Lisaks "valmis" andmete lugemise ja kuulamise saab interneti abil transportida nii programme kasutaja masinas käivitamiseks kui kasutaja jaoks serveripoolse programmi poolt loodud andmeid. "Külalis"raamatu põhimõtteks on, et kasutajate sissekanded salvestatakse faili, mida saab hiljem brauseriga vaadata. Algselt enam kasutatud külalisraamatuna, et lehekülje vaataja saaks jätta oma arvamuse vaadatud leheküljest, kuid kasutamiseks saab teda muuta vastavalt vajadusele kuni reaalajas suhtlemiseks jututoataolise programmini välja. Erinevalt postiloendist ei saadeta taolisse raamatusse tulnud teadet kasutajatele laiali ning temas saab kasutada hüperteksti võimalusi. Nii saab vajaduse korral sobiva abiprogrammi olemasolul luua ja saata piltidena ka erisümboleid ning jooniseid. Nagu programmide puhul ikka, saab ka raamatu puhul juurde pookida kontrolle ja muid lisavidinaid. Oma taolises programmis kontrollin näiteks, et oleks sisestatud nii teade kui saatja nimi ning lisan teatele ka saatmise aja. Olen näinud raamatuid, kus küsitakse päris palju andmeid. Mõnikord saadab serveripoolne programm tänutähe teate sisestajale ning teate lehekülje haldajale, et tal oleks kontroll toimuva üle. Avalikemates raamatutes tuleb arvestada ka võimalike ulakatega, kes püüavad toimivat süsteemi rikkuda. Saasta piiramiseks saab näiteks piirata sisestatava teate suurust ning samalt saatjalt või masinalt tulevate teadete arvu aja jooksul. Võõraste kasutajate ligipääsu takistamiseks saab kasutada ka kasutajanime ja parooli. Õppeprotsessis soovitakse mõnikord aine läbimise tunnistuse väljastamiseks jälgida õppija õppetöö kulgu. Selleks pakkus mu juhendaja välja võimaluse, et ülesannete või küsimuste vastused salvestatakse samuti sarnasel moel koos vastamiskellaajaga. Sääraseid vastuseid oleks õpetajal võimalik hinnata. Küsimustele saab vastata vaid korra ning edasi pääseb alles pärast vastamist. Pidevasse hindamisse suhtun halvasti, sest see ei lase avatud meeltega enesesse tarkust ahmida, vaid kutsub võõramas valdkonnas punktijahile oma hinge ja naha päästmiseks. Samas aga vajadus ja soodus keskkond esitada omapoolne probleemi lahendus varem teemaga tegelenule kahepoolse arutelu aluseks lisab motivatsiooni materjaliga põhjalikumalt tutvumiseks. Lihtsaimas raamatuprogrammis piisab vaid oskusest saabunud teade faili lõppu kirjutada ning sellega peaks hakkama saama ilma eriti pead murdmata mõneteistkümne programmireaga. Enamik programme siiski nii lihtsa võimalusega ei piirdu ning püüavad kasutajale võimalusi ning mugavusi juurde luua. Näiteks antakse kasutajale võimalus sisestatud teadet kontrollida, et kas ta ikka saatis sellise teksti nagu ta soovis. Samuti muudab kasutamise mugavamaks võimalus, et lisatud teade ei tule mitte eelmiste teadete lõppu, vaid hoopis algusesse päise järele. Siis saab kasutaja lugeda enne värskemaid ning alles pärast vanemaid teateid. Üheski programmeerimiskeeles aga naljalt faili keskele ega algusesse juurde kirjutada ei saa, sest sellega kaasneks ju andmete "lohistamine" kettal. Mõnikord (ka minul) on olukord lahendatud nii, et failitäis andmeid loetakse mällu, lisatakse vajalikud read ning kogu lugu kirjutatakse uuesti faili. Kusagil, kas siis lehekülje teksti enese sees või eraldi failis peab olema märge koha kohta, kuhu tuleb uus teade lisada. Minul on selleks kommentaaririda HTML failis, kuid iseenesest ei pea see ju mitte alati nähtamatuks kommenteeritud olema, piisab vaid teadmisest, et juurde hakatakse kirjutama kindlaksmääratud arv ridu (tähti/baite) pärast algust. Kui aga andmehulgad on suuremad ning kipuvad ületama serveri mälu mahtu, siis tuleb vahele kirjutada kahe faili abil lahendada. Et luua uute andmetega fail ning anda talle siis taas õige nimi. Andmeid sisestatakse tavaliselt hariliku ASCII tekstina, väljund peab aga olema HTML kujul. Lihtsamal juhul lubatakse ka kohe HTML-is sisestada, kuid enamik tavakasutajaid ei oska või neile ei meeldi oma tekstile kujundussümboleid sisse trükkida ning samuti säärane võimalus nõrgendab kontrolli lehekülje üle: sinna saab siis ju sisse kirjutada mida iganes. Tähtsamaks programmi poolt vajalikuks muutuseks on rea/lõiguvahetussümbolite paigutamine ning <> märkide teisendus, et nad ei hakkaks leheküljel olevat teksti häirima. Edasiseks ilustuseks on küllalt palju võtteid nii piltide kui kirja näol, vastavalt sellele, mida on vaja rõhutada ning mida tahaplaanile viia. Vabu ning ka maksulisi raamatuprogramme leidub võrgus mitmeid ning oma raamatu püstipanemiseks ei pea programmeerimisest midagi teadma, saab vaid omale vajalikud määrangud sisse panna ning sellegi jaoks on mõnikord abistav programmijupp olemas. Raamatu ülesseadjal peab olema võimalus lasta brauseripoolse väljakutse peale võimalus käivituda CGI-programmil, mis siis teate faili lisaks. Et saaks teateid lisada, peab olema antud ka faili kirjutamise õigus. Esmakordsel ülesseadmisel kipuvad need pisiasjad vahel ununema. Ise olen näinud sääraseid programme kirjutatuna Perli C ja java abil, kuid iseenesest ei loe seal programmeerimiskeel midagi. Kompileeritava keele puhul on tegemist nagunii masinkoodiga ning transleeritava keele puhul peab lihtsalt olemas olema vastasv translaator. Põhimõtteliselt võis windows 95 serveris töötada kas või basicus kirjutatud külalisraamat.