INFORMAATIKA (MULTIMEEDIUM JA ÕPISÜSTEEMID) KOOLITUSPROGRAMM

4,0 AP 5 32–48 E S

Matemaatiline modelleerimine, tema rakendused. Reaalse elu probleemide matemaatiline abstraktsioon. Modelleerimise erinevaid võtteid (funktsioonide, võrrandite, seoste ja kujutuste abil). Mudelite ehitamise printsiipe. Deterministlikud ja stohhastilised mudelid. Simulatsioon ja vastav tarkvara: Arena, Matlab koos Simulink'iga, Vensim, Stella. Populatsiooni mudelid. Füüsikalisi, informatiivseid, ökoloogilisi ja majanduslikke mudeleid. Miniprojektid.

Õppejõud prof Paul Tammela

MMG 7001 Mathematical Modelling and Simulation

4,0 AP 4 32-32 E S

Klassikalisest füüsikast enne kvantfüüsika teket. Osakesed, lained ja kvandid. Kvantfüüsika põhitõed. Kvantarvutid. Aatomi ehitus. Aatomituum ja tuumaenergia. Termodünaamika printsiibid. Entroopia. Aeg ja ruum, nende suhtelisus. Elektri- ja magnetvälja võrrandid. Elektromagnetväli. Pooljuhid ja pooljuhtseadmed. Elementaarosakesed ja väljad. Kvantväljateooriad. Kõrge energia füüsika ja tänapäevane osakeste füüsika eksperiment. Kiirendid ja detektorid. Aeg-ruumi kõverus ja must auk. Suur Pauk. Universumi areng.

Õppejõud dots Ain Ainsaar

MLR7001 Modern Physics

3,0 AP 3 12-12 H S1

Interaktiivse õpikeskkonna loomine WWW-s: Java, CGI, JavaScript, Flash jm. Interaktiivse sõnumi disain: reeglid, standardid, evalvatsioon, näited. Interaktiivse sõnumi disain JavaScripti kasutades: dokument-objekt mudel, JavaScripti süntaks, JavaScripti programeerimise alused. MacroMedia teadmusobjektide kasutamine interaktiivse veebipõhise õpikeskkonna kujundamisel.

Õppejõud õp Jaagup Kippar

MII 7001 Web Based Learning Environments

3,0 AP 3 30-18 H K

Kursuse eesmärgiks on luua valmisolek täskasvanukoolituse juhtimiseks ja administreerimiseks ning täiskasvanu õppimise toetamiseks erinevates töövaldkondades. Kursuse jooksul saadakse ülevaade täiskasvanuharidust ja täiskasvanukoolitust käsitlevatest teoreetilistest ja praktilistest seisukohades, täiskasvanuhariduse ja täiskasvanukoolituse arengust, antakse ülevaade täiskasvanu õppimist käsitlevatest teooriates; analüüsitakse täiskasvanukoolituse seoseid elukestva õppe strateegiaga, töö- ja tööjõuturu problemaatikaga, omandatakse praktilisi oskusi koolituse juhtimiseks riigi- ja erasektori organsatsioonides.

Õppejõud dots Larissa Jõgi, lekt Katrin Karu

EKA 7002 Andragogy

3,0 AP 3 32-16 H S

Retoorika ajalugu. Argumendiõpetus. Demagooiavõtted: argumentum ad hominem, argumentum ad populum, emotsionaalne ja keeleline mõjutamine. Meediatekstide analüüs. Avalik kõne. Kõne koostamine ja esitamine. Audiovisuaalsed vahendid. Stiil ja kõnekujundid. Kuulamisõpetus.Väitluskunst. Tõestamis ja ümberlükkamiskohustus

Õppejõud assist Katrin Aava

FEL 7003 Argumentation and Rhetoric

3,0 AP 4 20–40 H K

Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed meetodid sotsiaalteadustes. Empiiriliste uuringute läbiviimise põhietapid. Statistiline andmestik ning selle töötlemine. Statistiliste tunnuste tüübid. Kirjeldav statistika e andmete kokkuvõtu- ning esitlusmeetodid: erinevad tabelid, diagrammid ja arvnäitajad. Seoste kirjeldamine: seosekordajad ning risttabelid. Sobiva analüüsi- või esitlusmeetodi valik. Üldkogum ja valim. Statistiline järeldamine: üldkogumi arvnäitajate hindamine, statistilised olulisustestid. Parameetrilised ja mitteparameetrilised analüüsimeetodid. Lisaks teoreetilistele teadmistele ja praktilistele oskustele andmeanalüüsist antakse kursuse käigus ka oskused tuntud statistikapaketi SPSS kasutamiseks.

Õppejõud assist Katrin Niglas

MIA 7002 Data Analysis

3.0 AP 3 32-16 H S

Kaasaja filosoofia mõiste. Sotsiaalfilosoofia. Sotsiaalfilosooofia kujunemine. Sotsiaalfilosoofia liigid. Sotsiaal -ja ajaloofilosoofia. Sotsiaalfilosoofia ja moraal. Sotsiaalne kommunikatsioon. Kommunikatsiooni liigid. Kontekstualism ja relativism. Kaasaegse sotsiaaleetika peamised suunad. Õiglus.

Õppejõud prof Siobbhan Kattago, prof Eero Loone, prof Mart Raukas

SFF 7001 Contemporary Social Philosophy

3,0 AP 3 32–16 H S

Kursus annab põhjaliku ülevaate Euroopa Liidu poliitilisest süsteemist, keskendudes: EL institutsioonide tasakaaluvahekordade määratlemisele ja seadusloome protsessile; liikmesriikide ja kandidaatriikide valitsemisinstitutsioonide ja teiste riikide osalejate rollile Euroopa Liidu poliitilises süsteemis; liikmesriikide eurointegratsiooni koordinatsioonimehhanismidele, administratiivkultuuridele ja EL tasandilt tulenevatele muutustele riikide valitsemissüsteemides; Euroopa Liidu legitiimsuse tagamise vahenditele ja meetoditele; parteisüsteemile ja valimissüsteemile; poliitika kujundamise protsessile EL tasandil ning Euroopa Liidu poliitikate struktuurile ning otsustusmehhanismidele poliitikate lõikes. Kursus aitab mõista Euroopa Liidu keerukat ja mitmetahulist poliitilist süsteemi ja analüüsida muutusi, mis tulenevad riikideülese tasandi lisandumisega rahvusriikide poliitilisele süsteemile.

Õppejõud õp Keit Kasemets

SAP 7035 European Union Institutions and Politics

3,0 AP 3 28–20 H S

Projekti mõiste, liigid, ajalugu. Projektid organisatsioonides. Projektorganisatsiooni struktuur. Projekti etapid, sisendid ja väljundid. Eeletapp: probleemanalüüs, ideede genereerimine. Eeluuring: tegevusala jm taustauuringud, turu-uuring, riskianalüüs, SWOT-maatriks. Ülesande ja eesmärkide formuleerimine. Projektettepanek, konkurss. Planeerimine ja plaan: tegevuste, kvaliteedi, aja-, raha-, ja inimressursi planeerimine. Juhtimisplaan. Projekti läbiviimine: juhitüübid, meeskonnatöö, motiveerimine, konfliktide ennetamine ja lahendamine, tegevuskeskkonna muutustele reageerimine, plaanide uuendamine, suhtlemine sidusrühmadega. Projekti lõpetamine: tulemuste analüüs, hinnang, lõpparuande koostamine. Projektijuhtimise tarkvara.

Õppejõud lekt Sigrid Salla

SOT7002 Project Planning and Management

4,0 AP 5 18-18 E S2

Inimese ja arvuti interaktsiooni (HCI) disain: sissejuhatus, inimesed ja arvutid (sisend-väljundseadmed, interaktsiooni tüübid, kasutajatugi, meeskonnatöö), interaktsiooni disaini meetodid, kasutajakeskne disain, disainerite tugi (juhised, standardid, põhimõtted), hindamine (hindamise roll, vaatlused, monitooringud, kasutajahinnangud, eksperimendid, evalvatsioonimeetodid). Interaktiivse multimeediumi arendusvahendid: multimeediumi autorsüsteemid (ülevaade, klassifikatsioon, kasutamine), hüpertekstipõhised õpitarkvara arenduskeskkonnad (ülevaade, klassifikatsioon, kasutamine).

Õppejõud assist Andrus Rinde

MII 7002 Multimedia Design

4,0 AP 5 18-18 E K1

Digitaalse meediumi ja multimeediumi loomine: graafilise ja helilise informatsiooni digitaliseerimine, operatsioonisüsteemi toetus, multimeediumi autorsüsteemide tüübid, multimeediumi rakenduste distributsioonid (CD, WWW, hübriid). Multimeediumi rakenduste disain ja arendamine: kommunikatsiooni alused, rakenduste disain, tekstiloome ja stsenaariumid, interaktsioon ja ekraani disain. Multimeediumiprojekti juhtimine, projektijuhtimistarkvara tugi.

Õppejõud dots Jaak Henno, assist Andrus Rinde

MII 7003 Multimedia Development

4,0 AP 5 18-18 E K1

Sõnum, infomüra; erinevad meedialiigid, nende kasutamine kommunikatsioonis, nende esitus analoog- ja digitaalkujul, digitaliseerimine ning redigeerimine: tekst, vektor- ja rastergraafika, digitaliseeritud heli ja MIDI, digitaalne video, animatsioon, meediafailide tihendamine; graafika, audio- ja videokompressioon, operatsioonisüsteemi (Windows) tugi, ressursid ja klipid.

Eeldusaine MII 7002, MII 7003

Õppejõud assist Andrus Rinde

MII 7004 Multimedia Production

3,0 AP 3 12-12 H K2

Teabe edastamise eripära ja selle edastamise võimalused arvutikeskkonnas. Arvutitekstide tüpoloogia ja kultuurisemiootiline interpretatsioon. Klassikalisi lähenemisi stsenaariumide kirjutamisele. Hüpermeediumitoote stsenaariumide vajadused: kohandusi ja uuendusi. Arvutitekstide koostamine lähtuvalt otstarbest ning sidumine loogiliseks tervikuks: elemendid ja protsessi käik. Näitlikustamise põhimõtted.

Õppejõud lekt Loone Ots

MII 7005 Storyboarding and Scriptwriting for Multimedia Based Software

3,0 AP 3 12-12 H K2

Interaktiivse õppimise alused: ülevaade õpiteooriatest, objektivistlikud ja konstruktivistlikud õppimise paradigmad, õppimine arvutite ja multimeediumivahendite toel, arvutipõhise õppega seonduvad psühholoogilised probleemid. Multimeediumipõhiste õpisüsteemide näiteid: simulaatorid, elektroonilised õpikud, virtuaalsed suhtlemiskeskkonnad, jõudluse elektroonilised tugisüsteemid. Õpidisaini põhimõtted ja mudelid. Õpisüsteemi disaini elutsükkel: vajaduste analüüs, eesmärkide sõnastamine ja hindamisinstrumentide loomine, õppesisu valik ja järjestamine, õppematerjalide valmistamine, õpisüsteemi evalvatsioon, juurutamine. Erinevate meedialiikide kasutamine õppetöös ja õppetarkvaras, ideed, probleemid ja tavad. Erinevate meedialiikide kasutamise rentaablus, kujundamispõhimõtted ja tarkvara ülesehitus erinevate vanusegruppide ja erinevate õppeainete jaoks. Valikud ja kompromissid, CD või Internet, erinevad autorsüsteemid, mida ja millal kasutada.

Eeldusaine MII 7002

Õppejõud assist Andrus Rinde, lekt Mart Laanpere

MII 7006 Design of Multimedia Based Learning Software

3,0 AP 3 12-12 H S1

Infoühiskond ja haridus: müüdid ja muutustetrendid. Infotehnoloogia rollid üldhariduskooli riiklikus õppekavas: informaatika valikaine, infotehnoloogia kui ainekavu läbiv teema ja kooliuuenduse katalüsaator. Infotehnoloogia läbiva teemana kooli õppekavas. Põhikooli lõpetaja IKT-pädevused, nende integreerimine ainekavadesse. Ainealase õpitarkvara hindamine, valik ja kasutamine koolis. Tavalise kontoritarkvara ja Interneti kasutamine ainetunnis. Infotehnoloogial põhinevate ainetevaheliste õpiprojektide ettevalmistamine, läbiviimine ja hindamine, nende sidumine kooli õppekavaga. Õpetajate meeskonnatöö kooli õppekava kujundamisel. Õppekavaarenduse tarkvara.

Õppejõud lekt Mart Laanpere

EKT 7001 ICT in Curriculum Development

4,0 AP 4 28-8 H K1

Projekti mõiste. Projektitaotluse etapid. Põhilised projektide finantseerimise viisid, vastavad teabeallikad. Projektikoostamise algatamine. Projekti kava koostamine. Projektitaotluste vormistamine. Soovituste ja retsensioonide kirjutamine. Projektitaotluseelne ja -järgne PR-tegevus. Projekti käivitamine: projekti juhtimisplaani koostamine, infohalduse kavandamine, täitjate kohustuste ja õiguste määratlemine. Projekti jooksev juhtimine: koosolekud, kvaliteedikontroll, aruandlus, ressursijaotus, projektimeeskonna koolitus. Projektitäitmiseks soodsa keskkonna loomine: täitjate pühendumuse taotlemine, aktiveerimine, meeskonnatöö; konfliktide käsitlemine. Projektijuhtimisega seotud standardid. Projektijuhtimise tarkvara.

Tarkvaraprojektide spetsiifilised omadused. Tarkvaraprojekti elutsükkel, selle faasid ja etapid. Tarkvaraprojektide enamkasutatavad mudelid. Muudatuste juhtimine. Tarkvaraprojekti kavandamine. Nõuete väljatöötamine. Kvaliteedikindlustus. Tarkvaraarhitektuur, selle vaated. Kavade täpsustamine. Etapi kavandamine ja täitmine. Tarkvaraprotsessi kvaliteeditasemed (CMM ja SPI näidetel). Tarkvarameetrika, kulutuste mudelid (COCOMO näitel). Kaasuste analüüs.

Õppejõud prof Peeter Normak

MII 7007 Management of IT projects

4,0 AP 4 0-40 A K

Erialaseminaril käsitletakse üliõpilaste individuaalainetele ja magistriuuringutele tuginedes valdkonna kõige aktuaalsemaid probleeme. Käsitletakse arutatavate probleemide olemust, nende kujunemist ajaloolises perspektiivis, aga samuti aktuaalsust (st põhilisi rakendusvõimalusi momendil ja tulevikus) seda nii rahvusvahelises kui Eesti mõõtmes.

Õppejõud prof Peeter Normak, assist Andrus Rinde, lekt Mart Laanpere

MII 7009 Speciality Seminar

MII 7015 ERIALA INDIVIDUAALAINED

5,0 AP 0 H S/K

Eriala individuaalaine eesmärgiks on süstemaatiliste teadmiste saamine magistritöö teemaga seotud spetsiifilistest probleemidest. Aine raames õpitavate teemade loetelu, kasutatavad õppematerjalid ning muud õppimise ja arvestusega seotud regulatsioonid määrab magistritöö juhendaja. Magistritöö juhendaja nõusolekul võib eriala individuaalainena võtta ka mingi kodu- või välisülikoolis õpetatava kursuse.

Õppejõud Eriala õppejõud

MII 7015 Individual Studies

20,0 AP 0 E K

Magistritöö koosneb soovituslikult kahest osast: 1) teoreetiline osa, kus käsitletakse IKT hariduses rakendamise mingit aktuaalset probleemi ja 2) rakenduslik osa, mis seisneb esimeses osas uuritu alusel kas üldhariduskooli õppekavas oleva mingi teema jaoks tervikliku tarkvaratoote loomises, selle pedagoogilises katsetamises ja järelduste tegemises või elektroonilise õpikeskkonna mingi komponendi realiseerimises, pedagoogilise eksperimendi läbiviimises ja asjakohaste metoodiliste soovituste väljatöötamises.

Õppejõud Eriala õppejõud

MII 7016 Master Thesis

3,0 AP 3 12-12 H S1

Haridustehnoloogia määratlusi. Haridustehnoloogia kui uurimisvaldkond ja eriala. Haridustehnoloogia arengulugu programmõppest veebipõhiste õpikeskkondadeni. Haridustehnoloogia kitsam käsitus: tehnilised vahendid hariduses. Haridustehnoloogia laiem käsitus: õpidisain kui tehnoloogiline protsess. Mikro-, meso- ja makrotasandi õpidisain. Haridustehnoloogia alase uurimistöö meetodid. Uurimistöö kavandamine, andmete kogumine ja töötlus. Uurimisaruande koostamine.

Õppejõud lekt Mart Laanpere

EKT 7002 Educational Technology

3,0 AP 3 12-12 H K2

Ülevaade kaugkoolituse tehnoloogia ajaloost ja hetkeseisust maailmas. Alternatiivsed kaugkoolitustehnoloogiad tänapäeva kõrghariduspraktikas (Avoin Yliopisto, Fernuniversität ja Open University näidete põhjal). Kaugkoolituse õpikeskkond. Video- ja audiokonverents kaugkoolituses. Õppija tugi, tuutori roll. Virtuaalne ülikool. Kaugkoolitustehnoloogiate standardiseerimisprojektid Euroopas ja Ameerikas (IMS projekt, Dublin Core, IEEE õppematerjalide standardid). Veebipõhised kaugkoolituskeskkonnad: VIKO, BlackBoard, Origo, LearningSpace, WebCT. Kaugkoolituskursuse õpidisain: kursuse ainekava (süllabuse) koostamine, õpikeskkonna kujundamine, õppematerjalide koostamine, interaktiivsete harjutuste ja testide loomine, rühmatöö-ülesannete kavandamine. Kommunikatsioon ja koostöö WebCT kursusel. WebCT kursuse läbiviimine, haldamine ja evalvatsioon.

Õppejõud lekt Mart Laanpere,õp Reelyka Rannala

MII 7008 Distance Education Technology

4,0 AP 4 24-24 H K2

Sisu: Ainedidaktika ülesehitus, selle kolm keskset komponenti- eesmärgid, sisu, meetodid. Kooliinformaatika koht, eesmärgid ja sisu Eesti üldhariduskooli riiklikus õppekavas, võrdlus teiste riikide õppekavadega. Informaatika õpetamise ajalugu ja tulevikutrendid Eestis ja maailmas. Kooli tasandi informaatika ainekava koostamine. Informaatikatunni kavandamine ja läbiviimine. Õpiülesanded ja hindamine kooliinformaatikas. Informaatika kui integreeriv ja integreeritav õppeaine. Informaatika ja infotehnoloogia ainekavu läbiva teemana kooli õppekavas, infotehnoloogial põhinevad ainetevahelised õpiprojektid. Metoodika küsimusi: presentatsioonivahendid ja õppetöö haldamise tarkvara, aktiivõpe ja rühmatöö informaatikatunnis. Elektrooniliste õppematerjalide ja automatiseeritud testide koostamine.

Õppejõud lekt Mart Laanpere

EKT 7003 Didactics of Informatics

3,0 AP 4 24-8 E K1

Aine eesmärgiks on IT juhtimise strateegia kavandamise ja strateegia elluviimise metoodikate omandamine. IT organisatsioon, inimesed. Protsessid, monumentaal- ja agiilmetoodikad. Tehnoloogiad: mitmekihilised rakendused, komponenttehnoloogia, andmehodlad, otsustussüsteemid. Total Cost of Ownership IT strateegias. Andmeturbe korraldus. Firma strateegiline plaan. Firmade strateegiliste plaanide analüüs.

Õppejõud dots Paul Leis

MII 7030 ICT Strategic Management

3,0 AP 4 15-45 H S

Multimeediumi olemus ja põhimõisted. Peamised disainireeglid ja kujundamise algtõed. Teksti kasutamine, erinevate kirjatüüpide ja -stiilide kasutamine. Elementaarne helisalvestus. Multimeedia tarkvara koostamine kasutades autorsüsteeme Multimedia ToolBook ning Macromedia Authorware. Multimeedium Internetis.

Õppejõud assist Andrus Rinde

MII 6006 Multimedium

3,0 AP 4 24-4 H S2

Autoriõiguse koht õigussüsteemis. Õiguse allikad. Seadused ja seaduse alusel antud õigusaktid. Autoriõigus ja teised intellektuaalse omandi kaitse vormid. Autoriõigusega kaitstavad teosed. Arvutiprogrammide kaitse. Autorilepingud. Lepingute sõlmimise üldpõhimõtted. Autoriõiguste ülemineku tehingulised alused. Litsentsid. Lepingute ja lepinguväliste kohustuste seadus ja autorilepingud. Autoriõigusega kaasnevad õigused. Andmebaaside kaitse.

Õppejõud lekt Eero Johannes

MII 7040 Legal Issues Related to IT-Development