Muldade määramise abimees
Bakalaureusetöö

Muldade kirjeldused

Mullatekkeprotessid

Kamardumine
Toimub huumuse ja orgaanilis-mineraalsete komplekside tekkimine ja seostumine mulla mineraalse osaga. Tulemusena moodustub A-horisont.
Turvastumine
Turvastumine ehk turba teke on taimjäänuste aeglustunud lagunemine ja muundumine veest küllastunud keskkonnas ning taimejäänuste akumuleerumine vähe või poollagunenud kujul maapinnale.Nii tekib turvas. Turvast eristatakse lagunemisastme järgi.
Leostumine
Toimub mulla karbonaatide lagunemine ja lagunemisel moodustunud vee lahustuvate soolade väljauhtumine mullast või nende ümberpaiknemine alumistesse mullakihtidesse.
Lessiveerumine
Toimub keemiliselt murenemata savi- ja tolmuosakeste uhtumine mulla ülemistest kihtidest alumistesse.
Leetumine
Toimub mulla mineraalosa lagunemine happeliste huumusainete mõjul ja lagusaaduste ärakandmine laskuva veevooluga. Kujuneb kvartsirikas hele leethorisont.
Näivleetumine
On ajutise ülavee mõjul ainete ümberpaiknemine allapoole. Selle tulemusena tekib hele Elg-horisont.
Eluvieerumine
On liikuva vee mõjul toimuv ainete ümberpaiknemine tekkekohalt mulla alumistesse kihtidesse või mullaprofiilist välja.
Mulla lõimis
Mulla mineraalne koostis mineraalosakeste suuruse järgi.

Mulla horisondid

Tähistus Nimetus Tunnused
O Metsakõduhorisont Koosneb erinevates lagunemisstaadiumites olevatest varisenud taimeosadest. Alla 10cm tüsedusega pindmine horisont.
A Huumushorisont Tekib pinnase ülemisse kihti ladestunud orgaanilise aine lagunemisel ja muundumisel. Moodustab vilja kandva maa.
T Turbahorisont Alaliselt liigniisketes tingimustes mulla pinnale ladestunud taimejäänustest koosnev orgaanilist ainet sisaldav kiht.
AT Toorhuumuslikhorisont Tegemist on turvastumise algfaasiga. On üleminekuhorisont A- ja T-horisondi vahel.
E Väljauhtehorisont Väljauhte ehk eluviaalhorisont. Valkjas horisont, mis kujuneb selgelt välja okasemtsa O-horisondi all. Laskuvad veed viivad saviosakesi ja mullavees sisalduvaid aineid alumistestesse kihtidesse.
B Sisseuhtehorisont Sisseuhte ehk illuviaalhorisondis kuhjuvad huumus ja mitmesugused keemilised ühendid ja saviosakesed. Värvuselt on tumedam nii talle eelnevast (E) horisondist kui ka järgnevatest. Eristatakse erinevaid üleminekuhorisonte.
C(D) Lähtekivim Mullatekkest peaaegu mõjutamata materjal, milles ei toimu ainete muundumisi ega ümberpaigutust.
R Aluskivim Koosneb tard-, sette või moondekivimitest. Eesti mullateadusealastes töödes on varem aluskivimit tähistatud tähega (D).
G Gleihorisont Alaliselt liigniisketes tingimustes tekkinud sinakas- või rohekashall horisont. Esineb roostevärvi laike.

Muldade kirjeldused

  • Paepealsed mullad

    Paepealsed mullad on õhukesed lubja- ja huumusrikkad mullad. Mille pealmise mullakihi tüsedus on kokku alla 30cm.


    Paepealsed mullad on väga lühikese profiiliga. A- horisont on huumusrikas ja aluskivimiks on murenemata või vähemurenenud paas.

    • Väga õhuke paepealne muld. A < 10 cm. Tüüpprofiil: A-R

    • Õhuke paepealne muld. A 10...29 cm. Tüüpprofiil: A-R


    Paepealsed mullad on äärmiselt põuakartlikud. Juhtivaks mullatekkeprotsessiks on kamaradumine.


    Papealsed muldi võib leida tasandikelt, lohkudest ja nõgudest. Neid muldasid leidub kõige rohkem Ida-Virumaal, Harjumaal ja Lääne-Virumaal.


    Paepealseid muldi kasutatakse nii rohu- kui ka põllumaana ning suured alad on ka metsade all. Kui mulla huumushorisondi tüsedus on alla 20cm, siis soovitatakse seda kasutada ainult loodusliku karjamaana. Põllumaana kasutamiseks peab huumushorisondi tüsedus olema üle 20cm. Kultuurtaimede jaoks ei ole paepealsed mullad just kõige sobivamad, kuid märksa paremini kasvavad seal põuakindlad, vett ökonoomselt kasutavad ja lubjalembelised kultuurid. Teraviljadest sobiksid oder ja heintaimedest lutsern.


    Papealsed mullad on levinud Põhja- ja Lääne-Eestis.


  • Rähkmullad

    Rähkmullad on karbinaatsel moreenil, rannaklibul või koreselisel settel kujunenud koreserikkad mullad. Neid muldasid iseloomustab tugev karbonaatsus ehk keemine toimub kõrgemal kui 30cm, suur kivisus ja lühike mullaprofiil. Rähkmullad võivad kevadeti ja sügiseti kannatada liigniiskuse all ning sademetevaesel perioodil põuakartlikud.


    • Väga õhuke rähkmuld. A < 10 cm. Tüüpprofiil: A-C; A-C-R

    • Õhuke rähkmuld. A 10...20 cm. Tüüpprofiil: A-C; A-C-D

    • Keskmise sügavusega rähkmuld. A 20...30 cm. Tüüpprofiil: A-Bw-C-(D)

    • Sügav rähkmuld. A > 30 cm. Tüüpprofiil: A-Bw-C-(R)


    Juhtivaks mullatekkeprotsessiks on kamardumine.

    Rähkmullad paiknevad tasastel või nõrgalt lainjatel moreentasandikel. Vähem leidub neid oosidel ja teistel pinnavormidel. Rähkmuldade lähtekivimiks on on kõige sagedamini valkjas- või kollakashall rähkmoreen.


    Rähkmuldade hulka kuuluvad ühed kõige halvema viljakusega (koreserikkad klibu-, veeris- ja rähkmullad) kui ka ühed viljakamad mullad (tõsedad nõrgalt rähksed liivsavimullad). Rähkmuldade viljakust mõjutab suur huumuse- ja lämmastikusisaldus. Mulla keemiliste omaduste järgi võib rähkmuldi pidada suure toitainesisaldusega muldadeks.


    Rähksed mullad sobivad kõige paremini tugeva ja sügavale ulatuva juurestikuga muldadele ning ökonoomsetele veekasutajatele. Hästi sobivad näiteks oder, rukkis, kaer, talinisu, lutsern, mesikas. Rähkmullad sobivad hästi heintaimede kasvatamsieks.


    Peamine levikuala on Põhja- ja Loode-Eesti ning saared.


  • Leostunud mullad

    Leostunud mullad on kujunenud karbonaatsel lähtekivimil. Keemine algab tavaliselt 30-60cm sügavuselt. Leostunud muldadele on iseloomulik pruuni savistunud horisondi(Bw) esinemine huumushorisondi ja lähtekivimi vahel. Šokolaadipruun Bw-horisont on tekkinud savistumise tagajärjel ja on vett ja õhku läbilaskev, ning annab mullale head taimekasvomadused.


    Tüüpprofiil: A-Bw-C


    Juhtivaks mullatekkeprotsessiks on savistumine.


    Lähtekivimiks on Kesk-Eestis kollakashall ja Lõuna-Eestis punakaspruun nõrgalt rähkne moreen.


    Mulla veerežiim on stabiilne ja peamiselt parasniiske. Universaalse kasutussobivusega muld.

    Hea viljakuse tõttu on leostunud mullad kasutusel põllumaa, kultuurrohumaa või kuivendatud põllumaana. Leostunud mullad on ühtviisi sobilikud kõikide kultuuride kasvatamiseks. Saagikus sõltub peamiselt muldade väetamsiest ja agrotehnikast ning sademete hulgast.


    Peamiseks levikualaks on Kesk-Eesti, täpsemalt Pandivere kõrgustik ja sellest lõuna poole jäävad piirkonnad. Seega on kõige rohkem leostunud muldi Lääne-Virumaal, Järvamaal ja Jõgevamaal.


  • Leetjad mullad

    Leetjad mullad on karbonaatsel lähtekivimil kujunenud mullad ning nende profiilis on selgelt näha lessiveerumist. Selle tagajärjel tekib väljauhtehorisont (El-horisont) ja selle alla pruun sisseuhtehorisont (Bt-horisont). Keemine esineb enamasti sügavusvahemikus 60-90cm.


    Tüüpprofiil: A-El-Bt-C


    Juhvtivateks mullatekkeprotsessideks on lessiveerumine ja savistumine.

    Leetjate muldade lähtekivimiks on enemasti kollakashall, kollakaspruun või punakaspruun moreen. Leetjatel muldadel on head taimekasvatuslikd omadused ja seetõttu kasutatakse neid muldasid enamasti põllumaadena.


    Leetjad mullad on head põllumaad ja sobivad intensiivseks kasutamiseks ning ühtviisi sobivad ka kõikide kultuurtaimede kasvatamiseks. Nende muldade viljakus on tingitud nende taimekasvuks parajasti nõrgalt happelisest reaktsioonist, optimaalsest huumusesisaldusest, soodsast veemahtuvusest ja heast veeläbilaskvusest. Leetjas muld vajab väetamist, sest puuduliku väetamise korral võib toitainete vähene sisaldus piirata põllumajanduskultuuride saagikust.


    Leetjatel muldadel kujunenud looduslikud rohumaad on hea tallamiskindlusega ja keskmise södaväärtusega nign sobivad nii karjatamiseks kui ka niitmiseks.

    Peamiseks levikualaks on Pandivere kõrgustik ja punakaspruuni moreeni korral ka Viljandi- ja Tartumaa. Leetjad mullad esinevad tavaliselt koos leostunud muldadega.


  • Näivleetunud ehk kahkjad mullad

    Näivleetunud ehk kahkjad mullad on väheste ülagleistumistunnustega parasniisked mullad. Nende muldade tunnuseks on mullaprofiilis selgesti eristatavad sügavad "keeled" ehk väljasopistused. Keeled on heledat värvi, näides justkui leetunud horisondina.


    • Pruun näivleetunud muld. Tüüpprofiil: A-Baf-Elg-B-C.

      Kui kergema lõimisega kattekiht on ca 50...60 cm, siis tekib A-horisondi alla Baf horisont.

    • Hele näivleetunud muld. Tüüpprofiil: A-Elg-B-C.

      Kui kergema lõimisega kattekiht on 30...40 cm, siis Baf horisont puudub.


    Juhtivaks mullatekkeprotsessiks on näivleetumine.

    Näivleetunud muldade lähtekivimiks on punakaspruun karbonaadivaene liivsavimoreen. Mullas tekib raskema lõimisega mullakihile ajuti ülavesi - ülagleistumine, mistõttu loetakse veerežiimi ebastabiilseks.


    Gleistunud näivleetunud muldade kasutuselevõtt põllumaana nõuab korralikku kuivendamist ning perioodilist sügavkobestamist ja lupjamist. Kultuurrohumaana on võimalik kasutada siis, kui kasutatakse neile sobiva koostisega heintaimede segu. Näivleetunud mullad sobivad hästi lina, teraviljade, kartuli kasvatamieks.


    Arvestades näivleetunud mulla talituslikke omadusi on nende säästlikul majandamisel oluline vältida raskete masinate kasutamist ülavee esinemise perioodil ja tagada iga-aastane või perioodiline kaetus rohukamaraga. Nii on võimalik rikastada mulda orgaanilise ainega ja parandada huumuskatet.


    Näivleetunud muldi leidub rohkesti Kagu-Eesti lavamaal ja Sakala kõrgustikul.


  • Leetunud mullad

    Leetunud muldadel on selgelt välja kujunenud huumushorisont(A), sisseuhtehorisont(Bh, Bs) ja leethorisont(Ea). Huumushorisont on mõõdukalt või tugevalt happeline ja keemine üldiselt profiilis puudub.


    • Nõrgalt leetunud muld. E < 5 cm. Tüüpprofiil: (O)-A-(E)-B-C

    • Keskmiselt leetunud muld. E 5...15 cm. Tüüpprofiil: (O)-A-E-B-C

    • Tugevalt leetunud muld. E > 15 cm. Tüüpprofiil: (O)-A-E-B-C


    Juhtivaks mullatekkeprotsessiks on leetumine.

    Leetunud mullad on lõimiselt valdavalt liivad, vähesel määral saviliivad. Veerežiimilt on parasniisked või põuakartlikud.


    Tänu kergele lõimisele soojenevad leetunud mullad teistest kiiremini, saades põllul üpriski varakult harimisküpseks. Et nende veevaru on väike võivad leetunud mullad kannataada veepuuduse all ka normaalsete sademetehulgaga suvel.


    Põllumuldadena vajavad gleistunud leetunudmullad üldiselt korralikku kuivendamist. Samuti on vaja neid ka lubjata ja vähendada aktiivset happesust ja liikuva alumiiniumi sisaldust ning parandada kaltisumisisaldust.


    Sobivamad kultuurid on lupiin ja tatar.


    Peamised levikualad on Kagu-Eesti ning Põhja-Eesti. Vähesel määral on neid ka Edela-Saaremaal ja Lääne-Hiiumaal.


  • Leedemullad

    Leedemullad on karbonaadivaestel liivadel kujunenud happelised metsamullad. Huumushorisont kas puuudub või on alla 5 cm tüsedusega. Veerežiimilt on põuakartlikud või harvem parasniisked.


    Tüüpilised leedemullad - kuivades männikutes levivad mullad.

    • Nõrgalt leetunud leedemullad. E < 7 cm. Tüüpprofiil: O-E-Bhf-C

    • Keskmiselt leetunud leedemullad. E 7...15 cm. Tüüpprofiil: O-E-Bhf-C

    • Tugevalt leetunud leedemullad. E > 15 cm. Tüüpprofiil: O-E-Bhf-C

    Huumuslikud leedemullad - esineb õhuke alla 5cm huumushorisont.

    • Nõrgalt leetunud huumuslik leedemullad. E < 7 cm. Tüüpprofiil: O-A-E-Bhf-C

    • Keskmiselt leetunud huumuslik leedemullad. E 7...15 cm. Tüüpprofiil: O-A-E-Bhf-C

    • Tugevalt leetunud huumuslik leedemullad. E > 15 cm. Tüüpprofiil: O-A-E-Bhf-C

    Sekundaarsed leedemullad - on tekkinud endiste põllumaade metsastamisel. Aja jooksul läheb üle tüüpiliseks leedemullaks.

    • Esineb kaks leethorisonti. Tüüpprofiil: O-E-A-E-Bhf-C

    Gleistunud leedemullad - ajutiselt liigniisked liivadel paiknevad mullad.

    • Gleistunud leedemullad. Tüüpprofiil: O-E-Bg-Cg

    • Gleistunud huumuslikud leedemullad. Tüüpprofiil: O-A-E-Bhf-C

    • Gleistunud sekundaarsed leedemullad. Tüüpprofiil: O-E-A-E-Bg-Cg


    Leedemullad on väga toitainevaesed, happelised mullad, mis ei sobi põllumajanduslikuks kasutamiseks.

    Kuna leedemullad on enamasti metsamullad, siis vaid äärmisel vajadusel võib neid kasutada põllumaana. Kultuurtaimede kasvatamiseks sobivad kõige paremini lupiin, tatar ja rukis.


    Leedemuldade viljakust saab parandada lupjamisega. Nende muldade kasutamine ei ole mõeldav, ilma orgaaniliste ja mineraalväetiste lisamiseta.


    Leedemuldade peamine levikuala on Kagu-Eesti, rannaluidetel Loode-Eestis, Põhja-Eesti rannikumadalikul.


  • Gleimullad

    Gleimullad on alaliselt liigniisked mullad. Ülemiseks horisondiks on kas toorhuumuslik horisont või turvastunud kõduhorisont tüsedusega alla 10 cm.

    Juhtivaks mullatekkeprotsessiks on gleistumine.

    • Paepealsed gleimullad. Paekivi kõrgemal kui 30 cm. Tüüpprofiil: (T)-AT-R

    • Rähksed gleimullad. Tüüpprofiil: (O)-AT-BG-CG


    Leostunud gleimuld


    • Tekkinud karbonaatsel lähtekivimil alalise liigniiskuse juures. Keemine tavaliselt 30..60 cm sügavusel. Tüüpprofiil: (O),AT-BmG-CG

    Küllastunud gleimuld

    • Tekkinud karbonaadivaestel lähtekivimitel, küllastumine tekkinud lubjarikka põhjavee mõjul.

    • Mullaprofiilis keemist ei esine. Tüüpprofiil: (O, T)-AT-CG-G

    Leetjas gleimuld

    • Toorhuumusliku horisondi all esineb lessiveerunud gleistunud horisont, mille alla tekib saviakumulatiivne BtG horisont. Tüüpprofiil: (O, T)-AT-ELg-BtG-CG

    Näivleetunud gleimuld

    • Tekkinud karbonaadivaesel lähtekivimil, alalise liigniiskuse tingimustes. Alumise raskema lõimisekihi ülaosa lõhedes on näha sügavad väljasopistused nn. keeled. Tüüpprofiil: (O, T)-AT-Bafg-ELg-BCG

    Leetunud gleimuld

    • Tekkinud karbonaadivabal lähtekivimil, ülaosas kerge lõimisega, happelised ja alaliselt liigniisked mullad. Tüüpprofiil: (O)-AT-E-BG-CG

    Leede-gleimuld

    • Tekkinud karbonaadivabadel liivadel, happelised ja alaliselt liigniisked mullad.

    • Toorhuumuslik horisont puudub või tema tüsedus on alla 5 cm. Tüüpprofiil: O-(OT)-E-Bhf-BG-CG

    Nende ühiseks tunnuseks on kõrge põhjaveeseisu või kestva ülavee tõttu kujunenud sinakas- või rohekashall gleihorisont. Nende pindmine horisont koosneb vaid osaliselt lagunenud orgaanilisest ainest — toorhuumusest.


    Liivast lähtekivimil tekkinud gleimullad on harilikult leetunud. Neil kasvavad soostunud männikud. Lubjarikkas keskkonnas kujunenud gleimuldadel kasvavad soostunud lehtpuumetsad.

    Lääne-Eestis esineb gleimuldadel sageli kultuurrohumaid ning põlde.

  • Soomullad

    Mullad, mille turbahorisondi tüsedus on üle 30 cm. Tekivad glei- ja turvastunud muldade soostumise tulemusena, veekogude kinnikasvamise tulemusena.

    Juhtivaks mullatekkeprotsessiks on turvastumine.

    Turbal eristatakse 3 lagunemisastet - hästi, keskmiselt ja halvasti lagunenud. Neid märgitakse näiteks T2, T3 jne.


    Madalsoomullad - tekivad turvastunud muldade edasisel soostumisel või veekogude kinnikasvamisel. Suurema osa mullaprofiilist moodustab hästi lagunenud turvas. Kuivendamise järel on võimalik kasutada rohumaana kuid on harimisõrnad mullad.

    • Väga õhuke madalsoomuld - T tüsedus 30...50 cm. Tüüpprofiil: T3-AT-G

    • Õhuke madalsoomuld - T tüsedus 50..100 cm. Tüüpprofiil: (T2)-T3-G

    • Sügav madalsoomuld - T tüsedus >100 cm. Tüüpprofiil: T2-T3

    Siirdesoomullad - tekivad leede-turvastunud muldadest või veekogu kinnikasvamisel pinnalt. Samuti võib madalsoo üle minna siirdesooks. Koosneb halvasti ja keskmiselt lagunenud turbast. Ei sobi põllumajanduslikuks kasutamiseks.

    • Väga õhuke siirdesoomuld - T tüsedus 30...50 cm. Tüüpprofiil: T1-T2

    • Õhuke siirdesoomuld - T tüsedus 50..100 cm. Tüüpprofiil: T1-T2

    • Sügav madalsoomuld - T tüsedus >100 cm. Tüüpprofiil: T1-T2-(T3)

    Rabamullad - tekivad siirdesoodest ja järvede kinnikasvamisest. Koosneb ainult halvasti lagunenud turbast. Ei sobi põllumajanduslikuks kasutamiseks.

    • Väga õhuke rabamuld - T tüsedus 30...50 cm. Tüüpprofiil: T1

    • Õhuke rabamuld - T tüsedus 50..100 cm. Tüüpprofiil: T1

    • Sügav rabamuld - T tüsedus >100 cm. Tüüpprofiil: T1-(T2)

Jõudu määramisel!