe hakkavad, ongi esimene eelhääletamine 31.-st maist kuni neljanda juunini. Välisesindustes need kõik, kes on siis välismaal. 29.-st maist kuni kolmanda juunini peab olema vähemalt kaks päeva, mille jooksul siis konkreetses välisesinduses saab hääletada. Nii et kohe läheb hääletamine lahti. Mihkel pilvinkas nüüd europarlamendi valimistega seoses on vaja, et oleks ka rohkem valimiskomisjon, on neid rohkem on neid inimesi, kes on valimistega seotud, rohkem. Need, kes valmistavad valmis, et nende arv on peaaegu sama sellepärast et jaoskonnakomisjon meil tegutsevad maakonnakomisjonid tegutsevad ja ühtlasi ka vabariigi valimiskomisjon. Meil on tehtud vabariigis juurde kaks valimisjaoskonda, nii et need on need kokku. 654. Et valimiste organiseerida, värv on kuskil 5000, aga seal võime võrrelda on sama, mis riigikogu valimistel trafaretti. Heiki Sibul, kui suured ikkagi on praegu need vahet, kas on riigikogu valimine või on nüüd Euroopa Parlamendi valimine, on see tunnetatav igapäevatöös? Tegelikult eriti ei ole, sest et nii valija jaoks nii-öelda eesti valija jaoks on see väga sarnane kõikide teiste valimistega ja ka valimiskomisjoni töö jaoks on see üsna sarnane üks täiendav nii-öelda tegemine ja toiming, mis meil on. On ju Euroopa liidu kodanikega tegelemine, kuidas nende registreerimine käib, nende taotluste võtmine, kes hääletada, siin soovivad ja ka informatsiooni jagamine kõigi nende jaoks, kes siis tahavad täpselt teada, kus on neil võimalik hääletada. Aga noh, see ei ole ikkagi märkimisväärne lisada. Kas on rohkem suhtlemist Euroopa liidu liikmesriikidega? Kindlasti jah, selles mõttes need kõik tuleb koordideerida ju kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide kõigi 25 riigiga aga seda tööd, mis nii-öelda registripõhine on, seda teeb siseministeerium ja noh, loomulikult me anname neile nõu ja meil on väga tihedalt kontaktidest siseministeeriumi inimestega. Mihke pilving igal juhul teie koduleheküljel vabariigi valimiskomisjoni koduleheküljel on küll uus ja huvitav selline link, see on siis europarlamendi valimisi kõikides liikmesriikides, seal on hulgaliselt huvitavat informatsiooni. Kahtlemata on sätestatud, et kõikides liikmesriikides, Europarlamendi valimised toimuvad ühel ajal, see on ajavahemikus 10.-st kuni 13. juunini. Ja siin tekibki see probleem, Peeemmed tagada nagu ühekordne valmistatud kõikide valijate jaoks ja sellepärast ongi niimoodi korraldatud, et vahetatakse omavahel informatsiooni, on õigus nendel teiste Euroopa liidu liikmesriikide kodanikel, kes püsivalt Eestis elavat, osaleda siin Eestis hääletamiseni, hääletada kandidaatide poolt ja sama võimalus on ka siis nendel eesti kodanikel, kes püsivalt elavad teistes Euroopa Liidu liikmeshääletada selle vastava maa kandidaatide poolt. No need suurusjärgud on umbes niimoodi, et kui meil Eestis rahvastikuregistri andmetel on 5000 teiste Euroopa liidu riikide kodanikku, siis nendel oli ette nähtud ennast valimisteks Eestis registreerida ja neid inimesi oli meil pisut üle 600 ja kes osalevad siis Eestis ja umbes samas suurusjärgus, siis osaleb ka Eesti kodanike teistes riikides. Meil ei ole praegu küll kõik andmed saabunud selles osas, kes võetakse Eestist häälettena maha, aga praegustel andmetel on pisut üle 1000. Egas midagi, käime läbi nüüd kõik need protseduurid, mis puudutavad otseselt valijat. Kuigi ju riigikogu valimistelt võib meeles olla, ega ega kordamine siis midagi halba ei tee ja alustame siis nüüd eelhääletamise võimalustest. Esimene eelhääletamise võimalus on siis üsna pea tulemas. Jah, see on nüüd üks uus moment nendel valimistel, mis on siis esmakordselt, Eesti kodaniku jaoks on siis selline eelhääletamine, mis toimub 31.-st maist kuni neljanda juunini ja ainult maakonnakeskustes ja see on loodud siis nendele inimestele, kes just nimelt varem sõidavad näiteks kuhugi ära või tal on mingid siuksed, asjatoimetused, et ta ei saa oma kodujaoskonnas nii-öelda oletada, siis nendel on antud võimalus, et kõikides maakonnakeskustes on jaoskonnad lahti ja on võimalik seal nii-öelda ennem vara hääletada. Enne kõige Riigikogu sätestas selle sellepärast, et rahvahääletusel oli palju selliseid inimesi, kes lihtsalt läksid pikemalt näiteks välismaale kuskile reisile, kas suusatama või õppima või kuhu iganes. Aga, aga kuna välismaal hääletamine on ka ainult kahel päeval seal jaoskonnas ja kirja teel hääletamise eelduseks peab ennast ennem registreerima teatud ajani, et siis oli teatud ajalõik, kus oli tegelikult väga raske oma oma kodanikukohust täita ja, ja see ongi nüüd üks uus võimalus ja loomulikult tasub seda nii-öelda kasutada ja need kohad, konkreetsed kohad, kus saab siis hääletada. Need on vabariigi valimiskomisjoni veebileheküljel ilusti väljas ja, ja sealt saab seda infot otsida. Kirja teel hääletamine, sellega seotud protseduurid, need on vist tänaseks juba nii-öelda tähtaegu kukkunud. Tähendab kirja teel hääletamine selles klassikalises mõttes, et posti teel saadetakse hääli, toimub muidugi ainult nende kodanike osas, kes on välismaal alaliselt ajutiselt välismaal viibivad inimesed võivad siis välisesinduse kaudu õieti kirja teel hääletada, aga selleks pidid olema juba 14.-ks maiks olema, otseselt ei esitatud ja nendele inimestele on siis juba hääletusdokumendid välja saadetud, võib-olla mõni neist on ka hääletanud, see on nagu esimene hääletamise vorm. Praegustel andmetel on need taotlusi ka pisut üle 1000 inimese esitanud, kes soovivad realistideks kirjade lähtuda. Nii kui üks oli siis 31 Mai kuni neljas juuni eelhääletamine, siis mis on järgmine eelhääletamise võimalus? Järgmine eelhääletamise on sihuke traditsiooniline hääletamine, ehk see on siis sellesama valimispäevaeelsed esmaspäev, teisipäev ja kolma päev, mis on siis seitsmes kuni üheksas juuni ja nendele kevadel on siis kõik jaoskonnad üle Eesti avatud ja kõik, kes siis pühapäeval on plaaninud midagi muud teha, 13. juunil neil on võimalus siis nendel kolmel päeval eelhääletamine sellel osa võtta ja kordan veelkord, et siis on kõik jaoskonnad lahti ja, ja siis on võimalik ka see traditsiooniline juba liik, et kui te olete järgmine nädala näiteks Tallinnas või ei ole oma kodukohas, siis saate te nii-öelda väljaspool elukohta ka hääletada, ehk tallinlased saavad hääletada kas või kasutada Pärnus, Võrus ja kus iganes. Seekord on üks suur erinevus see ja võib-olla see peaks olema valijal isegi väga meeldiv, et kõik need 95 kandidaati, kes kandideerivad, nad kandideerivad üle Eesti. Aga siiamaani on ju kõik valimised meil sellised omavalitsusele on igal omavalitsusel loomulikult omad kandidaadid ja ka riigikogu valimistel ringkondades jaotatud kandidaadid, aga seekord kõik 95 kandideerivad üle Eesti ehk kõik Eesti kodanikud saavad siis valida täpselt oma lemmikkandidaadi poolt, ükstapuha kus nad siis hääletavad. Teel hääletamise ajal, kui mina olen sel hetkel Tartus ja tean, et ma jään sinna pikemaks, ma ei pea sõitma 13.-ks juuniks Tallinnasse, ma võin vabalt Tartus ära valida. Just nimelt seitsmendast kuni üheksanda juunini see võimalus on ja, ja siis on võimalik see protseduur ära teha isegi 31.-st maist kuni neljanda juunini olla veel hääletus on ka täpselt sama võimalus, et te saate sellesse maakonnakeskusesse tegelikult oma hääle jätta, nii et et me oleme püüdnud võimalik kuldvastu tulla sellele, et kes soovib hääletamisest osa võtta, et tal ollakse võimalus. Kuidas on nüüd lugu nende eestlastega, kes on välismaal, on nad seal siis pikemalt või kogunisti päriselt sinna elama kolinud või näiteks on ajutiselt seal, ütleme kuu aega? Nendel on hääletamas kaks võimalust, nagu juba sai öeldud, on see kirja teel hääletamise võimalus, aga tõepoolest nende jaoks ajutiselt need bussireisile lähevad siis on välisesindustes avatud, et perioodil siis 10.-st kuni 15. päevani kahel päeval valimisjaoskond, see on siis praktiliselt selles vahemikus mai lõpp, juuni algus, need, kes satub nüüd selles vahemikus hääletama, siis sellel on võimalus. Valdavalt on need muidugi riikide pealinnades esindustes või au konsulaatides. Ja loomulikult peaks need valijad, kes nüüd reisima hakkavad, minema, nende marsruut võib-olla nendest 35-st kohast läbi ei lähegi. Kus Eestis välismaal korraldatakse, tuleb ikkagi püüda Eestis just järgmisel nädalal ära elatada, see võimalus on olemas. Nii ja nüüd valimiste päev, 13. juuni, mis kellast, mis kellani haavatud valimisjaoskonnad? Valimispäeval on kõik endine, üheksast kaheksani on kõik jaoskonnad üle Eesti avatud ja, ja siis on nii-öelda see õige valimispäev ja meil on ta ikka pühapäeval olnud, et kõik on teretulnud, siis jaskodandadesse ja valimispäeval on siis ka endiselt täpselt sama võimalused, kõik need, kes ei ole mingil põhjusel võimelised tulema jaoskonda, saavad kodus hääletada. Et kui esitatakse kirjalik taotlus, siis on võimalik tellida endale nii-öelda valimiskast koju seal, eriti maapiirkondades, kus inimesed võib olla väga kaugel, on jaoskondades või on tervisepõhjused, siis kindlasti saab seda nii-öelda hääletamisviisi kasutada. Mihkel pilving, kuidas on nüüd lugu sellega, et kas ma ikka olen valijanimekirja kantud või ei ole ja kui tekib kahtlus või on seal mingid vead, kui kaua neid näiteks saab siis parandada? Pöörduda no eks need saab veel valimispäevalgi parandada, aga tegelikkuses on nüüdseks kõigile valijatele, kes on rahvastikuregistri järgi meile ilusasti valijatena valijate nimekirjades saadetud välja siseministeeriumi poolt valijaga kaardid, nii et iga inimene peaks olema selle kaardi kätte saanud ja kes nüüd ei ole kaarti kätte saanud, siis tema ei pea mitte valimiskomisjoni poole pöörduma, et pöörduma valla linnasekretäri poole, Tallinnas siis linnaosa valitsus registriosakondadesse ja sellisel juhul siis vaadatakse. Kuigi nüüdseks on praktiliselt valijate nimekirjad juba trükkimisel ja Need inimesed, kes kuskil registris vahetavad praktilisel perioodil oma elukohta, need peavad ikkagi hääletama vanas elukohas, aga neid, keda meil registris millegipärast on varem siin elukohta vahetanud ja pole oma asju korda ajada, need inimesed siis saavad ennast võtta ka selles uues elukohas kaasa arvatud valimiste päevade kihtidesse. Soovita muidugi seda kellelgi nii hiljaks jätta kestnud kaart ei ole saanud, pöörduge kohe siis vanalinnasekretäri poole, see asi korraldatakse ära. Euroopa Liidu kodanikud Eestis ja nende hääletamisõigused hääletamisvõimalused Heiki Sibul Euroopa Liidu kodanikele on siis selles mõttes Eesti kodanikega võrdsed tingimused loodud, et nemad peavad samamoodi saama rahvastikuregistrisse emal, nendele saadeti siseministeeriumi poolt selline vastavust teatis koju ja, või seal, kus nad elasid ja, ja neil oli kohustus ka ennast registreerida ehk taodelda seda, seda valimist ja 623 nii-öelda Euroopa liidu kodanikku, kes Eestis pikemalt elavad, on 100 selle taotluse esitanud ja neil on võimalus siin nii-öelda eesti kandidaate hääletada. Nii et, et selles mõttes see suurusjärk on selline täiesti arvestatav kogus põhiliselt Soome ja Läti kodanikud. Kolmandana tulevad Leedu kodanikud, nii et et see on täiesti normaalne, et meie naabrid nii-öelda ka elavad või töötavad siin pikemalt ja siis nad soovivad ka juba eesti kandidaate hääletada. No aga näiteks saksa kodanik turist on siin ekskursioonil just nimelt 13. no vot ei jõudnud oma kodumaal hääletada, unustas ära ja tahab 13. siiski ikkagi Euroopa Parlamendi valimistest osa võtta, on see võimalik? Tähendab siinkohal peame ütlema nagu üldisemalt lähenema, et Eesti valimisseadused tegelikult on ääretult valijasõbralikud. Me oleme loonud väga palju erinevaid nii-öelda hääletamisviis Eesti kodaniku jaoks oma tavapärastel valimistel, riigikogu valimistele, kohalikel valimistel. Sellist asja Euroopa Euroopa Liidu nii-öelda vanad maad ei tunne. Ja selles mõttes ma usun, et see saksa turist, kes ja 13. pühapäeval satub, talle ei tule võib-olla isegi mõttessegi, sest kuna ta ei ole oma kodumaal sellega harjunud, ta teab, et ta peab kodanikuna ka teatud kohustusi noh, ühesõnaga teatud samme astuma selleks et hääletada saaks ja, ja selles mõttes temal, kui ta siia valimispäeval satub, siis selle näite puhul temal ei ole küll võimalik hääletada. Valimiste päeval ja ka eelhääletuse ajal võivad siis valimisjaoskondades olla vaatlejad. Nad vaatlevad, et kõik oleks õige, et keegi rikuks valimisseadust, kellelegi liiga ei tehtaks. Ja leidsin sellise huvitava asja sealt vaatlejastaatuse määrusest. See võib olla siis erakonna poolt volitatud isik. Aga võib olla ka muu isik, tähendab, kas näiteks mina, kui ma esitan taotlused, mina soovin olla Euroopa Parlamendi valimistel vaatleja, kas ma võin olla, kas ma saan selle staatus, et ma olen seal vaatleja? Tähendab, selles mõttes on vaatleja võib olla igaüks kas teie või ükspuha, kes selleks soovi avaldab, lihtsalt tuleb ennast nii-öelda ära registreerida ja saada vaatleja tunnistus. Ja siis võibki vaadelda, selles mõttes oleme meiega ka liberaalsed, et et me anname igale ühele võimaluse vaadelda, peabki ütlema, et mida aasta edasi, seda vähem rahvusvahelisi vaatlejaid siin käib ja seda vähem nii-öelda erakonnad ise või kodanikud ise seda võimalust kasutavad, mis on muidugi väga suur tunnustus valimiskomisjonidele, neid usaldatakse. Kuigi jah, meil aeg-ajalt käib võib-olla mõni teadlane või mõne ülikooli nii-öelda professor siin uurimas mõnda asja, aga neid ei saa võtta nii-öelda klassikalises mõttes rahvuselesteks vaatlejateks aga on kindlasti ka olnud, neid kohtas Eestimaa pealt, peab tunnistama, kus on mõnikord segadusi olnud ja seal on vaatlejad alati teretulnud, et vaadata ja nii-öelda kinnitada, et need protsessid kõik käivad ausalt ja korrektselt. Mihkel pilvi konsele vaatlejastaatuse vastu huvi tuntud juba palju. Ei, meil veel ei ole huvi tuntud, seekord isegi tsentraliseeritud vaatleja tunnistused kõikidele maakondadele valmistatud. Vabariigi valimiskomisjon määrab siin tõepoolest ainult rahvusvahelisi vaatlejaid ja meie poole, nagu ei ole pöördutud. Minu andmetel ei ole eriti neid. Olgu veel, maakondades on tulnud, aga kui nüüd hääletamine ikka lahti läheb, siis küllap need tekib. See on, see on kindel jah. Nojah, nad veel jõuavad. Tuleme hääletamispäeva juurde tagasi 13. juuni juurde kell kaheksa, siis suletakse valimisjaoskonnad mihkel pilving, mis saab sealt edasi? No siin on nüüd väiksed erisused võrreldes traditsiooniliste valimistega, sellepärast et on olemas Euroopa Liidu aktid, mis keelavad hääletamistulemuste avaldamise enne seda, kui kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides on hääletamine lõppenud. Praeguseks on selge, et see on siis kell 23, null null. See ei tähenda nüüd, et valimiskomisjoni tegevus, et oleks kui varem oli Euroopas keelatud ka häälte lugemine enne seda kontrollaega, siis nüüd hääli võib hakata lugema. Ja siis ongi niimoodi, et kui kell 20 null null suletakse jaoskonnakomisjonid, siis jaoskond peab ise nüüd otsustama, kas ta hakkab kohe hääli lugema vähemalt või, või kust äike jaoskond on ja see töömaht on äärmiselt väike, siis nad võivad hakata ka hiljem lugema. Sellisel juhul tuleb hääletamiskastid pitseerida ja võidakse oodata. Küsimus on siin selles, et häälte lugemine peab toimuma kinnises ruumis. Seal võivad küll viibida vaatlejate teised isikud, kuid sealt ei tohi lahkuda enne ainult võib hääletamistulemusi loomulikult vahetada valimiskomisjonide vahel ja need sisestada siis vabariigi valimiskomisjoni tähendab infosüsteemi. Nii et siin nagu mingit veel häälte lugemist ei ole kell kaheksa siis suured komisjonid kindlasti hakkavad kohe hääli lugema, aga avaldada neid tulemusi enne kuskil ei tohi, nii et me saame teada alles 23, null null, kui vabariigi valimiskomisjoni infosüsteem siis esimest korda genereerib selle hääletamise tulemusel selle me paneme siis ülesse kohe veebilehele. Kas kell 23, null null siis ühtlasi informeeritakse ka kõiki teisi liikmesriike meie valimistulemustest ja vastupidi teie saatega mujalt infot või see liigub juba enne? Niisugust otsest infovahetust valimiskomisjonide vahel ei ole, kuid on olemas ka üleeuroopaline veebileht, kus kõik maad panevad oma tulemused üles. Kui nüüd otseselt loomulikult meie käest küsitakse, neid siis möödas. Heiki Sibul, kuidas nüüd ikkagi need hääletustulemused kindlaks tehakse, tähendab, mida nüüd valija peab arvestama, kui ta oma häält läheb andma, kas ta valib seda isikut või ta valib seda erakonda ja kuidas need mandaadid siis jaotuvad? Nagu ma ennem ütlesin, üle riigi kõik 95 kandidaati, nii-öelda kandideerivad kuus mandaati, alati on meil ehk kuus kohta europarlamendis ja iga inimene võib hääletada siis oma lemmikkandidaadi poolt. Kui me mäletame veel sel kevadel riigikogu pikalt vaidlus selle üle, kas need nimekirjad peaksid olema avatud või suletud, võitis siis teatavasti avatud nimekirjade süsteem, see tähendab, et valija vaatab oma lemmikkandidaadi välja, kirjutate oma numbri hääletussedelile ja paneb loomulikult siis hääletuskasti selle oma sedeli ja, ja arvestada tuleb siin seda, et mida rohkem erakonna sees üks või teine kandidaat hääli kogub, seda suurem šanss on tal nii-öelda valituks saada ja see tähendab siis seda, et hääli hakatakse jaotama ikka tonti meetodi alusel, aga seekord ei ole ta modifitseeritud, see tähendab siis seda, seda võrdsemalt jaotub nende erakondade vahel see hääletustulemus ja see erakond, kes kokku kogub kõige rohkem hääli, tema saab ikkagi nii-öelda esimese koha ehk tema võrdlusarv, kindlasti tuleb selle tondijagajate meetodi järgi kõige suurem ja siis võetakse järgmine võrdlusarv, kes sellest kõige suurem on, saab järgmise koha ja selles mõttes on tähtsad nii isiklikud hääled, mis see kandidaat saab, kui ka erakonna hääled ka selles mõttes kokku, kui palju kõik kandidaadi kokku hääli saab? See on ka üks oluline koht, mis peaks valijale eriti meeldima, et mis siis, kui erakonnad on praegult jaotanud oma kandidaadid nii-öelda järjekorda. Parlamendierakondadel näiteks on 12 kandidaati kõikidel, et siin ja reastatakse kandidaadid ümber täpselt nii palju hääli, kui keegi kandidaat selle erakonna sees saab, need nihkuvad siis vastavalt häälte järgi nihkuvad reastame selle ümber selle nimekirja ja nii kuseerakonda tervikuna saab nii-öelda koha siis see, kellel valijaid kõige rohkem on eelistanud, tema saab siis selle koha seal europarlamendis. Nii et valimiskünnise ületamisega seekord mingit pistmist ei ole. Jah, see on ka üks erisus valimistulemuste kindlakstegemise erisused ei ole, ei ole enam seda viie protsendi künnist üle maa, et oleneb ikkagi täpselt sellest, kuidas võrdeliselt erakonnad omavahel nii-öelda hääli koguvad, selle selle järgi need kuus kohta jaotatakse ja siiski 95 kandidaati kuus kohta, nii et konkurents on päris hea. Nii et siis sellest võrdlusarvust sõltub, kui mitu mandaat tee üks või teine erakond saab. Ja seejärel, kui näiteks seal erakond iks on saanud kaks mandaati, siis pääsevad euro Euroopa Parlamendi sellest erakonna nimekirjast. Need kaks, kes on kõige rohkem hääli kogunud, olgu nad kas või eelviimasel ja viimasel kohal näiteks sul on väga hea kokkuvõte. Järelikult ei saa öelda, et vaat kui ta on nii palju hääli kogunud, siis ta pääseb parlamenti ja kui on nii vähe hääli kogunud, siis ei pääse parlament. Ei saa ka öelda, et kui palju peab üksikkandidaat koguma hääli selleks et Euroopa parlamenti pääseks. Jah, see praegu on raske ette ennustada, sellepärast arvutusmetoodika on ju meil nii-öelda, aga paraku me ei tea, kui suur on meil valimistest osa võtta, see otseselt ju erakondade need võrdlusarvud sõltuvad sellest, kui palju meil hääletajaid välja tuleb ja siis alles selgub, kui palju mõni erakond saab. Kandidaadi suhtes on siin tegelikult täpselt samad reeglid, tema võistleb võrdselt teiste erakondadega. Erakonnad, nende kõigi kandidaatide hääled liidetakse, üksikkandidaat peab sisuliselt sama palju hääli koguma, üksik, et nende võimalused on selles mõttes raskemad. Nii et isegi kui valimisaktiivsus tuleb väga väike, muidugi loodan, et see nii ei ole, aga noh, tõesti, ütleme ta jah, kuskil sinna, ma ei tea, 20 protsenti või niimoodi, see ei tähenda, et valimised ei ole toimunud. Eestis kunagi niisugused reeglid ei ole kehtestatud ja meil ei ole niisugust seost, olenemata sellest, kui palju meil valijaid välja tulebki. Igal juhul on jäätumine toimunud. Heiki Sibul riigikogu valimiste puhul on nüüd see uus moment. Oli see uus moment, et võis protestida neid valimistulemusi ja tänu sellele venitati venitati venitati valimistulemuse väljakuulutamist. Kuidas on Euroopa Parlamendi valimistel, kas on õigus protestida? Kaebuste esitamise kord on täpselt sama nagu kõigilt teistel valimistel ehk kolmapäev päeva jooksul peab nii-öelda esitame selle kaebuse ja kolme tööpäeva jooksul peab lahenduse saama valimiskomisjoni toimingu või otsuse peale. Küll aga on Euroopa liit siin selles mõttes palju nii-öelda kitsamad tingimused seadnud, see tähendab seda, et vabariigi valimiskomisjonile igal juhul vaatamata kaebuste nii-öelda lahendamise käigule kohustus 20 päeva jooksul peale valimispäeval valimistulemused välja kuulutada, see tähendab seda, et 20 päeva võib siis vaidlustada neid asju noh, moodi reaalselt, aga, aga tulemused tuleb välja kuulutada ja nii-öelda europarlamendile saata. Nii et siin on väga selge tähtaeg ees. Kuidas on nüüd ajakirjanduse huvi Euroopa Parlamendi valimiste vastu Eestis? Noh, me oleme uus liikmesriik, esimest korda toimuvad valimised, kas on ka välisajakirjanduse huvi suurem? On küll jah, peab ütlema, et välisajakirjanike grupid käivad juba mööda Eestimaad ringi ja püüavad ka vabariigi valimiskomisjoniga infot koguda, infot, intervjuusid teha. Aga kindlasti näeme me seda valimispäeval, sest et valimispäeval, nagu traditsiooniliselt on ka matud pressikeskus, kus saab siis niimoodi informatsiooni ja saab ka loodetavasti intervjuusid teha kõigi nende asjaosalistega, kaasa arvatud erakondadega, nii et selles mõttes on see olemas. Ma julgen küll arvata, et nii suurt huvi, kui oli rahvahääletusel ehk see põhimõtteline otsus eesti rahva poolt, et kas me üldse Euroopa liitu läheme või mitte. Nii suur see huvi vast ei saa olema, aga rohkem rahvusvahelist suhtlemist on vähemalt valimiskomisjonil kindlasti olnud. Kui palju lähevad Eestile Euroopa Parlamendi valimised maksma? Ega need valimised nüüd odavamadega kallimat sellepärast et meil, see nagu enne sai räägitud, valmis organisatsioon on kõik sama, nii et need on kuskil 25 miljonit krooni, kui me paneme sinna ka rahvastikuregistrikulud. Mis teile hetkel muret teeb, mida te paneksite südamele, kas siis nüüd nendele inimestele, kes on valimisjaoskondade tööga seotud või näiteks ka valijale? No kõigepealt organiseeritud tööd, kõik täidaks oma ülesanded, kuna me need igal aastal oleme korraldanud valimisi, siis nagu suuri kahtlusi selles mõttes ei ole, kuigi me nüüd viime siin läbi veel õppusi ja loomulikult on ka tulnud uusi inimesi, kes osalevad valimistel. Nendel tuleb muidugi rohkem nüüd õppida ja teha ja loomulikult on ikkagi tuleb täita kõiki nõudmisi seaduslikult. Sellepärast sellega ongi niimoodi, et kui nüüd on harjutud kogu aeg tegema ja võib-olla neetud, et saab midagi ratsa reaalsemat teha valimistel ei ole see lubatud, kõik seaduses püstitatud nõuded tuleb täita, seda panekski südamele. Ja valija jaoks on ikka täpselt sama üleskutse, et isikut tõendav dokument kehtiv kaasa ja jaoskonda ja kasutage kõiki neid uusi võimalusi, mis on nii eelhääletamise võimalusi kui ka siis valimispäeval võimalusi ja täita oma kodanikukohust, sest tegelikult ikkagi iga hääl loeb. Ja need, kes esindavad Eestit europarlamendis. See on piisavalt tähtis. Kui nüüd need eurovalimised läbi saavad, kas siis vabariigi valimiskomisjonile antakse veidi puhkust ka või on juba kohe uued valimised ukse ees seismas? Selle peale peab ütlema seda, et vabariigi valimiskomisjonil on teatud kohustusi ja üks väga suur kohustus, mis seadusega vabariigi valimiskomisjon on pandud, on ette valmistada e-hääletamise projekt ja seda vabariigi valimiskomisjon teeb kõikide teiste hääletamist kõrvalt. Ja, ja selle projektiga me püüame tõesti jõuda sinnamaani, et nüüd sügisel, sellel sügisel Tallinna linnas teha, läbi viia nii-öelda pilootprojekt, ehk katsetada neid e-hääletamise ja kui need peaksid edukalt minema, siis siis juba 2005. aastal saab kohalikke valimisi teha koos nii-öelda e-hääletamise viisiga. Aga see tõesti sõltub sellest e hääletamise nii-öelda pilootprojektist. Ja, ja kui see ei peaks õnnestuma, siis loomulikult vabariigi valimiskomisjon läheb riigikogu ette ja, ja ausalt tunnistab seda. Loodame, et see õnnestub ja kui see õnnestub, kas me siis oleme selle poolest jälle Euroopa liidus teistest erinev ja see on midagi täiesti uut, jälle valimistega seoses? Nii peab ütlema, et maailmas tehakse e-hääletuse väga erinevaid katsetusi ja on neid tehtud ja Euroopa liidus võib-olla niimoodi tuntumad on Genfi linna nii-öelda katsetused ja Inglismaa kohalike valimiste katsetused, need isegi juba poolteist aastat tagasi. Aga, aga keegi maailmas ei ole veel seda nii-öelda ametlikult ja üldriiklikult kasutanud, kui me peaksime olema see esimene riik, siis peaks seda kuulsust ja sära meile muidugi jaguma, aga loomulikult ei tehta seda e-hääletamist sellepärast, vaid ikka sellepärast, et jälle valijal ehk kodanikul oleks mugavam ja lihtsam seda asja teha. Ja kui me selle suudame välja mõelda, siis, siis oleme vast tublid. Selles lootuses, et Euroopa Parlamendi valimistega esmakordselt siin Eestis kõik kenasti läheb, jääd ka e-projekt siis kenasti ellu läheb. Tänase saate ka, lõpetame, aitäh teile nende põhjalike selgituste eest vabariigi valimiskomisjoni esimees Heiki Sibul ja riigikogu kantselei valimiste osakonna juhataja Mihkel pilving. Argipäeva saate tõi täna teieni toimetaja Madli Reikop.
