Kui klaverimängijal palutakse lugu toon kõrgemalt mängida, siis on tal vahel enne tükk mõtlemist, enne kui lugu uues helistikus ilusti välja tuleb. Kui sama asja paluda aga kitarri- või süntesaatorimängijalt, siis ei pea need selleks kuigi palju pingutama. Kitarrimängija teeb barree abil keele lihtsalt üheksandiku jao lühemaks, kõikide nootide sagedus on 1.12 * endine sagedus ning lugu kõlabki toon kõrgemalt. Nii saab ka masinale selgeks teha, kui soovime lugu kõrgemalt või madalamalt mängida. Näiteks kui soovime et lugu kõlaks oktaavi madalamalt, siis jagame kõik helikõrgused kahega (või korrutame 0,5-ga). Et protseduur sound tahab parameetrina täisarvu, siis tuleb jagamisel tekkiv võimalik murdarv ümardada funktsiooniga round.

Samuti saame lugu kiiremaks või aeglasemaks muuta: kui korrutame delay parameertrina olevat arvu näiteks kahega, siis on kõi kestused pikemad ning lugu on poole aeglasem.

Program koduke;
uses crt;
var k, a: real;
begin
k:=1.5; {helikorguse muutus}
a:=0.8; {helivaltuse muutus}
 sound(round(k*440)); Delay(round(a*500)); Nosound; delay(round(a*100));
 sound(round(k*440)); Delay(round(a*500)); Nosound; delay(round(a*100));
 sound(round(k*395)); delay(round(a*500)); Nosound; delay(round(a*100));
 sound(round(k*440)); Delay(round(a*500)); Nosound; delay(round(a*100));
 sound(round(k*350)); Delay(round(a*500)); Nosound; delay(round(a*100));
 sound(round(k*350)); Delay(round(a*500)); Nosound; delay(round(a*100));
 sound(round(k*350));
 Delay(500);
Nosound;
end.